Obsah (7)

§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-10749

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 09.04.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 4 780,81 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 18.04.2018 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 10.05.2018 aadressil Harju maakond, Tallinn, xxx. Kostja esitas 25.05.2018 vastuväite nõude osas ja seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 12.06.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 09.07.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Hageja täpsustas hagi 07.08.
2. Harju Maakohus võttis hagi 22.08.2018 määrusega menetlusse.
3. Hageja toob oma nõude aluseks esile järgmised asjaolud: 20.09.2015 toimus Soomes Espoos Finnoontiel liiklusõnnetus, kus xxx AS-le kuulunud ja kostja poolt juhitud sõiduk xxx (reg märgiga xxx) sõitis otsa valgustuspostile. Vastavalt Soome politseiraportile juhtis kostja sõidukit olles alkoholijoobes ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju. Hageja esindaja Soome Vabariigis on Pohjola Vakuutus OY, kes käsitles kahjujuhtumit ja hüvitas hageja eest kannatanule tekkinud kahju ning esitas 19.01.2016 hagejale regressnõude. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 52 kohaselt on kindlustusandjal õigus nõuda tagasi kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitatud kahju. LKindlS § 53 lg 1 punkti 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kuna ta juhtis sõidukit joobes. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 4 780,81 eurot, viivist 767,56 eurot ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitist summas 607,40 eurot (425 eurot riigilõiv ja 182,40 eurot tõlkekulud).
4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 17.01.2019 tähitud kirjaga aadressil xxx isiklikult allkirja vastu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (06.02.2019) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2
5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 1) ja ka nende rahalise suuruse (

§ 174lg 1).

5.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2 ja § 139 ja § 143 p 1 alusel on riigilõiv ning tõlkekulud põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 6. Kohus mõistab tõlkekulud välja ilma käibemaksuta (tõlkekulud 152 eurot+20% käibemaks 30,40 eurot, kokku 182,40 eurot) summas 152 eurot.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja on maksu-ja tolliameti andmetel käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number xxx) ja hageja ei ole kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta. 7.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3