4-19-1168 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-1168 Kohtukoosseis Pavel Gontš

§ 20lg 1 sätestatud nõude täitmiseks.

Ka nõuetekohaselt menetlusse lubamata, ei ole Ave-Pirjo Paluvere väärteomenetluses osalenud üheski menetlustoimingus ega esitanud taotlusi või dokumente menetlusaluste isikute esindajana. Väärteomenetluse käigust nähtub, et menetlusalune isik XX on osalenud menetluses üksnes menetlusalluvuse muutmise taotluste esitamisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust väärteomenetluses kantud kaitsjatasu taotluse rahuldamiseks. MÄÄRUSKAEBUS

1. Pärnu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse XX ja Y OÜ/Y OÜ (likvideerimisel) kaitsja Ave-Pirjo Paluvere, kes palub tühistada maakohtu 21.03.
2. a määrus; määrata kindlaks ja mõista kohtuväliselt menetlejalt XX kasuks välja menetluskulud summas kokku 300 eurot; määrata kindlaks ja mõista välja kohtuväliselt menetlejalt Y OÜ (likvideerimisel) kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot; kohustada kohtuvälist menetlejat kandma Y OÜ (likvideerimisel) ja XX menetluskulud XX arveldusarvele; menetluskulude tasumisega viivitamisel kohustada kohtuvälist menetlejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 määras. 2 4-19-1168 XX ja Y OÜ hinnangul on maakohtu järeldus osas, et Ave-Pirjo Paluvere ei ole väärteomenetluses osalenud ega vastavalt VTMS § 20 lg-le 1 kohtuvälise menetleja poolt kaitsjana menetlusse lubatud, meelevaldne ja kohtu järeldus ekslik. 09.02.
3. a sõlmisid menetlusalused isikud AppLex Õigusbürooga väärteoasjas 930016001496 esinduslepingu ning andsid kaitsjale volituse kohtuvälise menetlejaga suhtlemiseks menetlusaluste isikute nimel. Menetlusalused isikud olid kohtuvälist menetlejat korduvalt teavitanud, et kasutavad väärteoasjas 930016001496 kaitsjat ning seega ei saa kaitsjale tehtud kulutused olla kohtuvälisele menetlejale üllatuslikud või ettenägematud. Kaitsja, so jurist Ave-Pirjo Paluvere on osalenud erinevates kohtuvälise menetleja poolt läbi viidud menetlustes ning asjakohast haridust tõendav dokument on ka kohtuvälise menetleja valduses. Esiteks on menetluskulude õiglane hüvitamine tarvilik menetlusaluste isikute huvide kaitseks, eelkõige olukorras, kus kohtuväline menetleja on alustanud väärteomenetlust põhjendamatult, st olukorras, kus hilisema menetluse käigus leiab tuvastamist, et menetlusalusele isikule etteheidetavas teos puudub väärteo kooseis ning menetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks on muuhulgas ohjata riiki liiga suures ulatuses menetlusaluste isikute arvel menetluse läbiviimise riski eest. Väärteoasja menetluskulud on muuhulgas sellised kulud, mida menetlusalused isikud kannavad ise ilma kohtuvälise menetleja nõudmiseta. Siia hulka kuuluvad näiteks esindajate ja nõustajate kulud; sõidu‑, side‑ ja majutuskulud ning saamata jäänud töötasu. Kohus lähtub menetluskulude jaotuse otsustamisel õigluse põhimõttest ja tal on lai kaalutlusõigus, mis peab tagama põhiseaduse §-de 25 ja 32 riive mõõdukuse. Menetluskulud on kõik kaitsjale tasutud ja väärteomenetlusega või väärteomenetluse lõpetamisega põhjuslikus seoses olevad vajalikud kulutused, sh kohtuvälise menetlejaga suhtlemise välised kulutused. Menetlusaluste isikute arvamuse kohaselt ei ole mõeldav, et olukorras, kus kohtuväline menetleja on menetlusalustele isikutele ülekuulamiseks kutsed saatnud ning menetlusalused isikud kasutavad ülekuulamisel kaitsjat, ei oleks põhjendatud kaitsjale tehtavad kulutused enne ülekuulamist osas, mis see hõlmab kaitsja poolt enda väärteosasja nr 930016001496 menetluse asjaoludega kurssi viimist, kliendikohtumist, õigusliku positsiooni kujundamist, kohtupraktikaga tutvumist ja menetlusaluse isiku nõustamist. Tõene ei ole ka maakohtu etteheide osas, et menetlusalused isikud ega Ave-Pirjo Paluvere ei ole esitanud kohtuvälisele menetlejale teavet esindaja valikust, ei ole esitanud esindaja volikirja ega kaitsja funktsiooni täitmiseks nõutavat kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente,

§ 20lg 1 sätestatud nõude täitmiseks.

Kõik eelviidatud dokumendid on menetlusalused isikud kohtuvälisele menetlejale esitanud ja olukorras, kus esitatud dokumentides olid kõrvaldatavad puudused, olnuks kohtuvälisel menetlejal kohustus võimalikest puudustest menetlusaluseid isikuid teavitada. Kohtuvälise menetleja ja menetlusaluste isikute kirjavahetusest aga mistahes puuduseid ei selgu või ilmne. Menetlusalustele isikutele jääb mõistetamatuks, et miks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kaitsja kulutused osas, milles see hõlmab väärteoasja asjaoludega kurssi viimist enne kohtueelse menetleja juurde ülekuulamisele minemist koos menetlusaluste isikutega. Nii kohtule, kui ka kohtueelsele menetlejale on ja oli teada, et menetlusalustele isikutele on ülekuulamise kutsed väljastatud ning menetlusalused isikud soovisid ülekuulamisel kasutada ka lepingulist kaitsjat. Olukorras, kus väärteoasja asjaoludega tutvumise kulud ei oleks põhjendatud menetluskulud, tõstatub küsimus, et millisel põhjusel ei tohiks menetlusalused isikud lepingulisele kaitsjale selliseid kulutusi teha. Seega on ekslik maakohtu 21.03.2019 määruses toodud järeldus osas, et väärteosasja nr 930016001496 menetluses ei ole kaitsja osalenud või et menelusaluste isikute kaitsjat ei oleks menetlusse lubatud. Kohtuvälisele menetlejale oli läbivalt teada, et menetlusalused isikud väärteosasja nr 930016001496 menetluses kaitsjat kasutavad. 3 4-19-1168

1. 18.04.
2. a esitas määruskaebusele omapoolse seisukoha kohtuväline menetleja, kes palub jätta määruskaebus ja taotlus kaitsjatasude hüvitamiseks rahuldamata. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud esitatud kaebuse ja sellele lisatud arvetega, leiab, et kaitsjatasude hüvitamist ei saa lugeda antud juhul põhjendatuks. Esiteks seab kohtuväline menetleja jätkuvalt kahtluse alla, et menetlusalustel isikutel üldse oli kohtuvälises menetluses kaitsja, kuivõrd kõnealuses väärteomenetluses ei osalenud kaitsja (ega samuti ka mitte menetlusalused isikud ise) ühelgi menetlustoimingul, samuti ei esitanud kaitsja menetlusaluste isikute esindajana MTA-le kohtuvälise menetluse käigus mitte mingeid taotlusi ega dokumente ning puudusid ka mistahes muud viited sellele, et kaebajatel olnuks väärteomenetluses olemas volitatud kaitsja. Teiseks, arvetel kajastatud read „kaitsjatasu väärteoasjas 930016001496 - 3 tundi“ ja nimetatud ajakulu osas antud selgitused ei veena kohtuvälist menetlejat selles, et väidetavalt teostatud toimingud (seadusandluse analüüs kokku 2h, kaitsetaktika arutamine kokku 2h jne) olnuks vajalikud ning nende tegemiseks kulunud aeg olnuks põhjendatud. Kohtuväline menetleja selgitab, et näiteks 05.03.2018, kui leidis aset väidetav esmane kohtumine kaebuse esitajate ja nende kaitsja vahel oli MTA edastanud menetlusalustele isikutele vaid korduvad kutsed MTA-sse ilmumiseks (milledele menetlusalused isikud ei reageerinud). Ei ole eluliselt usutav, et kaitsja sai situatsioonist ülevaate ja arutas XX-ga ainuüksi talle edastatud kutsete (kutse füüsilise isikuna ja kutse juriidilise isiku seadusliku esindajana) põhjal väärteomenetluse kaitsetaktikat kokku 2 tundi (väärteomenetlus oli alustatud füüsilise ja juriidilise isiku osas sama väärteokoosseisu erinevate lõigete alusel). Samuti ei ole põhjendatud 06.03.
3. a väidetavalt 2h aset leidnud seadusandluse ja kohtupraktika analüüs, kuivõrd kaitsjal ei saanud olla infot milles konkreetselt MTA süüteoetteheide menetlusalustele isikutele seisneb. Kokkuvõtvalt nõustub kohtuväline menetleja maakohtu 21.03.
4. a määruses tooduga ning leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust kaebuses toodud asjaoludel ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
6. Esmalt märgib kaebuse esitaja, et menetlusalused isikud olid kohtuvälist menetlejat korduvalt teavitanud, et kasutavad väärteoasjas 930016001496 kaitsjat ning seega ei saa kaitsjale tehtud kulutused olla kohtuvälisele menetlejale üllatuslikud või ettenägematud. Selle väite tõendamiseks on kaebaja esitanud ringkonnakohtule e-kirjavahetuse XX ja kohtuvälise menetleja vahel. Ringkonnakohus märgib, et esitatud tõend ei tõenda seda, et menetlusalused isikud oleksid menetlejale teatanud lepingulise kaitsja olemasolust ning veel enam, teinud seda korduvalt. Nimelt on kirjavahetuses käsitletud küsimust väärteoasja menetlemiseks Kuressaares. Sellise taotluse on kohtuväline menetleja jätnud rahuldamata, millele on XX vastanud, et „Kuna menetluse läbiviimine Kuressaare büroos võimalik ei ole, palun kanda minu ja minu kaitsja Tallinna tuleku kulude katteks ettemaks 500 eurot minu kontole Swedbankis.“ Lisaks on ta samas e-kirjas märkinud „Kohe, kui minu ja minu kaitsja Tallinna tuleku kulude katteks ettemaks on laekunud, palun kätte toimetada asjakohane kutse minu elukoha postiaadressil. Kutse palun kätte toimetada vähemalt 14 päeva enne planeeritavat kohtumist, et saaksin kaitsjaga Tallinna tulemise aja kokku leppida.“ Väljatoodud kirja osad on ainukesed, mis seonduvad kaitsja teemaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtuvälisel menetlejal sellise kirja pinnalt võimalik teha üheseid järeldusi selle kohta, kas menetlusalusel isikul või mõlemal neist on kaitsja või kes nende kaitsja on või ka näiteks seda, kas kirja kirjutamise hetkel oli juba kaitsjaga leping sõlmitud või kavatseti seda alles teha. Ringkonnakohus selgitab, et kaitsja olemasolust teavitamisena saab käsitleda eelkõige teadet, kus konkreetselt märgitakse kaitsja nimi, samuti see, keda ta kaitseb, seda eriti olukorras, kus väärteomenetluses menetlusaluseid isikuid on mitu. Seega asub ringkonnakohus seisukohale, et kohtuväline menetleja ei osanud ega pidanudki oskama tõendina 4 4-19-1168 esitatud e-kirja pinnalt ette nägema seda, et isikul on kaitsja, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et kohtuvälisele menetlejale ei saanud olla kaitsjale tehtud kulutused üllatuslikud või ettenägematud.
7. Kaebaja on järgnevalt kaebuses märkinud, et kaitsja, s.o jurist Ave-Pirjo Paluvere on osalenud erinevates kohtuvälise menetleja poolt läbi viidud menetlustes ning asjakohast haridust tõendav dokument on ka kohtuvälise menetleja valduses. Esmalt tuleb märkida, et kaitsja konkreetselt käesolevas väärteomenetluses osalemine ei ole tuvastatav ühestki menetlustoimingust, selle kohta ei ole esitanud ühtegi tõendit ka kaebuse esitaja, mistõttu on selline väide täiesti tõendamata ja alusetu. Nii on ka kohtuväline menetleja oma vastuses määruskaebusele selgitanud, et kohtuväline menetleja seab jätkuvalt kahtluse alla, et menetlusalustel isikutel üldse oli kohtuvälises menetluses kaitsja, kuivõrd kõnealuses väärteomenetluses ei osalenud kaitsja (ega samuti ka mitte menetlusalused isikud ise) ühelgi menetlustoimingul, samuti ei esitanud kaitsja menetlusaluste isikute esindajana MTA-le kohtuvälise menetluse käigus mitte mingeid taotlusi ega dokumente ning puudusid ka mistahes muud viited sellele, et kaebajatel olnuks väärteomenetluses olemas volitatud kaitsja. Kaitsja märgib kaebuses, et tõene pole maakohtu etteheide sellest, et menetlusalused isikud ega kaitsja pole esitanud kohtuvälisele menetlejale teavet esindaja valikust, ei ole esitanud esindaja volikirja ega kaitsja funktsiooni täitmiseks nõutavat kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente,

§ 20lg 1 sätestatud nõude täitmiseks.

Kõik eelviidatud dokumendid on menetlusalused isikud kaebuse kohaselt kohtuvälisele menetlejale esitanud ja olukorras, kus esitatud dokumentides olid kõrvaldatavad puudused, olnuks kohtuvälisel menetlejal kohustus võimalikest puudustest menetlusaluseid isikuid teavitada. Esmalt on ka kohtuväline menetleja oma seisukohas kinnitanud, et sellised dokumendid neil puuduvad. Teiseks ei ole kaitsja enda väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit (näiteks kirja, millega on vastav dokument kohtuvälisele menetlejale esitatud, märkinud kuupäeva, millal seda oleks tehtud vm). Seega on tegemist paljasõnalise väitega.

1. Menetlusaluste isikute arvamuse kohaselt ei ole mõeldav, et olukorras, kus kohtuväline menetleja on menetlusalustele isikutele ülekuulamiseks kutsed saatnud ning menetlusalused isikud kasutavad ülekuulamisel kaitsjat, ei oleks põhjendatud kaitsjale tehtavad kulutused enne ülekuulamist osas, mis see hõlmab kaitsja poolt enda väärteosasja nr 930016001496 menetluse asjaoludega kurssi viimist, kliendikohtumist, õigusliku positsiooni kujundamist, kohtupraktikaga tutvumist ja menetlusaluse isiku nõustamist. Ringkonnakohus märgib sellise väitega seonduvalt, et täielikult põhjendatud ja asjakohane on kohtuvälise menetleja seisukoht, et arusaamatu on, millist õiguslikku positsiooni kujundas või milliste asjaoludega kaitsja end kurssi viis, kui ainuke menetlusdokument, mis isikutele edastati, oli kutse ilmuda menetleja juurde. Arusaamatu on, kust pärinevad sel juhul kaitsja (või menetlusaluste isikute) andmed selle kohta, mis on kohtuvälise menetluse sisu. Samuti on arusaamatu ka see miks ei ilmunud menetlustoimingutele kaitsja ja ei andnud XX kohtuvälisele menetlejale kaitsja andmeid olukorras, kus isiku väitel oli mõlemal menetlusalusel isikul kaitsja, kes tegutseb Tallinnas ja XX ise oma liikumispuude tõttu Tallinna menetlustoimingule ilmuda ei saanud. Seda eriti olukorras, kus kaebaja väite kohaselt olid menetlusalused isikud kaitsjaga asjaolusid arutanud ning õigusliku positsiooni kujundanud.
2. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5