2-17-19278 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Kohtuistungisekretär Kohtuotsuse tegemise aeg 28.03.2019, Jõgeva kohtumaja ja koht Tsiv

tja: Jxxx Kxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid; info@tarmopilv.ee) Kolmas isik

tja poolel: Lxxxx Uxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kohalik omavalitsus: Tartu Linnavalitsus, Raekoda 50089 Tartu, e-post: lv@raad.tartu.ee Menetlustoiming Kohtuistungi aeg Lõpplahend 15.05.2018, 22.01.2019 RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda. 1

tja menetluskulud (riigi õigusabi tasu) riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Hagi ja hageja põhjendused Mxxxx Rxxxxx esitas 28.12.2017 kohtule hagiavalduse JxxxxKxxxxx vastu korteriomandi sundvõõrandamiseks. Hagi on esitatud korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p.1, p.3, § 14 lg 2 p.1, p. 3 nõuete rikkumise tõttu

tja poolt. Hagis taotletakse

tja kohustamist oma korteriomandit võõrandama ja kohustuse mittetäitmisel müüa korter täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Nõude esitamise aluseks on 09.05.2017.a toimunud korteriühistu Kxxxxxxxxxxx (edaspidi KÜ) üldkoosoleku otsus, millega kohustati

tjat, kes on selle maja korteri nr . 4a omanik, võõrandama talle kuuluv korteriomand. Rikkudes Korteriomandiseaduse (edaspidi:

) vastavaid sätteid, häirib

tja oma tegevusega tugevalt teiste majaelanike elu. Seetõttu ei pea korteriomanikud enam võimalikuks

tja kuulumist korteriomanike hulka. Võõrandamisnõude otsesed põhjused on: 1)

tja pidev maniakaalne karjumine- röökimise ja seina peksmine oma korteris, mille tõttu on pidevalt häiritud teiste majaelanike kodu- ja öörahu (

§ 11

lg.1, p.1, § 14 lg.2 p.3 rikkumine).; 2)korterist tulev hais, mis tuleneb korterisse ladestatud prügist ja elanike asotsiaalsest eluviisist (

§ 11

lg.1 p.1, § 14 lg.2 p.3 rikkumine); 3) korteriomandi reaalosa väga kehv seisukord (

§ 11lg.1 p.1, § 14 lg.2 p.3 rikkumine); 4)

Tuleohutuse seaduse rikkumine. Võõrandamisnõude kaudseteks põhjusteks nimetab hageja ka Jxxx Kxxxxx vägivaldsust oma ema Lxxxx Uxxx suhtes ja asjaolu, et elamu Kxxxxxxxxxxxxvahetus läheduses asub Pxxxxx kooli lasteaed, mille töötajad ja direktor kardavad

tja etteaimamatu ja verbaalselt agressiivse käitumise tagajärgi. KÜ juhatus, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse töötajad ja Tartu linna sotsiaalabi osakonna töötajad on korteristxxx lähtuvaid probleeme puudunud aastate jooksul lahendada kohtuväliselt, kuid edutult. Ebaõnnestumise põhjuseks on asjaolu, et korteri xx elanikud ise probleemi ei tunnista, mistõttu on neid raske aidata. Jxxx Kxxxxx karjumine ja korterixxx väga kehv olukord häirib jätkuvalt teiste majaelanike igapäevast elu, rikub teiste korteriomanike korteriomandiseadusega sätestatud õigusi. KÜ korteriomanikud on seisukohal, et korteri xx elanikud on kaotanud vaimse, füüsilise ja materiaalse võimekuse kinni pidada reeglitest, mis kehtivad kaasomandis olevates majades,

tja tegevus häirib olulisel määral teiste korteriomanike korteriomandite ja kaasomandi tavakasutust ja

tja tegevusetus seab ohtu kogu elamu säilimise. Hagis taotletakse

tja kohustamist oma korteriomandit võõrandama, sealt välja kolima nelja kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja kohustuse mittetäitmisel müüa korter täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri poolt. Hageja lisas oma nõude tõendamiseks tõendid (tl.6-39 Ikd). Hageja vastas

tja seisukohtadele 12.02.2018 (tl.57-60 Ikd). Hageja jääb kõigi hagis esitatud nõuete ja seisukohtade juurde, leides, et põhjused korteriomandi sundvõõrandamise taotlemiseks on küllaldased. Umbes kaks aastat tagasi tellis KÜ hageja eestvedamisel

tja korterist pürgi äravedamiseks 7m3 konteineri, mis laaditi

tja korterist pärinevat prügi täis. Korter haiseb siiani. Korteri reaalosa on halvas seisus, nii palju raha, kui on vajalik

tja 2

tjast ei ole korteri remontijatparandajat. Ka varasemalt on

tja korduvalt lubanud ennast ravida, mitte karjuda, need lubadused ei pea vett. Ühe inimese (

tja) õiguste kaitsmise käigus ei või kahjustada teiste inimeste õigusi. Hagi eesmärk on luua õiguslik alus

tja ja tema ema ümberpaigutamiseks sobivamasse elupaika, mille tulemusena paraneks nii nende endi kui ka kõikide Kxxxxxxxxxxx majaelanike elukvaliteet. Hageja viitab alates 01.01.2018 kehtiva Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 p.1, § 32 p.2, märkides, et

tja on korduvalt jätnud täitmata kohustuse hoida korteris temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ja teistel omanikel kasutamise otstarbekohaselt ja ilma ülemääraste kuludeta. 22.02.2018 esitas hageja teatise kohtule(tl.70) selle kohta, et

tja on haiglaravilt tagasi oma korteris, karjub ja röögib korteris. 09.07.2018 esitas hageja (tl.87-103 Ikd) taotluse tunnistajate kutsumiseks kohtuistungile ja täiendavad tõendid. Hageja lõplikes seisukohtades 14.02.2019 (tl.15 IIkd) jäi selle juurde, et parim lahendus nii hageja, KÜ kui ka

tja jaoks on

tjale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamine. Tõenditega, s.h. tunnistajate ütlustega on tõendatud, et probleemid korterigaxxx on kestnud juba üle 15 aasta. Kolmas isik Lxxxx xxx ei saa tegelikult aru ei korteri kehvast seisukorrast ega JxxxxKxxxxx põhjustatud häiringutest.

tjal on diagnoositud haigus, mida ei saa välja ravida. Kohtumenetluse lõppemisel Jxxx Kxxxxx ravi ei jätkata ja

tja karjumine jätkub vanal viisil.

tja korteri helikindlaks muutmine on üksnes teoreetiline võimalus, tegelikkuses teostamatu ja probleemi ei lahenda. Korter on jätkuvalt väga halvas seisus. Hagi rahuldamisel on võimalik korteri müügist saadava raha eest leida korteri xx elanikele jõukohasem elamispind. Ühe inimese õigusi kaitstes ei saa vilistada teiste inimeste õigustele, nende koduja öörahule. Tartu Maakohtu tööjaotusplaani p 22.5 alusel edastati hagi menetlemiseks Jõgeva kohtumajale. 2.Kohus võttis hagi 19.01.2018 määrusega menetlusse. 3. Kohus määrusega 23.01.2018 (tl.46-47 Ikd) määras

tjale Jxxx Kxxxxxxx menetluses esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Eesti Advokatuuri poolt nimetati JxxxxKxxxxx esindajaks vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa. 4.

tja vastuväited ja põhjendused

tja esitas 05.02.2018 vastuväited hagile (tl.51-52), taotledes jätta Mxxxx Rxxxxx hagi korteriomandi sundvõõrandamise nõudes rahuldamata.

tja möönab, et tema terviseseisundi tõttu on ta tõesti oma korteris karjunud. Karjumise on esile kutsunud

tja peas olevad hääled.

tja on aga kliinikumis ravil ja pärast häälte kadumist peast enam karjumist ei toimu.

tja ei nõustu ka hagis oleva väitega, et ta on oma korterisse ladestanud prügi. Seal on riided ja muud vajalikud asjad. Korterit on koristatud ja prügi on visatud minema.

tja nõustub osaliselt etteheitega, et korteriomandi reaalosa on halvas seisus. Korteri põrand ja ahjud on tõesti halvas seisus, kuid

tjal puudub raha nende kordategemiseks. Korteriomandi võõrandamise kaudseid põhjusi

tja hindama ei hakka, kuna need ei saa olla aluseks korteriomandi sundvõõrandamise nõudele.

tja esindaja on seisukohal, et asjas esinevad hageja viidatud õiguslikud alused (

§ 11

lg.1 p.1, § 14 lg.2 p.3)

tja korteriomandi sundvõõrandamiseks, kuid sellele vaatamata ei ole

tja korteriomandi sundvõõrandamine õigustatud. Esindaja märgib, et

tjal on haigusnähud, mis on tinginud hageja poolt kirjeldatud

tja käitumise. Enne korteriomandi sundvõõrandamise otsustamist tuleb lahendada

tja üle eestkoste seadmise küsimus. Esindaja leiab, et

tja korterit ei tohi sundvõõrandada olukorras, kus isiku käitumise on 3

tja ravimisele, mille tulemusena kõrvaldada

tja asotsiaalne eluviis ja karjumishood. Asjaolu, et praeguseks on

tja korterit koristatud, osutab, et kui

tja saab vajalikku tuge, on võimalik kõrvaldada ka korteri hügieeniga seotud probleemid. 13.07.2018 esitas

tja taotluse asjas menetluse peatamiseks. Kohus määrusega 03.08.2018 jättis menetluse peatamata.

tja lõppseisukohtades 15.02.2019 (tl.8-9 IIkd) jäi selle juurde, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Alates

tja raviskeemi muutmisest 2018 suvel ei ole

tjal esinenud varasemat käitumist- karjumist korteris.

tjal on haiguskriitika, ta saab aru ravi vajadusest, võtab korrapäraselt ravimeid ja käib arsti vastuvõtul. Alus korteriomandi sundvõõrandamiseks on ära langenud.

tja korterist

tvaid hääli on võimalik ehituslikult summutada ja

tja on nõus seda tegema.

tja korter ei haise, seda on kontrollitud. Siiski tuleks

tja korterisse paigaldada äravoolutoru, kanalisatsioonitorude püstaku remondi peaks korraldama korteriühistu esimees ehk hageja.

tja ei nõustu hageja väitega, et ta on oma korteris ladestanud prügi. Ka ei vasta tõele hageja väide, et korteriomandi reaalosa on väga halvas seisukorras ja rikutakse tuleohutuse seadust.

tja korteris on tehtud remonti, kogutakse raha põrandavahetuseks. Halvas olukorras olevad põrandad ei saa olla aluseks korteri sundvõõrandamisele. Kohtule on esitatud korstnapühkimise aktid, küttekolded korras. Muud väited- et läheduses on lasteaed ja et

tja on väidetavalt vägivaldne oma ema suhtes- ei saa olla aluseks sundvõõrandamise nõudele.

tjale määratud esindaja esitas 11.08.2018 kohtule taotluse

tja ema Lxxxx Uxxx kaasamiseks käesolevasse menetlusse kolmanda isikuna. Kohus määrusega 15.10.2018 kaasas asjas

tja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Lxxxx Uxxx, kohustas kolmandat isikut nõudele kirjalikult vastama. 5.Kolmas isik

tja poolel Lxxxx Uxxx on

tja JxxxxKxxxxx ema. Kolmas isik vastas kohtule 19.11.2018 (tl. 167 Ikd), leides kokkuvõttes, et nad on teinud JxxxxKxxxxxxx piisavalt ja püüdlikult, et oma elamist sättida ja elada omas kodus. Kolmas isik leiab, et on ebaõiglane sundida haiget inimest oma kodust loobuma. Jxxx Kxxxxx saab aru, et ta peab rohtu võtma ja usub rohtudesse. Kui ta peab haiglasse minema, siis ei ole ta selle vastu. Tartu Maarja koguduse töötajate abiga on tehtud korteris suurpuhastus, tehtud elektri- ja torutöid, värvitud kööki, parandatud pliiti. Korstnapühkija on pühkinud korstnad, andnud akti, et küttekolded on korras, on paigaldatud suitsuandur. Linna sotsiaaltöötajad on kahel korral käinud korteri seisukorda kontrollimas, korterist tulenevat haisu ei ole tuntud. Jxxxx häälitsemist ei saa kuulda teistes trepikodades elavad inimesed. Üürivõlga ega muude teenuste võlga ei ole. Kolmas isik sooviks isoleerida korteri seina, mis läbi

tab. Korteriühistu ei andnud selliste tööde tegemiseks nõusolekut ja

tja ei saanud linnavalitsuselt seetõttu tööde tegemiseks toetust.

tja ei julge remonti korteris teha, kuna kardab korterit kaotada. 6. Kohus küsis menetluses seisukoha kohalikult omavalitsuselt Tartu Linnavalitsuselt ja teavitas kohalikku omavalitsust abi vajavast isikust (tl.82 Ikd). Tartu Linnavalitsus esitas 13.07.2018 esialgse arvamuse, kus märgitakse, et neljal korral erinevatel kellaaegadel ei ole õnnestunud korterisse pääseda, ust ei avata. Ukse taga korterist levivat haisu tunda ei olnud. 17.08.2018 esitas Tartu Linnavalitsus arvamuse (tl.145-146) 26.07.2018 teostatud korterikülastuse põhjal. Kokkuvõtlikult öeldes on kohaliku omavalitsuse arvamuses kirjas, et korteri olemist puhas ei saa väita. Samas ei olnud korteris sellist olukorda nagu on kirjeldatud hagis. Korter ei haisenud, seal ei olnud ladestatud prügi, ei olnud näha prussakaid ega muid kahjureid, aknad olid terved. Põrandad olid halvas seisus. Korteris on veega WC, mis töötab korralikult. Köögis kraanikausil puudub äravoolutoru ja Lxxxx Uxxxxseletusel valatakse vesi 4

tja taotletud tunnistajat LxxxSxxx. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Esitatud nõue on kvalifitseeritav kui Korteriomandiseadusest (kehtis kuni 31.12.2017) ja Korteriomandi-ja korteriühistuseadusest (kehtiv alates 01.01.2018) tulenev nõue. Hagi esitamise ajal 28.12.2017 kehtinud

§ 11

lg.1 p.1 sätestab: korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;

§ 14lg.

1 sätestab: Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

§ 14

lg.2 järgi Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; 3)häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.

§ 14

lg.3: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.

§ 14

lg.5 sätestab: Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Alates 01.01.2018 on samad sätted ja nõuded kirjas

§ 31lg.1 p.1, § 32 lg.1, lg.2 p.1, p.3, lg.3, § 33 lg.1.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et xxxxx linna Kxxxxxxxxxxx elamus on moodustatud korteriühistu (asutatud 25.09.2001- tl.91-92), korteriühistu põhikiri (tl.93-95, 97) näeb p.3.
2. ette ühistu liikmete õigused, s.h. õiguse nõuda teistelt korteriomanikelt…, elamu valdamist ja kasutamist vastavuses kõigi korteriomanike huvidega (p.3.1.7), p.3.
3. ühistu liikmete kohustused, s.h. kohustuse täita põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi (p.3.2.1), pidada majas ja majaümbruses puhtust ja korda (p.3.2.3). JxxxxKxxxxx on korteri nr . xx omanik (tl.96).
4. KÜ on üldkoosolekul 12.06.2014 (tl.98) arutanud korteri nr. xx probleemset olukorda: omanikul tuleb tegeleda korterist liigse prügi (riided) eemaldamisega, akende parandamisega, korteri puhastamisega, tugevalt häirib korterist tulev hais, tuleohutuse olukord. Kui korter xx ei tee sügiseks piisavalt pingutusi olukorra parandamiseks, on juhatus sunnitud kokku kutsuma üldkoosoleku korteri xx võõrandamise otsustamiseks. Sellel üldkoosolekul osales ka Lxxxx Uxxx (tl.99). KÜ üldkoosolek arutas 04.11.2014 5

§ 14lg.3 sätteid järgides.

Ehkki üldkoosoleku otsuses (p.2) ei ole selgesõnaliselt kirjas sundvõõrandamise otsuse aluseks olevaid asjaolusid, on need selgelt sõnastatud üldkoosoleku päevakorrapunkti 2 juures. Kohtuistungil Lxxxx Uxxx ütlustes kinnitas, et ta teab ja saab aru, millistel alustel sundvõõrandamise nõue on esitatud. Seega on korteriomandi sundvõõrandamise nõue esitatud KÜ poolt

tjale ja hageja poolt kohtule

§ 14

lg.3, lg.5 (käesoleval ajal

§ 32lg.3, § 33 lg.1) sätete kohaselt.

11.Kohus kontrollib

§ 14

lg.5 viimase lause (kehtiva

§ 33lg.1 viimase lause) alusel võõrandamisnõude aluseks olevate asjaolude olemasolu.

11.1.Jxxx Kxxxxx parandamatu maniakaalne karjumine-röökimine ja seina peksmine oma korteris, mille tõttu on pidevalt häiritud teiste majaelanike kodu- ja öörahu. Kohus leiab, et hagis esitatud kirjeldus xxxx Kxxxxx karjumise- röökimise, häälitsemise kohta oma korteris on tõendatud hagis esitatud loeteluga juhtumite asetleidmise kohta (hagi p.1 tl.4 ja pöördel). Hagis loetletud vähemalt 21 karjumise, vastu korteri seina peksmise, häälitsemise juhtumit. Kohus nõudis Politsei- ja Piirivalveametilt välja andmed seonduvate väljakutsete kohta alates 01.01.2017, millele PPA vastas (tl.128-129 Ikd). Kxxxxxxxxxxxxxxx korterisse on tehtud väljakutseid JxxxxKxxxxx käitumise alusel perioodil 01.01.2017 kuni käesoleva ajani (24.07.2018) 41 korral, neist aastal 2017 28 korral ja aastal 2018 (kuni 25.05.2018) 12 korral. Väljakutsetest 11 on öisel ajal, 7 lühikest aega enne keskööd, ülejäänud valdavalt õhtupoolsel ajal. Valdavale enamusele väljakutsetele on reageerinud kiirabi ja politsei, mõnele üksnes politsei ja mõnele üksnes kiirabi. Väljakutsete peamine sisu: psüühiliselt haige mees karjub, röögib, peksab vastu seina, kestvalt, pikaajaliselt. On kuupäevi, mil mitu väljakutset. Tunnistaja Mxxxx Vxxxxon J.Kxxxxx naaber, elab korteris x. Tunnistaja andis ütlusi, et elab majas alates aastast 2010, varsti pärast kolimist kuulis naaberkorterist meesterahva karjumist. Viimastel aastatel on probleem süvenenud. Tunnistaja töötab kodus, kogeb pidevalt Jxxxx hüsteerilist kõva kisa, tunde ja iga päev. Tunnistaja on pidevalt häiritud sellest läbilõikavast, ärritavast helist. See segab tunnistajal töötamist, tekitab stressi. Kui tunnistaja planeeriks lapsesaamist, ei oleks see mõeldav olla lapsega kodus sellises müraväljas. Viimastel kuudel on karjumine vähenenud. Tunnistaja korteril on korterigaxxx ühised seinad. Karjumine

tab igast ruumist, heli tugevus oleneb sellest, kus ruumis on karjuja. Karjumise teemal rääkimine JxxxxKxxxxxxx ja Lxxxx Uxxxxx ei ole tulemust andnud. Viimastel kuudel on karjumine vähenenud, viimati tegi tunnistaja häirekeskusele väljakutse suvel. Tunnistaja A.Axxxxxon korteri nr .xx omanik, korter jääb diagonaalselt Jxxx Kxxxxx korteriga. Tunnistaja kuulub JxxxxKxxxxx karjumist siis kui ümberringi on vaikne, näiteks öösel. See on kurgupõhjast tulev tugev karjumine, mis tunnistaja korterisse

tab vaikselt. 6

tab tunnistaja korterisse mitte valjult, kuid pidevalt, on mitteinimlik ja kohutav. Tunnistaja on helistanud korduvalt seetõttu politseile. Karjumine on vahel mitu päeva (ööd) järjest ja vahel mitu päeva ei ole. Hageja esitas helifaili (hagi lisa nr. 1), mida kohus kuulas. Hageja on helifaili salvestanud 2017.a sügisel, olles oma korteri vannitoas (kohtuistungil 22.01.2019 10:20:26). Kohus konstateerib, et tegemist on hirmutava helina

tuva häälitsusega, mille toime ületab omandi tavakasutusest tekkiva mõju. Selliste helide kestev

tumine teiste korteriomanikeni häirib nende koduseid tegevusi ja võimalikku kodustöötamist kui ka puhkamist kodus ja öörahu. Sellise käitumisega on

tja rikkunud

§ 11

lg.1 p.1 nõuet, kuna ta ei ole hoidunud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kokkuvõttes leiab kohus, et tõendamist on leidnud hagiavalduse esitamise ajal ja sellele järgneval perioodil (kuni juunini 2018)

tja pidev karjumine oma korteris, mis häirib oluliselt teiste korteriomandite teostamist, millega esines põhjendatud alus korteriomandi sundvõõrandamisnõude esitamiseks. Kohus ei nõustu L.Uxxx vastuväidetega (tl.167 Ikd) selle kohta, et J.Kxxxxx käitumine ei ole nii hukkamõistetav kui hageja kirjeldab- mitmel juhul kui politsei või kiirabi on käinud, et ole Jxxxxxäragi viidud või on lubatud ruttu koju tagasi. Kohus rõhutab, et

tja rikkuva käitumise hindamise aluseks ei ole mitte politsei või kiirabi reaktsioonid, vaid

tja käitumisest tulenev mõju teiste korteriomandite teostamisele. Kohus ei nõustu samal põhjusel ka

tja esindaja seisukohaga, et karjumine

tja korteris ei anna alust korteri sundvõõrandamisele. Kohus rõhutab, et kui

tjale kuuluva korteriomandi reaalosa piires leiavad aset tegevused, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud ja kui need tegevused häirivad oluliselt teiste korteriomandite teostamist, on olemas

§ 11

lg.1 p.1, § 14 lg.2 p.1,2 (kehtiva

§ 31lg.1 p.1, § 32 lg.1, lg.2 p.1,3 ) alused sundvõõrandamise nõudmiseks.

Kohtule esitatu alusel on leidnud tõendamist, et 2018.a suvest (juulikuust) on JxxxxKxxxxx karjumine vähenenud, Lxxxx Uxxxxsõnul lakanud (hageja ja L.Uxxxxseletused kohtuistungil 22.01.2019). Tunnistaja LxxxSxxxxon Tartu Maarja koguduse kiriku sotsiaaltöötaja. Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi, et JxxxxKxxxxx raviskeem on suvest peale muutunud, ta ei häälitse enam nii palju. Tunnistaja ei saa Jxxx Kxxxxx ravimisega aidata (kui Jxxx jälle karjuma hakkab), kuid tunnistajale teadaolevalt ei ole JxxxxKxxxxx keeldunud rohtudest, on vajadusel läinud haiglasse, pöördunud arstile. Seda saaks tunnistaja vajadusel edaspidi korraldada.

tja esindaja sõnul on Jxxx Kxxxxx saanud ravi, uue raviskeemi, mistõttu häälitsused vähenenud. Raviskeemi muutmise kohta küsida tõend raviarstilt. Kohus küsis 22.01.2019 andmeid SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikust Jxxx Kxxxxx ravi ja muutuste kohta. SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikust vastas raviarst (tl.5 IIkd), et Jxxx xxxxxx on aastal 2018 viibinud haiglaravil neljal korral, ravi korduvalt muudetud. Leitud raviskeem, mille tulemusel isiku psüühiline seisund ja sellest tulenev käitumine paranenud. On haiguskriitika, saab aru ravi vajadusest. 7

§ 14

lg.2 p.3 alusel, käesoleval ajal kehtiva

§ 32

lg.2 p.3 alusel (korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist), tuleb silmas pidada, et kui häiriv tegevus on peale korteriomanike otsuse tegemist lõppenud, siis ei saa võõrandamist nõuda isegi juhul, kui eelnevalt olid nõude esitamise eeldused täidetud. See tähendab, et seadusandja on normi kehtestamisel pidanudki võimalikuks, et sellise normi olemasolu iseenesest ja normi kohaldamise võimaluse olemasolu toimivad õiguslike regulaatoritena, mille tõttu sellise äärmusliku abinõu (korteriomandi sundvõõrandamine) tegelikku rakendamist õnnestub vältida. Puutuvalt

tja väidetesse, et tema korterist väljapoole levivaid helisid on võimalik ehituslikult summutada märgib kohus, et sellise tegevuse initsiatiiv, koormus ja kulud on

tja enda kanda. Kui korterite vaheseinte (mida on vaja helikindlaks muuta) näol on tegemist kandekonstruktsioonidega, nõuab selline ehitustöö korteriomanike nõusolekut ja kokkulepet (

§ 38lg.1), eelkõige aga majandusliku otstarbekuse ja kulude hindamist.

11.2.Korterist tulev hais (mis tuleneb korterisse ladestatud prügist ja elanike asotsiaalsest eluviisist). Kohtule esitatud ja uuritud tõenditest tuleneb, et korterist xx levib haisu peamiselt trepikotta selle korteri ukse avamisel, aga aeg-ajalt ka korterisse nr . x. Tunnistajad Axxxx ja Kxxxxxxxx andsid kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tegemist on räpasuse, kasimatuse haisuga, vahetevahel ka n.ö. mädamuna või kanalisatsioonihais. Hais ei ole pidev, viimasel ajal haisu vähem. Tunnistaja Kxxxxxxxxx sõnul oli hais viimati eelmisel nädalal, tuli ka tunnistaja korterisse, koridoris ei olnud, hais kadus kiiresti. Tunnistaja arvates haisu ei leviks, kui xx korterit pikaajaliselt palju pesta ja korralikult hoida. Tunnistaja Vxxxxigapäevaselt korterist xx tuleva haisuga kokku ei puutu, tunnistaja elab teises trepikojas. Tunnistaja Lxx Sxxxxandis ütlusi, et viimati tehti abilistega suurkoristus

tja korteris 2017 augustis-septembris. Enne seda oli korteris haisu, pärast koristamist nimetab tunnistaja seda korteri spetsiifiliseks lõhnaks, mitte haisuks. Koristuse käigus visati korterist ära suur hulk toiduaineid ning annetatud ja seisma jäänud asju, need levitasid ebameeldivat lõhna. Koguduse abiga on tehtud korteris remonti. Vahetatud mööblit. Vaja on vahetada veel kanalisatsioonitorustik, seda tuleb teha koos KÜ-ga. Enne torutööde tegemist ei saa teha ka põranda vahetust, vajalik on sanitaarremont. Kolmas isik Lxxxx Uxxxxeitab, et hais trepikotta ja korterisse nr . x levib korterist xx. Ta koristab iga päev. Kogudusest terve meeskond käib abis, tehakse remonti. Remonti on veel vaja teha, ka köögis põrandat. Kanalisatsioonitoru on vaja panna, seda tuleb teha koos maja ühise kanalisatsiooniga. Tartu Linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistid on

tja korteris käinud (tl.120, 145 Ikd) esimesel korral 20.11.2017, mil korter oli rõske ja suures osas kütmata, määrdunud ja täis ebavajalikku. Tugevalt haisemist ei täheldatud. Kohtu järelepärimise peale on korterit vaatamas käidud 2018 mais ühel korral, juunis kahel korral ja juulikuus, mil sisse ei saadud. Ühelgi korral koridoris korterist levivat haisu tunda ei olnud. 26.07.2018 said kohaliku omavalitsuse 8

tja korterist tekkiva ja väljapoole leviva lõhna näol ei ole tegemist mõjuga, mida tuleks lugeda teiste korteriomandite teostamist oluliselt häirivaks ja mis saaks olla aluseks korteriomandi sundvõõrandamise nõude rahuldamisele. Asjas on küll tõendatud, et

tja on rikkunud

§-s 11 lg.1 p.1 sätestatud korteriomandi korrashoidmise kohustust- varasematel aegadel koristanud-pesnud korterit vähe, lasknud sinna koguneda erineval rämpsul. Samas on alates 2017.aasta suve lõpust ehk pärast KÜ üldkoosoleku otsust

tja ema ehk kolmas isik oma arusaamisvõime ja suutlikkuse kohaselt asunud olukorda parandama, kaasanud abilisi. Käesoleva kohtuasja menetluse perioodil ei ole korterist levivat ebameeldivat lõhna (haisu) määral, mis oluliselt häirib teiste korteriomandite teostamist. Kohus märgib, et igal seintega piiritletud ruumil on oma iseloomulik lõhn, mis on kohapeal viibides tajutav, ka on inimeste lõhnataju erinev. Olukord, kus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistid (s.t. isikud, kes ei ole selle keskkonna lõhnadega kohanenud) korduvalt kohapeal käies seda lõhna haisuna ei tajunud ei trepikojas ega korteris sees, osutab, et tegemist ei ole oluliselt häiriva mõjuga. Kohus märgib, et korteriomanikul on

§ 11

lg.1 p.1, kehtiva

§ 31

lg.1 p.1, lg.3, AÕS § 143 lg.1, lg.2 järgi kohustus vältida tema kinnisasjalt tulevate mõjutuste (s.h. lõhna) levimist naaberkinnisasjale. Kui korteriomandi reaalosalt levivad teiste korteriomanditeni tavakasutust ületavad mõjud, tuleb korteriomanikul teha kõik mõistlikult võimalik, et sellistest tagajärgedest üle saada. Uuritud tõenditest selgub, et

tja on sellise tegevuse ette võtnud. Kohus rõhutab, et

tja kohustuste hulka kuulub tema korteri hoidmine korras ja puhtana ( KÜ põhikirja p.3.2.3), s.h. seisundis, et sealt ei leviks ebameeldivat lõhna. Kui

tja korteriomandi reaalosa piires on vajalik teha töid (näiteks tööd kanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks), mille tegemiseks on vajalik korteriühistu nõusolek või koostöö ühistuga, tuleb kaasomanikust

tjal endal esitada sellekohane avaldus KÜ-le. 11.3.

tja korteriomandi reaalosa väga kehv seisukord (liiga madal temperatuur, põrandalauad mädanevad, katkised aknaruudud, KÜ esindajaid korteri korrashoiu kontrollimiseks sisse ei lasta). Asjas uuritud tõenditest tuleneb, et

tja korteri xx põrandad on halvas seisukorras.

tja ei eita, et põrandalauad on halvas seisukorras ja vajavad väljavahetamist. Seda ei saa teha enne kui kanalisatsioonitoru on vahetatud. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millisel viisil

tja korteri põrandalaudade halb olukord häirib oluliselt teiste korteriomandite teostamist. On õige, et korteriomandi füüsiline seisukord alandab selle turuväärtust, kuid selline mõju ei mõjuta teiste korteriomandite teostamist. Asjas on leidnud tõendamist ka, et korter vajab soojustamist ja enamat kütmist. Novembris 2017 korteris käimisel (linnavalitsuse arvamus tl.145) oli korter rõske ja suures osas kütmata. 2019 jaanuaris külastusel oli korter soe (KOV esindaja kohtuistungil 22.01.2019 10:55:47). Korter on ahiküttega, küte on olemas. Tunnistaja M.Kxxxxxxxx kohtuistungil 22.01.2019 andis ütlusi, et tema korter on

tja korteri peal. Nii vanas majas ja kõrgete lagedega korteris ei piisa ainult ahju kütmisest, et soe oleks. Tunnistaja arvates peaks

tja oma korteris rohkem kütma, et ka tunnistaja korteris põrand soe oleks. Kohus leiab, et uuritud tõendid ei kinnita

tja kohustuse rikkumist- kütmata jätmist, korteri niiske olemist- määral, et

tjale saaks ette heita tema

§ 11

lg.1 p.1 (kehtiva

§ 31

lg.2) kohustuste rikkumist sedavõrd, et selle toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja annaks aluse sundvõõrandamise nõude esitamisele.

tja korter asub teisel korrusel, selle aknad on terved, tuuletõmbust ei ole, füüsikaseaduste kohaselt tõuseb soe õhk üles (ehk tunnistaja Kxxxxxxxxx põranda alla). Seega toetab juba objektiivne olukord, et teisel korrusel asuv

tja korter ülemääraselt kolmandal korrusel asuva korteri põrandat ei jahuta. Tunnistaja A.Axxxxxkorter asub samuti

tja korteri kohal, külma põrandat tunnistaja oma korteris ei tähelda (kohtuistungil 12:11:01). Korteriomandi- ja 9

tjal tagada oma korteris temperatuur, mis ei suurendaks teiste kaasomanike küttekulusid ega kahjustaks naaberkorterite tavapärast kasutamist. Korteris ahju ja pliidi kütmine, s.h. väga külma ilmaga kaks korda päevas, toimub. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et

tja on keeldunud lubamast KÜ esindajaid korterisse. Kohustuse võimaldada kasutada korteriomandi reaalosa eset kaasomandi korrashoiuks näeb ette

§ 11

lg.1 p.3 ja kehtiva

§ 31

lg.1 p.3 (kehtiva kohustuse sisu täpsustab ka KÜ põhikirja p.3.2.15, 17: kohustus lubada siseneda rikete kõrvaldamiseks, veekraanide ja WC-loputuskastide korrasoleku kontrollimiseks). Käesolevas asjas on tõendatud

tja üldine vältiv ja suhtlemisest hoiduv käitumine, konkreetseid KÜ põhikirja p.3.2.15, p.17 ega

§ 11lg.1 p.3 rikkumisi ega keeldumist ei ole tõendatud.

Kohus märgib siinkohal, et elamu Kxxxxxxxxxxx on kõigi korteriomanike kaasomandis, s.h. on üks kaasomanikest

tja. AÕS § 71, § 72 näeb ette kaasomandi valdamise ja kasutamise kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kaasomandiõiguse teostamine kaasomanike kokkuleppel eeldab kaasomanikevahelist sagedast suhtlemist, omavahelist koostööd. Seetõttu on

tja kui kaasomaniku huvides teha koostööd KÜ juhatusega, s.h. saada nõuandeid ja abi, selmet vältida kokkupuuteid. Tulenevalt kohtumenetluses esitatud asjaoludest

tja JxxxxKxxxxx ja kolmanda isiku Lxxxx Uxxx võimekuse kohta tulla toime korteriomandi nõuetekohase kasutamisega märgib kohus, et edasiste rikkumiste ärahoidmiseks tuleb

tjal ja

tja poolel tegutseval Lxxxx Uxxxx aktiivselt tegutseda korteriomandi korrashoidmiseks, s.h. ajalist perspektiivi ja

tja tervist silmas pidades, vajadusel küsida abi.

tjal on ka omal algatusel võimalik otsustada korteriomandi võõrandamine. 11.4.Tuleohutuse seaduse rikkumine. Kohtule on hageja poolt esitatud korteriomandi xx kütteseadmete puhastamise aktid (tl.11-13) aastate 2015-2017 kohta, kütteseadme puhastamise ja korrasoleku akt, töö teostatud 17.06.2018, on esitatud Tartu Linnavalitsuse poolt (tl.147-150). Töid teostanud Txxxxx Hxxxxx kinnitab, et ahju ja pliidi seisukord vastab nõuete, kasutamine lubatud, suitsuandur paigaldatud. Tuleohutuse seaduse rikkumine

tja poolt ei ole seega tõendatud ega anna alust korteriomandi sundvõõrandamise nõude esitamiseks. Hageja poolt esile toodud kaudsed põhjused võõrandamisnõude alusena ei tulene Korteriomandiseadusest, asjaõigusseadusest ega muust kohaldatavast õigusnormist, mistõttu kohus neid ei käsitle. Hagis esitatud alused

tja korteriomandi sundvõõrandamise põhjustena on kas ära langenud või ei ole tõendamist leidnud. Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg.4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 10

tja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Kohus on otsuses eespool põhjendanud, et hageja nõue jääb rahuldamata põhjusel, et pärast hagi esitamist ehk kohtumenetluse kestel on hageja nõude aluseks olevad asjaolud

tjast tulenevalt ära langenud, pärast hagi esitamist on

tja häiriv tegevus lõppenud või olulisel määral lõppenud. Sel põhjusel peab kohus asjaoludega kooskõlas olevaks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot (tl.105). Kuna hagi jääb rahuldamata, jääb tasutud riigilõiv hageja kanda.

tja menetluskuluks on tema esindaja tasu ja kulud (riigiõigusabi korras).

tja esindaja vandeadvokaadi Marit Seesmaa tasu ja kulud on kindlaks määratud eraldi määrustega. Kohus on

tjale esindaja määranud TsMS § 219 lg.1 alusel, kuna kohtul oli kahtlus

tjal tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolus. Esindaja

tjale on määratud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Tsiviilasjas nr . 2-182591 30.04.2018 tehtud määrusest nähtub, et eeldused JxxxxKxxxxx eestkostevajaduseks ja temale esindaja määramiseks sel põhjusel on tuvastatud, mistõttu kohus ei pea võimalikuks muuta otsustust, et JxxxxKxxxxxx on esindaja määratud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seetõttu jäävad JxxxxKxxxxx kanda jäävad menetluskulud (riigi õigusabi tasu ja kulud) riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 11