KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17270 Tsiviilasi J B hagi J

§-ile 459 ja 423 on asjakohatud. Antud juhul kuulub kohaldamisele

§ 497

, mis sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-21-15 selgitanud, et vanemal, kellelt on lapsele elatis kohtulahendiga välja mõistetud, on

§ 459

lg 1 järgi õigus esitada hagi kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks. Kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. (vt. viidatud lahendi p.10). Selguse huvides palub hageja resolutsiooni lisada, et sellega muudetakse Harju Maakohtu 15.juuni 2015 kohtuotsust tsiviilasjas nr. 2-15-

2. A K on töötu, mistõttu ei kajastu tema kontodel üldse mingit rahade liikumist. Kõik nii tema enda, kui ka tema tütre kulud kannab abikaasa. A K märgib, et hageja elab enamus aega temaga tema abikaasa S Kile kuuluvas eramajas aadressil xxx alates juuni
3. Abikaasa netosissetulek on 15 000 eur kuus. Keskmine kulu hageja kohta on 500 eur/kuus (söök, sõidud, riided, taskuraha). Samuti käib ta reisidel, näiteks Dubais (talv 2017), Türgis (suvi 2018), ka Riias, Narva-Jõesuus, iga Jõuluaeg Saaremaal, Kõue mõisas vanaaasta lõpul 2017, Prantsusmaa koolireisil kevadel 2018, Sankt-Peterburi koolireisil oktoobris
4. Koolis käib ta kesklinnas autoga. A Ki omandis on 50% 3-toalisest korterist aadressiga xxx (turuhind 100 000 eur), motorratas xxx (turuhind 10 000 eur), xxx omanik, 50% osalusega. Hageja käib ema juures nädalavahetusel. Elatist on tasunud kohtutäituri kaudu 16.10.2017 ja 5.12.2017 vastavalt nõuetele 023/2017/739, 023/2017/740, 023/2017/737, 023/2017/738, 023/2017/737-740, summas 9500 eur. Lasteraha olen pandud 15.09.2017 summas 225 eur, 27.09.2017 summa 40 eur hageja iskulikule pangakontole. Kostja vastus hagile ning hageja seisukohtadele
5. Kostja tema vastu esitatud hagi õigeks ei võta. Kostja ei nõustu hagejaga, et „analoogselt on võimalik taotleda elatist maksma kohustatud isiku asendamist teise isikuga“. Jõustunud 2

§ 459lg 2 kohaselt ei saa nõuda elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt.

6.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esitatud haginõuded on seadusega vastuolus ja neid ei ole võimalik materiaalõiguslike normide kohaselt rahuldada.

1. Väär on samuti hageja väide justkui „kostja ei vaidlustanud, et tütar J elab 1,5 isa juures“. Arutatavas asjas ei elanud ja ei ela tütar J pidevalt isa juures, vaid külastab teda. Kui naaber näeb, et tütar käib koolis naabritüdrukuga koos, siis peab tema nägema ka seda, et kostja tuleb tütrele järgi ja sinna teda ka viib siis, kui on isaga suhtlemisajad. See, et tütrel on enda tuba ei tõenda, et ta elab isa juures, vaid ta külastab isa.
2. Hageja ei tõendanud, et isa uus pere omab piisavalt sissetulekut ja võimalusi „katta tütrega seotud kulusid“. Hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, kui suured on hageja isa kulud lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja isa abikaasa kirjalikust kinnitusest, ilma kinnitust tõendavate dokumentaalsete tõenditeta (abikaasa töötasu, tema kontoväljavõted jne) ei piisa, et usaldusväärselt põhistada kulude kandmist. Kui isal on võimalused käia reisidel Dubais, Türgis, Narva-Jõesuus ja Saaremaal vabal ajal koos hagejaga, ema ei tekita takistusi. Kuid need reisid kinnitavad isaga suhtlemist koolivaheaegadel. Selle asjaolu pärast ei pea kostja isale elatist maksma. Veelgi enam, kui isal on võimalusi rohkem kui emal, ei mõista kohus ka sel põhjusel elatist välja PKS § 102 alusel. Igapäevaste lapse vajaduste rahuldamisega tegeleb kostja. Lapsevanemad ei ole kokku leppinud, et korduvad puhkusereisid oleksid kuulunud lapse vajaduste hulka, mille eest on ettenähtud minimaalne elatise suurus. Kostja samuti tasus tütre puhkusereisi eest.
3. Kostja ja hageja elavad kahetoalises üürikorteris aadressil xxx. Korteri üürimakse on kuus 470 eurot, kommunaalkulud 2018 septembri kuu eest oli 87 eurot. Varakindlustulepingu makse on 10,86 eurot kuus, internet 17 eurot kuus, hageja mobiiltelefoni kulud kuni 10 eurot kuus, hageja elu- ja õnnetusjuhtumikindlustus 4,16 eurot kuus (50 eurot aastas). 2018 oktoobris ostis kostja hageja jaoks D-vitamiinid pooleks aastaks 180 tk summale 19.90 eurot ja C-vitamiinid summale 42 eurot pooleks aastaks. Kostja kannab raha ka hageja arveldusarvele, selgituses on kirjas milleks (söök koolis, sõit Venemaale, õpikute ostu eest koolis, teksade ostmiseks jne). 2018 septembris andis hageja sõbrale võlgu Prantsusmaale sõidu eest 20 eurot, 65 + 10 + 20 eurot oli hagejale kantud siis, kui ta oli sõidul Prantsusmaal; augustis 115 ja 143 eurot sõidupiletitele. Ka annab kostja hagejale sularaha umbes 80 eurot kuus lõunasöögi, kingituste ja riietetega seotud kulude katteks. Tavaliselt hageja palub 5 – 10 eurot jooksvatele kuludele. Kostja töötas kaupluses xxx ja sai 700 eurot septembri kuu eest. Alates 03.12.2018 on kostja sissetulek on 400 euro võrra suurem.
4. Septembrikuu 30 päevast viibis hageja 24 päeva kodus, oktoobrikuu 31 päevast viibis hageja kodus 22 päeva, 8 päeva isa juures.
5. Hageja saatis kohtule venekeelse dokumendi, millest nähtub, et hageja on xxx "xxx". Äriregistri andmetel on xxx osakapitalliks 712 143 eurot. Vaevalt hageja teeb tööd tasuta. See, et A. K otsustas mitte töötada, vaid teha kodutöid, on tema ja tema pere valik, mis ei pea mõjutama hagejat. A. Ki elukorraldus näitab, et elatise maksmiseks on piisavalt raha. See, et A. K tasus elatist kohtutäituri vahendusel, näitab, et vabatahtlikult tema seda ei teinud. Esitatud tõenditest ei nähtu, et asjad olid ostetud just nimelt hagejale. 3

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
2. Kostja on kogu menetluse olnud läbivalt positsioonil, et esitatud kujul ei ole võimalik hagi rahuldada (või see tuleb jätta läbivaatamata), kuna lapsele elatise väljamõistmise kohta on juba jõustunud kohtulahend olemas. Kohus märgib, et ei ole välistatud, et laps esitab elatise hagi mõlema vanema vastu. Lapsel on võimalik esitada elatise hagi teise vanema vastu ka siis, kui ühelt vanemalt on kohtuotsusega juba elatis välja mõistetud (nagu see on käesolevas asjas). Omavahel tuleb eristada elatise väljamõistmise hagi, mille esitab kohtusse laps (alaealise lapse puhul seaduslik esindaja) ning elatise muutmise (kas suurendamise või vähendamise) hagi, mille esitab kohtusse vanem, kellelt on elatis juba varasema jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud. Nimetatud hagide tõendamisese on erinev. Elatise väljamõistmise jõustunud kohtuotsuse muutmise õiguslikuks aluseks on

§ 459

. Üksnes

§ s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad ajaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-124-15 p 11; 3-2-1-35-17, p 34, 36). Hageja on enda seisukohas kostja vastusele märkinud, et selguse huvides palub hageja resolutsiooni lisada, et sellega muudetakse Harju Maakohtu 15.06.2015 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-15104999. Kohus märgib, et lapse elatise hagi asjas vanema vastu ei saa kohus muuta Harju Maakohtu varasemat otsust. Harju Maakohtu 15.06.2015 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15104999 muutmiseks tuleb A Kil esitada kohtusse elatise muutmise (vähendamise) hagi

§ 459alusel. Käesoleva tsiviilasja raames lahendab kohus vaid hageja nõuet kostja 4

§ 230lg 1 kohaselt peab hageja seda tõendama.

Hageja on selle tõendamiseks esitanud A Ki abikaasa kirjaliku seletuse (I kd, tlk 35), kus too kinnitab, et (

1. i)laps elab enamus aega temale kuuluvas majas, kus lapsel on oma tuba; (
2. ii)laps käib nendega koos reisidel; (iii) laps käib koolis koos S Ki poja ja naabritüdrukuga ning nende transportimine sinna on korraldatud koostöös naabritega. Samuti on A K ise kohtule kinnitanud, et hageja elab koos temaga ning käib ema juures nädalavahetustel. Lähtudes

§ 232

lg-s 1 sätestatust, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja väide, mille kohaselt elab hageja enamus aega koos isaga, tõendatud. See, et lapsel on isa juures oma tuba ja käib isa perega koos reisidel, ei anna alus üheselt järeldada, et laps alaliselt isa juures elab. Samuti ei saa sellist järeldust teha info põhjal, mis kirjeldab lapse kooli transportimise asjaolusid. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et kõnealuse seletuse on andnud lapse isa abikaasa, mistõttu ei pruugi selle usaldusväärsus ning objektiivsus olla absoluutne. Samuti leiab kohus, et lapse elukoha küsimust ei tõenda väidetav lapsele asjade (telefon, viimistusmaterjalid lapse toa remontimiseks jms) ostmine. Kohus lisab, et asjaolu, et laps tegelikkuses alaliselt A Ki juures ei ela, kinnitab ka see, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks kostjalt elatise tasumist alates 2016 juunist nõudnud. Kohtule on esitatud hoopis tõendid, kust nähtub, et A K on jooksvalt hagejale elatist tasunud, sh 2017 aasta lõpus (II kd, tlk 62-64, 74 – kviitungid ja maksekorraldus), mil elatisehagi juba menetluses oli. Ei ole eluliselt usutav, et lapse isa nõustub kohtutäituri vahendusel (ja ka otse) lapsele elatist tasuma olukorras, kus laps väidetavalt elab juba ca 1,5 aastat koos isaga. Kostja on 08.11.2018 menetlusdokumendis esile toonud, et laps on 2018 septembris ja oktoobris viibinud isa juures keskmiselt 7 päeva, elades kogu ülejäänud kuu koos emaga. Hageja ei ole nimetatud väidete osas omapoolseid vastuväiteid esitanud, mis omakorda kinnitab kohtu ja kostja veendumust nimetatud asjaolu tõesuse osas. 5

§ 459järgset hagi kohtulahendi muutmiseks.

Lisaks selgitab kohus, et kui isa soovib vabaneda lapse kasuks väljamõistetud elatisemaksetest ning selleks vajalikud eeldused on täidetud, on lapse isal võimalik esitada lapse vastu

§ 459

nimetatud hagi elatise suuruse muutmiseks (mh on võimalik taotleda elatise muutmist selliselt, et selle suurus on 0 eurot). 21. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 22.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiga taotletava elatisnõude suurusest, on hagi hinnaks 2 250 eurot (250 eurot x 9 kuud). Menetluskulude jaotus 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuigi üldjuhul kannab hagimenetluse kulud

§ 162

lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, võib kohus jätta

§ 162

lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul on hagejaks alaealine laps, mistõttu tuleks üldreegli kohaselt hagi rahuldamatajätmisel jätta menetluskulud hageja ehk lapse kanda. Seda tuleks teha vaatamata asjaolule, et alaealise õigusi teostas käesoleval juhul tema isa. Riigikohus on leidnud, et seadusest ei tulene võimalust jätta hageja elatisenõude menetlemisega seotud kulud hageja esindajaks oleva ema kanda, nagu seda tegi maakohus (vt ka nt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-153-10, p 12). Kuna hagejaks oli alaealine laps ning vaidluse esemeks oli tema seadusest tulenev ülalpidamisnõue, mis jäi rahuldamata seoses ebapiisava tõendamiskoormise täitmisega lapse seadusliku esindaja poolt, leiab kohus, et on äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas puuduvad ka asjaolud, mis annaks 6

§ 164lg 3). Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7