3-19-608/5

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-608 Määruse kuupäev

1. aprill 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi O.F. taotlus riigi õigusabi saamiseks Politsei- ja Piirivalveameti vastu hüvitamiskaebuse esitamiseks seoses
2. detsembril
3. a vägivalla ohvriks langemisega RESOLUTSIOON
4. Jätta O.F. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5. Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Halduskohtusse saabus
7. aprillil
8. a O.F. taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt langes O.F.
9. detsembril
10. a politsei vägivalla ohvriks, mistõttu soovib ta esitada kaebuse ja kahjunõude. Taotleja ei oska juhtumit liigitada haldus- või tsiviilasjaks ning palub seda teha kohtul. Taotleja ei oma juriidilisi teadmisi ega keeleoskust.
11. Kohus
12. aprilli
13. a kohtunõudes põhjendas, et O.F. on taotluses riigi õigusabi saamiseks viidanud haldusasjale, milles esitas tõendina Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
14. jaanuari
15. a vastuse nr 2.1-3/37287-
16. Kohus palus PPA-l selgitada eelmainitud vastuse koostamise aluseks olnud O.F. avalduse sisu.
17. PPA
18. aprillil
19. a vastusena kohtunõudele esitas kohtule O.F.
20. detsembri
21. a avalduse nr 2.1-3/37287-
22. KOHTU SEISUKOHT
23. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kuigi justiitsministri
24. oktoobri
25. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Sirje Kaljumäe
26. märtsi
27. a käskkirjast nr 11-1/19/6 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab käesolevat haldusasja Tartu kohtumaja kohtunik Kadri Palm.
28. O.F. taotlusest riigi õigusabi saamiseks ning PPA-s
29. detsembril
30. a registreeritud avaldusest nr 2.1-3/37287-1 tulenevalt langes taotleja PPA vägivalla ohvriks. Taotlejat rünnati
31. detsembril
32. a kell 17.00 Ahtme haiglas, mistõttu helistas ta telefoninumbril 112 ning kohale tulid kaks politseinikku. Politseinikud võtsid taotleja käe valuvõttesse, taotleja tiriti haigla teisele korrusele, kus teda taheti spetsiaalse voodi külge siduda ning kus talle taheti süsti teha. Seetõttu soovib taotleja esitada kaebuse ja kahjunõude. Taotleja ei täpsusta, kas PPA on talle tekitanud varalist või mittevaralist kahju.
33. Kohus mõistab, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et kuigi O.F. on taotletavate riigi õigusabi liikidena märkinud isiku esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamise haldusmenetluses ja õigusdokumendi koostamise, soovib ta tegelikkuses riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses, s.o PPA vastu hüvitamiskaebuse esitamiseks.
34. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
35. O.F. taotlusest riigi õigusabi saamiseks ning PPA-s
36. detsembril
37. a registreeritud avaldusest nr 2.1-3/37287-1 on arusaadav, millise sündmusega seonduvalt O.F.PPA-lt kahju hüvitamist nõuda soovib. Seetõttu on kohus veendunud, et O.F. on võimeline kohtule ka kaebuse esitamisel eeltoodut kirjeldama.
38. Vaidlusaluse sündmusega seonduva hüvitamiskaebuse lahendamine on vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 halduskohtu pädevuses. Seega tuleb kaebus HKMS § 7 lg 1 ja justiitsministri
39. oktoobri
40. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale. Seejärel tulenevalt uurimisprintsiibist on halduskohtul kohustus isikut suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel isiku kohtule esitatud kaebuse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega, kui O.F. esitab kohtule kaebuse, mis ei ole nõuetekohane, aitab kohus vajadusel tal seal esinevad puudused kõrvaldada. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Seega on O.F. iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline halduskohtumenetluses osalema, kuna halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kompenseerib taotleja õigusalaste teadmiste puudumist.
41. Lähtudes eeltoodust jätab kohus O.F. taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
42. Kohus selgitab täiendavalt, et vastavalt HKMS § 80 lg-le 1 tuleb kaebus kohtule esitada eesti keeles. HKMS § 81 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul. Kui O.F. puudub võimalus eestikeelse kaebuse esitamiseks ning tal on võimalik kohtule kaebus esitada üksnes vene keeles, tuleb tal sellest kohut teavitada ja tuua välja vastavad põhjendused. Samuti tuleb märkida, kas ta taotleb, et kohus korraldaks ise dokumentide tõlkimise eesti keelde. Sellisel juhul tuleb taotlejal tasuda tõlketeenuse eest. Kui taotlejal puuduvad vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, on tal õigus 2 esitada menetlusabi taotlus tõlketeenuse kulude tasumisest vabastamiseks. Selleks tuleb tal kohtule esitada menetlusabi taotlus ning tema majanduslikku seisu tõendavad dokumendid, sh pangakonto väljavõtted taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta.
43. Ühtlasi peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetlus kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid taotleja tervise kohta. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3