Obsah (8)

§ 198§ 29§ 126§ 125§ 123§ 2§ 42§ 93

4-18-6410 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-6410 Kohtukoosseis Pavel Gontš

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Kalev Ulst esitas 10.12.

1. a Harju Maakohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti
2. novembri
3. a otsusele nr 930017000-531/
4. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga summas 300 trahviühikut s.o 1200 eurot. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ning edastas kohtukutsed kaebuse esitajale K. Ulstile ning kohtuvälisele menetlejale Maksu- ja Tolliametile. Kohtuistung K. Ulsti kaebuse kohtulikuks arutamiseks oli määratud 18.02.
2. a kell 10.
3. 18.02.
4. a kohtuistungile kaebaja ei ilmunud.
5. Eelnevast tulenevalt lükkas maakohus kaebuse arutamise edasi 22.04.
6. a.
7. 18.04.
8. a kell 16.01 esitas K. Ulst Harju Maakohtule taotluse lisada e-toimikusse K. Ulsti kaitsjana Kaspar Koppel ning taotlus väärteoasja arutamine edasi lükata, sest K. Ulsti tervislik seisund ei võimaldada tal osaleda 22.04.
9. a toimuval kohtuistungil. 1 4-18-6410
10. 22.04.
11. a kohtuistungil kordas kaebaja kaitsja taotlust kohtuistung edasi lükata, viidates OÜ V poolt väljastatud tõendile nr 4319 17.04.
12. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitajal ei ole mõjuvat põhjust kohtuistungile mitteilmumiseks, kuna leidis, et kohtule esitatud tõend K. Ulsti haigestumise kohta ei ole nõuetekohane, ei ole selge, mis laadi haigestumisega tegu on ning on tegemist pigem kaebaja poolse venitamistaktikaga. Maakohtu määrus
13. Harju Maakohus jättis 22.04.
14. a määrusega rahuldamata K. Ulsti kaitsja taotluse kaebuse arutamise edasilükkamiseks ning läbi vaatamata K. Ulsti kaebuse Maksu- ja Tolliameti 23.11.
15. a otsusele nr 930017000-531/
16. Kaebaja on oma kaebuses märkinud, et soovib kaebuse arutamist kohtuistungil. Maakohus määras kohtuistungi ajaks esmalt 18.02.
17. a ning uuesti 22.04.
18. a. Kohus kutsus kohtuistungile 10 tunnistajat. Kohtuistungi toimumise aja tegi kohus kaebajale teatavaks e-posti teel, tavapostiga ja telefoni vahendusel. Seega oli kaebaja kohtuistungi toimumise ajast teadlik. 18.04.
19. a esitas kaebaja taotluse kaitsja kaasamiseks kohtumenetlusse ja avalduse kohtuistungi edasilükkamise kohta. Kohus pidas vajalikuks kaebaja isiklikku osavõttu kaebuse kohtulikust arutamisest. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei saa ilmuda väljakuulutatud kohtuistungile ja taotleb 17.04.
20. a arstitõendi alusel asja arutamise edasilükkamist seoses haigestumisega ei ole tõsiseltvõetav.

§ 126

lg 21 sätestab võimaluse, et kui kaebuse arutamisele on ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale võimaluse taotleda kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Taotluse rahuldamata jätmise korral lükatakse kaebuse arutamine edasi ühel korral vastavalt

§ 125

lg-le 1, mis omakorda sätestab, et kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral. Kohtuistungil ei taotlenud kaebaja kaitsja kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta, samuti ei ole maakohtu arvates alust kaebuse arutamine edasi lükata, kuna kaebaja kaitsja taotlus asja arutamine edasi lükata ei ole põhjendatud. Samas ei pea ka maakohus võimalikuks arutada väärteoasjas esitatud kaebust ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Isik on vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses sisuliselt. Tulenevalt

§ 123lg 2 sätestatust, on kohtul kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses.

Kuivõrd isik on vaidlustanud kõik sündmuse tehiolud, on tema osalemine kohtuistungil maakohtu hinnangul obligatoorne ja see on isikule ka kutses teatavaks tehtud. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 1-16-8467 märkinud, et tervishoiuteenuse all mõeldakse sellist arsti poolt osutatavat teenust, mis võimaldab kindlaks teha isiku tervisliku seisundi ajal, mil ta on kohustatud ilmuma menetleja juurde (kohtuistungile). See tähendab, et arstil peab olema võimalik veenduda, et isik on tõepoolest raskelt haigestunud ja see takistab tal kohtuistungil osalemist. Kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile 22.04.

1. a kell 10.00 ning ilmumist takistava asjaoluna on kaebaja toonud põhjuseks haigestumise, mille kohta on esitanud V arsti KT poolt väljastatud tõendi 17.04.
2. a. Kohtule esitatud tõendi põhjal leidis maakohus, et esitatud tõendist ei nähtu millise haigusega tegu on ja kas tegemist on taolise raske haigusega, mis takistaks istungile ilmumist – mitte igasugune haigestumine ei ole selline seisund, mis tingimata takistaks istungil osalemist. Ka ei nähtu tõendist ühtegi haigustunnust, mis võimaldaks K. Ulsti terviseseisundit hinnata raskeks, nagu seda eeldab KrMS § 170 lg 2 p 3,

§ 2

. Tavalised viirushaigused ei ole nii pika 2 4-18-6410 kuluga, et viie päeva möödudes enesetunne ei paraneks sedavõrd, et takistaks kohtuistungile ilmumist. Väärteomenetluse seadustiku § 126 lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole

§ 125alusel edasi lükatud jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Ulsti kaitsja Kaspar Koppel, kes palub maakohtu määrus tühistada ning saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. 17.04.
2. a andis arst KT välja tõendi nr 4319 esitamiseks Harju Maakohtus, mille kohaselt K. Ulst ei saa osaleda kohtuistungil 22.04.
3. a. Kaitsja märgib, et antud tõend esitati esimesel võimalusel Harju Maakohtule. Kaitsja on seisukohal, et tegemist on

§ 42lg 2 p 3 mõttes mõjuva põhjusega kohtuistungile ilmumata jäämiseks.

Sama seisukohta on kinnitanud Riigikohus asjas 3-1-2-1-04 p-s 4.2 Seega Riigikohtu praktika ja

kohaselt on haigestumine mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks.

§ 93

lg 1 p 1 kohaselt lükatakse väärteoasja arutamine edasi, kui väärteoasja ei ole võimalik arutada ilma istungile ilmumata jäänud isikuta. Seega oleks pidanud Harju Maakohus lükkama väärteoasja arutamise edasi, kuid jättis selle taotluse põhjendamatult rahuldamata. Kohtumääruses on leitud, et K. Ulsti haigestumise kohta esitatud tõendi näol on tegemist pigem venitamistaktiga. Kaitsja märgib, et kohtumäärusest ei nähtu põhjendusi ega tõendeid, millele tuginedes Harju Maakohus leidis, et haigestumise näol on tegu venitamistaktiga. Kuivõrd arstitõendi mittearvestamine omas olulist mõju antud asjas menetlemisel, siis oleks maakohus pidanud põhjendama, miks haigestumist tuleb lugeda venitamistaktikaks. Kohtumääruses on leitud, et arstitõendist ei nähtu millise haigusega on tegu ja kas tegemist on sedavõrd raske haigusega, mis takistab kohtuistungile ilmumist. Kaitsja märgib, et kohtule esitatud tõendil oli märgitud see, et K. Ulst ei saa osaleda 22.04.

1. a kohtuistungil. Kaitsja hinnangul on sellega arst tervishoiutöötajana andnud hinnangu K. Ulsti tervisele ning pidanud tema haigust piisavalt raskeks, et see välistab tema osavõtu kohtuistungist. Kaitsja hinnangul tuleb isiku terviseseisundi hindamisel lähtuda arsti ekspertarvamusest. Antud juhul on kohus tuginenud arstitõendile, mille kohaselt K. Ulst ei saa osaleda kohtuistungil ja leidnud, et see tõendab hoopis venitamistaktika kasutamist. Kaitsja hinnangul ei saa kohus oma sisetunde alusel omistada K. Ulsti haigestumisele negatiivset motiivi. Lisaks sellele ei ole kohtumääruses põhjendatud, millistele nõuetele oleks arstitõend pidanud vastama, et kohus oleks pidanud seda sobivaks. Seega kohtumäärus on puudulikult põhjendatud ning tuleb tühistada. Kohtumääruses on leitud, et arstitõendist ei nähtu mis laadi haigestumisega tegemist on ning arstitõend ei vasta nõuetele. Kaitsja leiab, et kohtumäärus on ebaproportsionaalne. Isegi, kui asuda seisukohale, et K. Ulsti terviseseisundit hinnanud arst esitas nõuetele mittevastava tõendi, siis on ebaproportsionaalne jätta kaebus läbi vaatamata. Kaitsja märgib, et K. Ulst on kohtumenetluse jooksul ühe korra haigestunud ja talle väljastas haigestumise kohta tõendi arst. Äärmiselt ebaproportsionaalne oleks karistada K. Ulsti kaebuse läbi vaatamata jätmisega sellepärast, et arstitõendi vormistamisel on kohtu hinnangul tehtud mõni eksimus. Kaitsja märgib veelkord, et arsti hinnangul ei võimaldanud K. Ulsti tervislik seisund tal osaleda 22.04.
2. a kohtuistungil. Kuivõrd kaitsja teavitas kohut esimesel võimalusel s.o 18.04.
3. a, siis oleks võinud kohus vajadusel avaldada oma seisukoha arstitõendi sobilikkuse kohta varem või korraldada K. Ulsti terviseseisundi hindamiseks täiendava arstlikku ekspertiisi. Seega tuleb kohtumäärus tühistada. 3 4-18-6410 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
5. Kaitsja leiab, et maakohtule esitatud perearsti tõendist nähtuvalt oli K. Ulstil mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks. Seejuures viitab kaitsja Riigikohtu lahendile nr 3-1-2-104 ning leiab, et Riigikohtu praktika kohaselt on haigestumine mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et viidatud Riigikohtu lahendist nähtuvalt tuleb kohtule esitada arstitõend, mille alusel saab kohus kaaluda, kas on tegemist mõjuva põhjusega kohtuistungile mitteilmumiseks. Seejuures on Riigikohus ka selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile mitteilmumiseks on haigus, mis takistab menetlustoimingus osalemist. See tähendab, et mitte iga haigus ei ole takistuseks ning seda, kas konkreetsel juhul on tegemist mõjuva põhjusega või mitte, on kohtu hinnata. Kohtu jaoks peab olema esiteks kontrollitav, et ilmumata jäänud isik üldse oli haige, aga ka see, kas tal olnud haigus oli selline, mis tõesti takistas tal kohtusse ilmumist. See info peab nähtuma esitatud arstitõendist. Eelnevat kinnitab see, et kohtule esitatavatele arstitõenditele on kehtestatud kindlad nõuded, millele need peavad vastama. Nimelt on kriminaalmenetluse seadustiku § 170 lg 4 alusel tervise- ja tööministri määrusega kehtestatud „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vormi ja väljaandmise kord“. Nimetatud korra § 1 lg-s 2 loetletakse tõendeid, millega on võimalik tõendada kohtule isiku haigestumist. Sellisteks tõenditeks on väljavõte tervisekaardist, haigusloo epikriis, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaart, väljavõte hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavad asjakohased dokumendid või selle osad. Seega nõutakse esitatavalt arstitõendilt, et sellest oleks näha isikul menetleja juurde ilmumist takistanud terviseprobleemid. Kuivõrd maakohtule esitatud arstitõendist ei nähtu, milline oli terviseprobleem, mis takistas isikul kohtuistungist osa võtma, on maakohus asunud õigesti järeldusele, et kohtuistungi edasilükkamiseks alust ei esinenud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-93-04 selgitanud, et eelviidatud korra alusel on kohtule esitatavate tõendite nõuded karmimad võrreldes muude arstitõenditega, et ära hoida menetluste edasilükkamist menetlusosaliste kohtusse mitteilmumise tõttu formaalsete ja üldsõnaliste arstitõendite alusel. Maakohtule esitatud arstitõendi näol on kahtlemata tegemist üldsõnalise arstitõendiga, kus nenditakse vaid seda, et K. Ulst ei saa kohtuistungil osaleda haigestumise tõttu. Kohtul pole sellise tõendi alusel võimalik kontrollida seda, millised olid K. Ulstil esinenud terviseprobleemid ning hinnata, kas need on nii tõsised, et takistasid istungile ilmumist, seega pole võimalik kohtul tuvastada ka mõjuva põhjuse esinemist. Eeltoodust tulenevalt pole asjakohased ka kaebuse seisukohad selle kohta, et kuivõrd arst on andnud oma ekspertarvamuse, et isik ei saa istungil osaleda, tuleb maakohtul sellest lähtuda.
6. Kuivõrd tõendile esitatavad nõuded ning vorm on ministri määrusega kindlaks määratud, on põhjendamatu ka kaebuse seisukoht, et maakohus oleks pidanud selgitama, millistele nõuetele tõend vastama oleks pidanud. Lisaks tuleb märkida sedagi, et isikul on vähemalt alates 18.04.
7. a menetluses advokaadist kaitsja, kes peaks olema teadlik sellest, millistele nõuetele peab kohtule esitatav arstitõend vastama.
8. Mis puudutab kaitsja väidet, et olukorras, kus maakohus leidis, et esitatud arstitõend ei vasta nõuetele, ei ole siiski proportsionaalne jätta kaebust läbi vaatamata, märgib ringkonnakohus, et tulenevalt sellest, et esitatud arstitõendist ei ole võimalik tuvastada mõjuvat põhjust kohtuistungile mitteilmumiseks, on K. Ulst jätnud seega kohtuistungile ilmumata mõjuva põhjuseta ning sellest tulenevalt oli maakohtul igati põhjendatud jätta esitatud kaebus läbi vaatamata. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on oma määruses ammendavalt põhjendanud, miks leiab, et käesoleval juhul tuleb jätta esitatud kaebus läbi vaatamata ning määruskaebuses esitatu maakohtu seisukohti ei väära. 4 4-18-6410
9. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes

§-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5