lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; E R nimele SEB-pangakaart, Rimi kliendikaart ja sularaha 6,75 eurot, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe 6, Tallinn),
lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanu J R kohtuotsuse jõustumisel; rahakott Prada Andres Rinaldi dokumentidega, Andres Rinaldi kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Coolpad SIM-kaartidega, Andres Rinaldi läbivaatuse käigus ära võetud halli värvi pluus, sinist värvi laigulised lühikesed püksid, 2 musta värvi sokki, pruuni värvi jalats, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe 6, Tallinn),
2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,
6. Andres Rinaldilt välja mõista
lg 1 alusel menetluskuluna
lg 1 p 3 alusel isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi kulu 343.00 eurot;
lg 1 p 3 alusel meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi kulu 77.00 eurot;
lg 1 p 3 alusel DNA-ekspertiisi kulu 570.00 eurot;
lg 1 p 3 alusel sõrmejäljeekspertiisi kulu 663.00 eurot;
lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu 380.00 eurot;
lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 1506.00 eurot;
7.
lg 1 p 7 ja
lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 4789.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 399.08 eurot ja viimasel
kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 09. jaanuar 2019. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
alusel kannatanu 27.07.2017 ülekuulamise protokollist järgmine lause: „„Kuskil pool kuud tagasi sain mina oma vennatütre käest teada, et J jättis E maha ja läks elama mingi teise mehe juurde, keda ma ei tunne“. Kannatanu täpsustas, et sugulane ütles, et ema elab koos teise mehega. Kaitsja küsimusele, kas E. R muutus alkoholijoobes agressiivseks, vastas kannatanu, et ei saa agressiooni kinnitada. Kaitsja taotlusel avaldati kannatanu usaldusväärsuse kontrolliks 27.07.2017 protokollist järgnev lause: „kaine peaga E oli rahulik, kuid kui ta oli tarvitanud alkoholi, siis ta võis muutuda agressiivsemaks“. Kannatanu selgitas vastuolu sellega, et kohtueelses menetluses antud ütlus põhines venna abikaasa ütlustel, kes talle pidevalt helistas ning kurtis, et E. R joob ja teeb talle haiget. Kannatanu sõnul käis E. R ka ühe aasta sõjaväes Afganistanis (III kd tl 23-39). Tunnistaja J. R poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et A. Rinaldi on talle armas inimene, kellega ta elas koos. E. R oli tema abikaasa, kellega ta oli abielus alates 2004, koos elasid alates 2001 ning neil on ühine laps. Tunnistaja sõnul olid suhted abikaasaga esimesed kolm aastat head, kuid pärast E. R ema surma muutusid halvemaks, E. R hakkas jooma ning tunnistajat sõimama ja peksma. Tunnistaja pöördus ka politsei poole, ametlikult seitse korda. Tunnistaja ütluste kohaselt tarvitas E. R viimase aasta jooksul igapäevaselt suures koguses alkoholi, manustas antidepressante, jõi peale alkoholi ning ebakaines olekus ei vastutanud oma tegude eest. A. Rinaldit tunneb tunnistaja neli aastat ja nad hakkasid koos elama umbes 3 kuud enne abikaasa surma. E. R ja A. Rinaldi olid samuti tuttavad ning suhtusid üksteisesse normaalselt, ei tülitsenud ja vajadusel abistasid teineteist. Prokuröri küsimusele, kui kaua E. R ja A. Rinaldi teineteist tundsid, ei osanud tunnistaja vastata. Prokuröri taotlusel avaldati tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks
lg 1 alusel tunnistaja 08.08.2017 ülekuulamise protokollist lause: „Andres ja E tundsid teineteist ka umbes kolm aastat.“ Tunnistaja selgitas, et nimetatud kolm aastat võib tegelikkusele vastata, kuid ta ei mäleta, millal nad tutvusid. Tunnistaja ütluste järgi oli ta 14.07.2017 kella 15.00 paiku kodus, sest E. R tahtis temaga rääkida. Prokuröri taotlusel avaldati tunnistaja 15.07.2017 ülekuulamise protokollist kaks lauset: „Eile 14.07.2017 umbes kella 15.00 paiku viibisin ma koos Andres Rinaldiga tema kodus. Helistas minu mees E R ja ütles, et ta armastab mind ja ei saa ilma minuta elada.“ Tunnistaja selgitas vastuolu sellega, et teda kuulati üle terve öö, ta oli hüsteerikas ning pidas silmas hoopis eelmist päeva. Tunnistaja täpsustas, et 14.05.2017 päeval oli ta kodus ja läks sealt kella 21.00 paiku A. Rinaldi juurde. Kuna tunnistaja väitis kohtuistungil, et ta ei mäleta 14.07.2017 õhtust midagi, siis tutvus tunnistaja (juhindudes
lg 9 p-st 3) meenutamise eesmärgil kohtueelses menetluses antud ütluste protokollidega. Pärast ütlustega tutvumist selgitas tunnistaja, et tapmise päeval oli ta A. Rinaldi juures ning abikaasaga rääkis telefoni teel. Tunnistaja ei mäleta, kuidas E. R sattus A. Rinaldi korterisse. Tunnistaja sõnul käis korteris ka üks naine, kelle tõi sinna A. Rinaldi ja kellega ta riidu läks. Seejärel tundus 4 tunnistajale, et see naisterahvas lahkus, kuid ta ei ole selles täiesti kindel. Tunnistaja mäletab veel, kuidas ta tülitses E. R ja E. R lõi teda, nii et tunnistaja kukkus ning lõi jala vastu lauda. Järgmisena mäletab tunnistaja, kuidas A. Rinaldi sisenes tuppa ja ütles, et tappis arvatavasti E ära. Ütluste kohaselt tormas tunnistaja seejärel kööki, nägi abikaasat üleni veres ja abikaasa särki tõstes kahte noahaava. Tunnistaja sõnul katsus ta E. R kaelast pulssi ja mees oli veel elus. Siis kutsus A. Rinaldi kiirabi ja tuli naaber R . Ütluste kohaselt lebas E. R köögis kõhuli pliidi ja külmkapi vahel, jalad väljapääsu ja pea korteritevahelise seina poole ning noahaavad olid tal selja peal. Tunnistaja sai aru, millest haavad on tekitatud, sest A. Rinaldi seisis, hoides nuga paremas käes. Nuga oli pruuni käepidemega pikk kööginuga ja A. Rinaldi võis selle saada kas valamu kõrval asuvast puidust nugade aluse seest või vedeles see laua peal. Ütluste kohaselt tarbisid nii tunnistaja kui ka A. Rinaldi sellel õhtul alkoholi. E. R kirjeldas tunnistaja kohtuistungil kui inimest, kes oli tööl vastutustundlik, ei käinud purjus peaga tööl ega suitsetanud, kuid koju tulles jõi ennast purju ja oli vägivaldne oma pereliikmete vastu. Tunnistaja ütluste kohaselt on varasemalt mingisugune tüli olnud ka A. Rinaldi ja E. R vahel, kui E. R kippus oma kodus A. Rinaldile noaga kallale. A. Rinaldit kirjeldas tunnistaja kohtuistungil kui rahulikku, adekvaatset, heasüdamlikku ja vastutuleliku inimest, kes ei olnud konfliktne ja keda ta ei ole kunagi näinud agressiivsena. E. R kirjeldas tunnistaja kohtuistungil veel kui hirmsat inimest, kes on võimeline kõigeks ja kellelt ei tea mida oodata, kui ta on agressiooni seisundis, kelle viha on piiritu ja kes võib toime panna ükskõik mida, ilma et ta seda hiljem mäletaks. Seoses tunnistaja ütlustega selle kohta, et E. R tuli A. Rinaldile noaga kallale, avaldati prokuröri taotlusel tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja 13.10.2017 ülekuulamisest kolm lauset: „Enne seda, minu juuresolekul E R kunagi ei kasutanud nuga ähvardamiseks või kehavigastuste tekitamiseks Andres Rinaldi suhtes. Andres ei ole mulle kunagi rääkinud sellest, et tema ja E vahel oli kunagi konflikt, mille käigus E haaras nuga ja Andres pidi ruumist põgenema akna kaudu. Kui see oleks tõepoolest juhtunud, siis E kindlasti mulle sellest purjus peaga räägiks.“ Tunnistaja põhjendas kohtuistungil ütluste vahelist diametraalset erinevust sellega, et ta oli eeluurimise ajal šokiseisundis ning ta ei mäleta üldse, mida ta tookord rääkis. Veel andis tunnistaja ütlusi, et A. Rinaldi väljus toast koos E. R ja nad sulgesid ukse, et rääkida J. R kodunt lahkumisest. Tunnistaja ei kuulnud, et E. R oleks kiirabisse helistanud ja tema jalaga oli kõik korras, kuid ta võis seda teha seepärast, et J. R lõi jala vastu lauda ära (III kd tl 23-39). Tunnistaja J. K poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 14.07.2017 õhtul oli ta külas oma tuttavate juures viiendal korrusel aadressil XXX, kui sinna tuli öösel kella 12 paiku Andrese nimeline mees, kes tegi ettepaneku koos alkoholi tarbida. Tunnistaja nõustus ning läks Andrese koju, kus nägi heledate juustega naisterahvast (tunnistaja osutas kohtuistungi saalis viibivale J. R ) ja diivanil magavat meesterahvast. Tunnistaja sõnul olid naisterahvas ja magav mees toas, kus olid nahkdiivan ja televiisor. Tunnistaja hakkas seejärel koos Andrese ja naisterahvaga alkoholi tarvitama. Mingi hetk tekkis tunnistaja ja Andrese vahel tüli, Andres lükkas tunnistajat ning tõmbas välja tema pruuni värvi juuksepikenduste tüki. Hiljem läks tunnistaja tülli ka naisterahvaga ning karjete peale ärkas maganud mees. Tunnistajale tundus, et see mees astus tema kaitseks välja. Tunnistaja sõnul oli see mees purjus ja üritas diivanilt tõusta, kuid see ei õnnestunud ja ta kukkus põlvili. Siis läks tunnistaja naisterahvaga teise tuppa suitsetama ja mehed jäid esialgsesse tuppa. Ütluste järgi helistas siis tunnistajale tema ema ja toas olnud naisterahvas väljus. Pärast emaga helistamist kuulis tunnistaja naise nuttu ja nägi toast väljudes verist meesterahvast, kes lamas köögis näoga allapoole ja kelle pea juures oli veri. Tunnistaja ütluste kohaselt ei saanud ta aru, mis oli vahepeal juhtunud, ta ei kuulnud karjeid, ei näinud nuga ega seda, kes keda lõi. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli nuttev naisterahvas alguses esikus ja seejärel toas ning seal toas oli ka Andres (III kd tl 23-39). 5 Tunnistaja A K poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et A. Rinaldi töötas tema juures elektrikuna. Tunnistajale teadaolevalt olid A. Rinaldil alkoholiga teatud probleemid, kuid tööle ta purjus peaga ei tulnud (III kd tl 23-39). Tunnistaja R. M poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 14.07.2017 õhtul tuli A. Rinaldi tunnistaja juurde ja rääkis, et J abikaasa tuli kohale ning küpsemas on skandaal. A. Rinaldi küsis tunnistajalt, kas tal on kedagi tuttavat tütarlast, keda ta võiks esitleda kui enda pruuti. Kuna tunnistaja keeldus A. Rinaldi ettepanekust, siis läks A. Rinaldi korrus ülespoole ja tuli sealt alla koos tütarlapsega, kellega läks oma koju. Tunnistaja sõnul olid E. R ja A. Rinaldi tuttavad. E. R käis korduvalt A. Rinaldi juures koos abikaasaga ja E. R oli ka see, kes lõi puruks umbes kaks kuud varem A. Rinaldi televiisori. Ütluste kohaselt astus 14.07.2017 õhtul umbes kell 01.00 tunnistaja juurest läbi ka E. R, sest ta soovis taksot tellida. Tunnistaja tellis E. R takso ja läks takso kohale jõudes ütlema, et takso ootab, kuid kuna ta nägi, et seal on skandaalne olukord, siis lasi ta taksol ära minna. Tunnistaja kuulis enda korterist, kuidas naaberkorterist tuleb müra, naisterahvad riidlevad omavahel. Seejärel jäi vaikseks ja kui tunnistaja vaatas uksest välja, nägi ta naiserahvast, kellega A. Rinaldi läks enda juurde, telefoniga rääkimas ja palumas, et keegi tuleks talle järgi. Tunnistaja sõnul olid naaberkorteris olnud isikud võtnud olekus. Ütluste kohaselt sisenes tunnistaja seejärel A. Rinaldi korterisse ning nägi kükitavat ja nutvat J, kes oli hüsteerias. Köögis nägi tunnistaja, et E. R lebab kõhuli, tal on T-särk üles tõmmatud poole peale ning temast paremal on suur vereloik. Tunnistaja katsus kaelast pulssi, kuid seda polnud. A. Rinaldit enam korteris ei olnud, kuid ta helistas hiljem tunnistajale ja rääkis, et tahab ennast üles anda. Tunnistaja sõnul tuli A. Rinaldi tema juurde kella 21.00 paiku ja E. R oli siis juba kohal. Kaitsja taotlusel avaldati
lg 9 p 3 alusel tunnistaja 15.07.2017 ülekuulamisest lause: „14.07.2017 kell 22:45 tuli minu juurde naabrimees Andres, tõi mälupulga ja rääkis, et tema juurde peaks praegu tulema E, kes on J mees, ma ei tea ta perekonnanime“. Tunnistaja sõnul võis olla, et A. Rinaldi tuli kell 22.45. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei näinud tunnistaja, kuidas E. R saabus. Kaitsja taotlusel avaldati tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks
lg 1 alusel tunnistaja 15.07.2017 ülekuulamise protokollist lause: „ma vaatasin läbi uksesilma ja nägin, et E on saabunud ja koputab tema uksele number XX“. Tunnistaja täpsustas kohtuistungil, et see võis nii olla. Tunnistaja sõnul saabus enne E. R ja alles siis tuli A. Rinaldi tunnistaja juurde. Kaitsja taotlusel avaldati tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja 15.07.2017 ülekuulamise protokollist lause: „umbes kella 23:00 paiku kuulsime me koputust uksele ja saime aru, et keegi on saabunud“. Tunnistaja selgitas vastuolu osas, et ilmselt ta ajas midagi segamini, sest E. R saabus ikkagi varem ja alles siis tuli A. Rinaldi tema juurde. Tunnistaja sõnul ei rääkinud A. Rinaldi midagi sellest, mis juhtub siis, kui ta tütarlast ei leia. Kaitsja taotlusel avaldati tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja 15.07.2017 ülekuulamise protokollist kaks lauset: „Andres selgitas mulle, et seda on E jaoks tarvis, et too ei kahtlustaks teda, et ta elab E naise J. Andres ütles samuti, et kui ta nüüd ei leia viie minuti jooksul naisterahvast, siis E tapab ta ära“. Tunnistaja ei osanud kohtuistungil vastuolu selgitada, sest ta ei mäleta. Tunnistaja sõnul ta ka ei kuulnud, mida A. Rinaldi leitud tütarlapsele ütles. Kaitsja taotlusel avaldati taaskord tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja 15.07.2017 ülekuulamise protokollist lause: „ma kuulsin kuidas Andres ütles talle, et too kaasa mängiks ja oleks tema tütarlaps“. Tunnistaja selgitas, et talle tõepoolest meenub, kuidas A. Rinaldi seda ütles. Tunnistaja ütluste kohaselt oli E. R tema juurde taksot tellima tulles ärritatud, kuid naeratas kui rääkis sellest, kuidas A. Rinaldi juures hakkavad juba naised omavahel riidlema. Lisaks selgitas tunnistaja, et A. Rinaldi korteris olnud inimesed pidasid end lärmakalt üleval (rääkisid kõrgendatud toonidel), ei olnud päris adekvaatsed (eriti E. R), tarvitasid rohkelt alkoholi ja riidlesid (III kd tl 23-39). Tunnistaja M. R-A poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et A. Rinaldi on tema vend ja korter aadressil XXX, kuulub nende vanematele. Tunnistaja sõnul oli vennal probleeme 6 alkoholi tarvitamisega ja ta käis narkoloogi juures ravil. 15.07.2017 umbes kella 00.00 paiku helistas vend ja katkestas kõne. Seejärel helistas vend emale ja ema andis toru tunnistajale, kuna vend nuttis ja ema ei saanud tema jutust aru. A. Rinaldi ütles kõnes, et tegi midagi hirmsat ja siis kõne katkes. Umbes kella 03.00 paiku helistas vend uuesti ja ütles, et lõi J abikaasat noaga ja ta suri. Venna sõnul oli ta koos Jelenaga kodus, siis tuli E. R ja nad rääkisid omavahel kuni E. R tõstis J peale häält. Tunnistaja ei saanud aru, kas A. Rinaldi tõukas teda või mitte, kuid siis hakkas E. R karjuma ja ähvardas A. Rinaldit millegagi. Seejärel mindi kööki ja edasine käis venna sõnul väga kiiresti – tal oli E. R sõnavahetus ja keegi tõukas kedagi, siis nägi vend, et E. R võttis noa välja ning ehmus ja haaras omakorda noa ning lõi teda. Tunnistaja sõnul rääkis ta E. R poolt noa haaramisest ka varem, kuid uurija jättis paljud asjad kirja panemata. Prokuröri taotlusel avaldati tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks
lg 1 alusel tunnistaja 10.10.2017 ütlustest lause: „Andrese selgituste kohaselt, see kõik toimus tema korteris ajal, kui J abikaasa hakkas temaga rääkima kõrgendatud toonidel, hakkas karjuma, nad tõuklesid, mispeale Andres haaras noa ja lõi sellega kannatanut kaks korda“. Tunnistaja selgitas, et ta rääkis sellest koheselt uurijale, kuid tõlk tõlkis ja pani osa kirja nii nagu tema aru sai ning nad ei saanud teksti sõna-sõnalt kontrollida, kuna kogu pere oli veel suures šokis ja uurija ütles, et hetkel sellest piisab. Tunnistaja ütluste kohaselt oli A. Rinaldi helistades metsas, sest ta sattus kiirabile ust avama minnes värske õhu käes paanikasse ja jooksis ära. Tunnistaja veenis A. Rinaldit tagasi minema ja kuigi A. Rinaldi nuttis ja tunnistas, et tal on hirm, siis sai ta aru ja lubas tagasi minna. Tunnistaja sõnul on tema vend A. Rinaldi iseloomult väga heatahtlik ja abivalmis ning talle ei ole agressioon iseloomulik. Ütluste kohaselt käis J A. Rinaldi juures, sest tema abikaasa peksis teda ning A. Rinaldil oli temast kahju. Tunnistaja sõnul ütles A. Rinaldi, et tal on noaalus ja kui ta nägi, et E. R pööras tema suunas noaga, siis võttis ta samalt aluselt noa. A. Rinaldi ei öelnud tunnistajale nagu oleks E. R talle selle noaga kallale tulnud, vaid ta ütles, et ta ehmus ja arvas, et E. R võib sellega kallale tulla (III kd tl 41-50). Süüdistatav A. Rinaldi andis kohtuistungil järgmisi ütlusi. Süüdistatav tunneb J. R 3-4 aastat ning viimased 3-4 kuud J. R praktiliselt elas süüdistatava juures. E. R tundis süüdistatav samuti paar aastat, neil olid usalduslikud ja head suhted. Süüdistatava sõnul olid tal probleemid alkoholiga. Süüdistataval oli mitu kuud enne seda sündmust E. R tema kodus aadressil XXX tüli, mille käigus E. R haaras noa ja hakkas süüdistatavat ähvardama ning süüdistatav põgenes akna kaudu. Ütluste järgi muutus E. R alkoholi tarvitades agressiivsemaks. 14.07.2017 päeval oli süüdistatav kodus kahekesi koos J. R. Õhtul helistas E. R ja tahtis külla tulla. E. R tuli kella 22.00-23.00 paiku ning süüdistatava sõnul oli sellel hetkel korteris ka naaber R, kes läks koju. Süüdistatava ütluste kohaselt istusid nad seejärel kolmekesi, jõid viina ja ajasid rahulikult juttu. Siis hakkas süüdistatava ja E. R vahel küpsema skandaal, sest E. R soovis oma abikaasa kaasa võtta ja viia enda juurde koju. Ütluste kohaselt läks süüdistatav seejärel oma naabri R juurde ja küsis, et äkki tal on mõni tuttav naisterahvas, et E. R ei mõtleks, et ta elab koos J. R. Kuna R sellist naisterahvast ei olnud, läks süüdistatav viiendale korrusele ühe tuttava juurde ja leidis sealt naisterahva, kelle viis enda juurde koju. Süüdistatava sõnul oli see naisterahvas väga purjus. Mingi hetkel tekkis J. R ja naisterahva vahel riid, süüdistatav üritas neid maha rahustada ja saatis naisterahva korterist minema. Järgmisena kuulis süüdistatav, kuidas J. R ja E. R riidlevad ja nägi, kuidas E. R lükkas J. R koridorist tuppa. Seejärel hakkas E. R süüdistatava peale karjuma, röökima ja ähvardama, öeldes et lõikab süüdistatava ribadeks. Ütluste kohaselt läks E. R seejärel kööki ja kui süüdistatav nägi, kuidas E. R võtab noaalusest parema käega välja noa, siis tormas ta talle vastu ja tõukas ta parema jalaga kõhupiirkonda lüües eemale. Süüdistatav oli sellel hetkel näoga E. R poole ja E. R seisis tema poole vasaku küljega. E. R kukkus tõuke tagajärjel, nii et ta oli küljega, jalad ukse ja pea köögiukse vastasseina suunas. Süüdistatava sõnul hakkas E. R kukkumise järel ülesse tõusma ja karjuma. Süüdistatav ehmus ja haaras samuti noa, sest kartis, et E. R tapab ta ära. Ütluste kohaselt lõi süüdistatav seejärel E. R kaks korda noaga, sest ta kartis, et kui E. R keerab ringi, siis torkab ta noa hoopis 7 süüdistatavasse. Pärast löömist süüdistatav ootas ja arvas, et E. R tõuseb ülesse, kuid nägi siis hoopis, et verd hakkas tulema. Pärast seda kutsus süüdistatav oma telefoniga kiirabi ja läks kiirabile vastu. Ütluste järgi viskas süüdistatav noa trepikoja ees olevasse prügikonteinerisse. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et ta ei ole kunagi kasutanud kellegi suhtes füüsilist vägivalda. Prokuröri taotlusel avaldati süüdistatava usaldusväärsuse kontrolliks 15.07.2017 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist lause: „Umbes neli kuud tagasi, toimus meie kolme, minu, J ja E vahel tüli, mille käigus lõhkus E ära minu televiisori ja siis ma peksin teda natuke“. Kohtuistungil ei osanud süüdistatav ütluste erinevust selgitada ning kinnitas, et kohtuistungil räägitu vastab tõele. Süüdistatava ütluste kohaselt ei olnud E. R liikumisega probleeme ning ta ei kuulnud kiirabisse helistamist. Prokuröri küsimustele vastates täpsustas süüdistatav, et naisterahvast korterist minema saates tekkis tema ja naisterahva vahel intsident, mille tagajärjel haaras süüdistatav naisterahva õlgadest ja üritas teda korterist välja saata. Süüdistatava sõnul võis ta selle haaramise käigus haarata ka naisterahva juustest. Samuti avaldas süüdistatav, et ta ei ole kindel, kas naisterahvas ikkagi lahkus, sest ta ei lukustanud ust. Süüdistatava sõnul rääkis ta juba varem, et E. R ähvardas teda ribadeks lõigata, kuid puhtsüdamlikus ülestunnistuses ei maininud ta seda sellepärast, et kirjutas seal enda tegudest, mitte sellest, mida tegi E. R. E. R poolt noa haaramisest ei rääkinud süüdistatav aga enda sõnul seetõttu, et ta oli kahtlustatavana ülekuulamisel veel purjus ja paanikas ning võis midagi segi ajada. Süüdistatava usaldusväärsuse kontrolliks, seoses noa äraviskamisega, avaldati prokuröri taotlusel süüdistatava 15.07.2017 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist lause: „Peale noahoope viskasin ma noa justkui sinna samasse kööki“. Süüdistatav selgitas, et ta võis midagi segi ajada, sest ta ei jätnud kööki midagi. Ütluste kohaselt oli süüdistatava poolt haaratud nuga pruuni värvi plastmassist käepidemega (bordoo värvi), noatera pikkus oli 10-15 cm ja nuga oli metallist. Noahoidja koos nugadega tõi korterisse J. R. Prokuröri küsimusele, miks süüdistatav otsustas E. R teist korda veel lüüa, vastas süüdistatav, et E. R polnud veel oma tegevust peatanud ja liikus veel sellel hetkel kui süüdistatav teda lõi. Süüdistatav selgitas, et kui ta lõi esimest korda, siis E. R karjus ja röökis ning kui ta oleks saanud veel keerata ringi, siis oleks ta süüdistatavat noaga löönud. Süüdistatav oli kõvasti ehmunud ja kui ta lõi E. R esimest korda, siis ta küll kukkus, kuid tahtis uuesti tõusta ning tema tegevuse lõpetamiseks lõi süüdistatav teda teist korda. Süüdistatava sõnul lõi ta E. R selja poolt ja noaga ülevalt alla. Prokuröri küsimusele, mis juhtub inimesega, keda lüüa pika noaga selga südame piirkonda, vastas süüdistatav, et võib surra. Kohtu küsimustele vastates andis süüdistatav ütlusi selle kohta, et esimese löögi ajal E. R seisis püsti ja asetses süüdistatavast vasakul, vasakpoolse küljega süüdistatava poole ning teise löögi ajal toetas põlvega vastu põrandat, hakkas tõusma ja kukkus teise löögi tagajärjel. Ütluste järgi võttis süüdistatav laua pealt esimese noa, mis kätte jäi ning ta ei tea, kas see nuga kuulus noahoidikute komplekti, sest seal olid nii J. R kui ka tema enda noad. Nähes verd laiali valgumas arvas süüdistatav esialgu, et E. R kukkus enda haaratud noa otsa. Süüdistatav üritas E. R ümber keerata, kuid see ei õnnestunud. Nuga oli süüdistatava sõnul tal sellel ajal veel käes, sest ta kartis, et äkki E. R tõuseb püsti. Kohtu küsimusele, kas süüdistatav oleks E. R sellisel juhul veel löönud, vastas süüdistatav, et mitte mingil juhul (III kd tl 41-50). Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistuses kirjeldatud tegu pandi toime 15.07.2017 kella 01.30 paiku aadressil XXX. Nimetatud asjaolu kinnitavad nii tunnistajate J. R, J. K, R. M ja M. R-A ning süüdistatava A. Rinaldi ütlused kui ka 15.07.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos sündmuskohalt võetud esemete nimekirjaga, õienditega, koopiaga laiba sõrmejälgede kaardist ja fototabeliga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub olustik sündmuskohal, leitud surnukeha asukoht ja asetus ning fikseeritud vigastused. Sündmuskoha vaatluse käigus avastati ja võeti kaasa kokku 35 erinevat eset ja puuteproovi, mille alusel on võimalik tuvastada olulisi aspekte kuriteosündmusest (I kd tl 1-125). Kuriteosündmuse toimepanemise kellaaega tõendab lisaks Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 tehtud salvestiste päring koos vastusega (II kd tl 45-48) ja asitõendi 8 vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 15.07.2017 kell 01.45 Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 saabunud kõne helisalvestist. Häirekeskusesse saabunud kõne helisalvestise vaatlusprotokoll tõendab lisaks kellaajale ka kuriteosündmuse toimepanemise kohta (II kd tl 49-60). Kriminaalasjas puudub lisaks vaidlus selles, et aset on leidnud teise inimese tapmine. Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et sündmuskohalt aadressil XXX, leiti köögist köögisektsiooni ja köögilaua vahelt põrandalt selili asendis täidlase kehaehitusega, keskealise, pikkusega ca 170 cm, osaliselt hallinenud juustega meesterahva surnukeha. Vaatlusprotokolli kohaselt asetses surnukeha põrandal peaga köögi tagaseina ja jalgadega esiku suunas, surnukeha parem käsi asetses kehaga paralleelselt ja vasak käsi oli küünarliigesest natukene painutatud suunaga pea poole ja asus otse pea kohal. Surnukeha oli tugevasti verekahtlase ainega määrdunud, eriti ülakeha-, käte- ja parema jala piirkond ning surnukeha silmad ja suu olid avatud ja keha katsumisel soe. Vaatlusprotokollis fikseeriti kell 04.00 seisuga järgmised koolnumuutused: koolnukangestus alalõuas lõtv, sõrmedes ja põlvedes puudub, koolnulaigud lillad, peale vajutamist kaovad. Vaatluse käigus tuvastati surnukeha keskseljal vasakul pool põikesuunaline siledate servadega haav pikkusega ca 2,5 cm ja alaseljal vasakul pool analoogne haav pikkusega ca 2 cm (I kd tl 1-125). Sündmuskohalt leitud torke-lõikehaavadega meesterahva surnukeha tuvastati kui E. R. Surnu ekspertiisiakti nr XXX kohaselt on E. R surma põhjuseks vasakusse rinnaõõnde ja kõhukelmetagumise ruumi ulatuv torke-lõikehaav keskseljal vasakul pool koos aordi ja alumise õõnesveeni vigastusega ning torke-lõikehaav alaseljal vasakul pool koos selja pehmete kudede vigastusega, mis tüsistusid ägeda verekaotusega välimisest ja sisemisest verejooksust ja ägeda südame-kopsupuudulikkusega. Võttes arvesse 15.07.2017 kell 04.00 sündmuskoha vaatlusel osalenud EKEI Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtuarst-ekspert A K poolt kirjeldatud esmaste koolnumuutuste iseloomu, võis E. R surm saabuda orienteeruvalt 2-3 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal. Arvestades vigastuste iseloomu, võisid surnu ekspertiisiakt kohaselt tervisekahjustused olla tekitatud väga lühikest aega enne surma saabumist, mis võib olla mõõdetav minutitega. Vastavalt ekspertiisiaktile ei ole välistatud, et selle aja jooksul võis kannatanu väga lühiajaliselt (sekundite jooksul) toimida teatud viisil (käia, osutada vastupanu, hüüda jms). Tervisekahjustused võisid olla tekitatud kahest löögist torke-lõikevahendiga (noaga), mille tera laius on orienteeruvalt 2,0-2,5 cm ja pikkus vähemalt 10 cm. E. R surnukehal ei tuvastatud vigastusi, mis viitaksid enesekaitsele. Arvestades vigastuste lokalisatsiooni ja torke-lõikehaavade kanalite suundasid, võis kannatanu tervisekahjustuste tekitamise ajal olla püstises või istuvas asendis. E. R kehatüves esinevate torke-lõikehaavade kanalite suunad on tagant ette ülalt alla vasakult keskele ning kõik laibal esinevad vigastused on elupuhused. Toksikoloogiauuringul leiti laiba verest 2,34 mg/g etanooli ja uriinist 3,32 mg/g etanooli (II kd tl 84-96). Torke-lõikehaavade olemasolu surnukehal tõendab lisaks asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud 17.07.2017 lahangu käigus E. R seljast võetud musta värvi alussärki (maikat) „Harley-Davidson“. Vaatlusega tuvastati, et alussärk oli tugevasti määrdunud kuivanud pruuni verekahtlase ainega, eriti särgi vasak pool. Vaatlusprotokolli kohaselt paikneb alussärgi seljaosas vasakul pool ülemisest äärest 30 cm allpool põikisuunaline üsna siledate servadega sirge vigastus pikkusega 21 mm, vigastuse keskmine nurk T-kujuline, kolmnurkse defektiga keskel, mille valendikku ulatuvad rebenenud koeniidid, välimine nurk terav, viimase koeniidi läbilõikamisega. Alussärgi seljaosas vasakul pool eelmisest vigastusest all ning alumisest äärest 26 cm kõrgemal paikneb aga üsna siledate servadega põikisuunaline pilukujuline vigastus pikkusega 23 mm, keskmine nurk ümardunud ja välimine nurk Mkujuline (II kd tl 76-80). Surnu ekspertiisiakt koos asitõendi vaatlusprotokolliga tõendavad, et E. R suri kahe selja peal oleva torke-lõikehaava tagajärjel sündmuskohal. Eeltoodu tõendab ühtlasi ka seda, et E. R surm saabus vägivaldsel teel ning on välistatud, et E. R oleks surnud loomulikku surma. Seega on tõendamist leidnud, et toime on pandud teise inimese tapmine. 9 Kuriteole eelnev sündmuste ahel on võimalik kindlaks määrata tunnistajate ja süüdistatava ütlustega. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta 14.07.2017 päeval J. R kahekesi kodus. Tunnistaja J. R andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli ta 14.07.2017 päeval oma kodus ning läks süüdistatava juurde alles õhtul kella 21.00 paiku. Prokurör tõstatas kohtuistungil küsimuse tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kohta, sest kohtueelses menetluses antud ütluste järgi oli tunnistaja 14.07.2017 koos süüdistatavaga tema kodus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuasja nr 3-1-1-131-13 p-s 12 selgitanud, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Tunnistajal esines kohtuistungil raskusi selgitamaks ütluste erinevuse põhjust ning tunnistaja rõhutas korduvalt, et ei mäleta 14.07.2017 õhtu sündmusi. Kuna tunnistaja ei suutnud kohtuistungil kohtule arusaadavalt selgitada erinevuste põhjust tema poolt antud ütluste vahel ning kohtul kujunes tunnistaja ütluste põhjal veendumus, et ta tõesti ei mäleta täpselt, mis kuupäevadel miski aset leidis, siis jätab kohus tunnistaja ütlused osas, mis puudutab tunnistaja asukohta 14.07.2017 päeval ja millal ta viibis oma kodus, tõendikogumist välja. Kohtu hinnangul on aga usaldusväärsed tunnistaja J. R ütlused selle kohta, et 14.07.2017 õhtul viibis ta süüdistatava korteris ning seda kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Süüdistatava ütluste kohaselt tuli 14.07.2017 kella 22.00-23.00 paiku talle külla E. R ja nad hakkasid kolmekesi koos viina jooma. Kuna peatselt hakkas süüdistatava ja E. R vahel tüli tekkima, siis läks süüdistatav oma naaber R. M juurde, et leida naisterahvas, keda enda pruudina tutvustada. Naisterahva, kelle süüdistatav enda koju viis, leidis ta oma maja viiendalt korruselt ühe tuttava juurest. Tunnistaja J. R kohtuistungil antud ütlused kinnitavad, et mingi hetk tuli süüdistatava korterisse E. R ja süüdistatava poolt toodud naisterahvas. Naisterahvas, kelle süüdistatav enda korterisse tõi, oli J. K. Tunnistaja J. K ütlused riimuvad süüdistatava ütlustega ning ta kinnitab, et kui tema süüdistatava juurde läks, olid seal juba J. R ja E. R. Tunnistaja J. K sõnul magas E. R sellel ajal toas, kus oli nahkdiivan ja televiisor. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab, et sündmuskohal, A. Rinaldi korteris, on punast värvi riidest diivan (I kd tl 1-125). Kohus leiab, et kuigi tunnistaja eksis diivani materjali osas, siis ei anna see automaatselt alust kahelda tunnistaja poolt antud ütluste usaldusväärsuses. Lisaks ei ole diivani materjal ja välimus antud kriminaalasjas niivõrd oluline aspekt, mida peaks tunnistaja kindlasti mäletama ning on mõistetav, et alkoholijoobes inimene ei pruugi selliseid detaile õigesti meelde jätta. Süüdistatava ütlused riimuvad lisaks teistele tunnistajatele ka tunnistaja R. M ütlustega, kes kinnitab, et süüdistatav otsis 14.07.2017 õhtul naisterahvast, keda tutvustada kui oma tüdruksõpra ning J. K oli see naisterahvas, kellega süüdistatav läks oma korterisse. Tunnistajate J. R, J. K ja R. M ning süüdistatava ütlustega on ühtlasi tõendamist leidnud, et sündmuskohal, aadressil XXX, toimus ühine alkoholi tarvitamine, millest võtsid osa J. R, J. K, E. R ja A. Rinaldi. Ühiselt alkoholi tarvitamist kinnitavad lisaks ütlustele ka sündmuskohalt leitud tühjad viinapudelid, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis tõendab, et A. Rinaldil fikseeriti 15.07.2017 kell 07.00 alkoholijoove 0,86 mg/l (II kd tl 120) ja surnu ekspertiisiakt nr XXX, millest nähtub, et toksikoloogiauuringul leiti E. R laiba verest 2,34 mg/g etanooli ja uriinist 3,32 mg/g etanooli (II kd tl 84-96). Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et ühise alkoholi tarvitamise järel tekkisid süüdistatava korteris mitmed tülid. Riid tekkis J. R ja J. K vahel ja tunnistaja J. R sõnul saatis süüdistatav seejärel J. K korterist minema. Tunnistaja J. K ütlused riimuvad tunnistaja J. R ütlusega osas, mille kohaselt nad läksid omavahel tülli. Naisterahvaste omavahelist riidu kinnitab ka 10 süüdistatav ja naaberkorterist tüli pealt kuulnud R. M. Samuti tõendab antud asjaolu E. R poolt 15.07.2017 kell 1.28 Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 tehtud kõne, kus on taustal kuulda ebatsensuursete sõnadega naisterahvaste karjumist (II kd tl 49-60, kriminaalasja juures olev CD-plaat kõnesalvestistega Häirekeskuse hädaabinumbrile 112). Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et tüli tekkis ka süüdistatava ja J. K vahel ning selle käigus tõmbas süüdistatav välja tunnistaja pruuni värvi juuksepikenduste tüki. Süüdistatava sõnul haaras ta tüli käigus J. K õlgadest ja üritas teda korterist välja saada ning selle käigus võis ta haarata ka naisterahva juustest. Juuksepikenduste tüki väljatõmbamist kinnitavad sündmusekoha vaatluse käigus trepikoja välisuksest ca 1,5 m kaugusel trepikoja põrandalt trepi eest leitud pruuni värvi juuksesalk ja trepikoja esimesele korrusele viival trepilt alt kolmandalt trepiastmelt leitud teine pruuni värvi juuksesalk. Trepikojast leitud juuksesalgu juurest põrandalt leiti ka veretaolise aine määrdumist. (I kd tl 1-125). Tunnistaja J. K sõnul võttis ta korterist lahkudes ühe äratiritud juuksepikenduse kaasa, mis tõenditest lähtuvalt võis sündmuskohalt kiirustades lahkudes kukkuda trepikoja põrandale ning see selgitab ühtlasi trepikoja põrandal olevat veretaolise aine määrdumist. Kuigi tunnistajad J. R ja J. K ning süüdistatav on andnud kohtuistungil valdavas osas riimuvaid ütlusi, siis esineb vastuolu osas, mis puudutab J. K korterist lahkumist. Nimelt on tunnistaja J. R andnud ütlusi, et riiu puhkemise järel saatis süüdistatav J. K välja ning süüdistatav kinnitab seda versiooni, samas kui tunnistaja J. K ütluste kohaselt lahkus ta korterist alles pärast seda kui oli teinud J. R suitsu, rääkinud telefonis oma emaga ja näinud meesterahva surnukeha. Kohus leiab, et siinkohal on usaldusväärsemad tunnistaja J. K ütlused, sest tunnistaja J. R mäletas 14.07.2017 sündmusi väga halvasti ning ta nentis kohtuistungil, et J. K võis jääda kuskile teise ruumi. Süüdistatav kinnitas samuti, et ta ei ole päris kindel, kas J. K ikkagi lahkus, sest ta ei lukustanud ust. Kui J. K oleks lahkunud sündmuskohalt varem nagu seda väitsid J. R ja süüdistatav, siis ei oleks ta kohtu hinnangul saanud teada edasist sündmuse käiku ja osanud kirjeldada, millises asendis ja kus surnukeha asus. Lisaks nägi tunnistaja J. K lahkumist pealt süüdistatava naaber R. M, kelle ütlustega on tõendamist leidnud, et E. R oli sellel hetkel juba surnud ja süüdistatav sündmuskohalt lahkunud. Eelneva tõttu puudub kohtul alus kahelda tunnistaja J. K ütlustes. Edasine sündmuste käik on kohtu hinnangul veidi selgusetu, sest tunnistajad on andnud selles osas erinevaid ütlusi. Tunnistaja J. R sõnul tekkis tal tüli E. R ja selle tüli käigus lõi E. R tunnistajat nii, et tunnistaja kukkus ja lõi oma jala vastu lauda. Tunnistaja J. R ütluste järgi tekkis tal seejärel konflikt süüdistatavaga ja süüdistatav koos E. R väljusid toast koridori ja sulgesid ukse. Süüdistatava ütlused riimuvad tunnistaja J. R ütlustega. Järgmisena mäletab tunnistaja, kuidas süüdistatav sisenes tuppa ja ütles, et tappis arvatavasti E. R ära ja kööki tormates nägi tunnistaja oma abikaasat üleni veres. Tunnistaja J. K ei rääkinud kohtuistungil midagi E. R ja J. R omavahelist tülist, küll aga tundus talle, et kui tal tekkis tüli J. R, siis astus E. R tema kaitseks välja. Tunnistaja J. K ütluste kohaselt läks ta seejärel J. R teise tuppa suitsu tegema ja mehed jäid elutuppa, siis helistas tunnistajale tema ema ja J. R lahkus toast. Peatselt kuulis tunnistaja J. K naise nuttu ning nägi toast väljudes esikus nutvat J. R ja köögis verise meesterahva surnukeha. Eelneva pinnalt on võimalik ka versioon, et tunnistaja J. K tegi magamistoas üksi suitsu, mis selgitaks seda, miks ta ei näinud pealt J. R ja E. R omavahelist tüli ning miks teised arvasid, et ta on juba lahkunud. Tunnistaja J. K ja R. M ütlused riimuvad omavahel, sest tunnistaja R. M nägi naaberkorterisse sisenedes samuti esikus nutvat J. R ning köögis E. R surnukeha. Tunnistaja J. K ütlusi suitsu tegemise osas kinnitavad sündmuskoha vaatluse käigus magamistoa aknalaualt leitud avatud sigaretipakk „Philip Morris“, kaks klaasist pitsi, musta värvi tulemasin, avatud sigaretipakk „Marlboro“, 3 „Philip Morrise“ suitsukoni, tühi sigaretipakk „Philip Morris“ ja tuhatoosist suitsukoni „Philip Morris“ (I kd tl 1-125). Need 11 esemed viitavad sellele, et keegi käis magamistoa akna peal suitsetamas, mis tähendab, et tunnistaja ütlused teises toas suitsetamise kohta vastavad tõele. Tunnistaja J. K ütlusi sündmuste sellise käigu osas kinnitab ka korteris olevate tubade asetus. Nimelt kui J. K jäi magamistuppa rääkima oma emaga ja J. R lahkus elutuppa ning mehed olid koridoris/köögis, siis on tõesed tunnistaja J. R ütlused selle kohta, et süüdistatav sisenes elutuppa ja ütles J. R, et tappis E. R. Süüdistatava sisenemist elutuppa kinnitavad lisaks sündmuskoha vaatluse käigus korteri esiku heleda tooni laminaatparketiga kaetud põrandalt leitud verekahtlaste jälgede fragmendid, mis on suunaga köögist elutoa poole. Kuna E. R põhjustatud torke-lõikehaavadest tekkis äge verekaotus, siis pidi süüdistatav tema verega kokku puutuma, sealhulgas tema jalad, mis selgitab koridori põrandal olevaid verejälgi. Kuna kaitsja tõstatas kohtuistungil korduvalt küsimuse tunnistaja R. M ütluste usaldusväärsuse kohta, siis peatub kohus ka sellel. Üks vastuoludest, mis esines tunnistaja poolt kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel, puudutas E. R saabumist süüdistatava juurde. Nimelt väitis tunnistaja kohtuistungil, et kui süüdistatav tuli õhtul kella 21.00 paiku tema juurde, oli E. R juba seal, samas kui kohtueelses menetluses andis tunnistaja kardinaalselt vastupidiseid ütlusi. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tuli süüdistatav kell 22.45 tunnistaja juurde, umbes kella 23.00 paiku kuulsid nad koputust ja kui tunnistaja läbi uksesilma vaatas, siis nägi ta, kuidas E. R on saabunud ja koputab süüdistatava uksele. Tunnistaja R. M selgitas kohtuistungil ütluste vahelist vastuolu sellega, et ta võib-olla ajas midagi segi. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud põhjendus piisavalt veenev ning tunnistaja ei ole suutnud kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust. Nimetatud põhjusel jätab kohus tunnistaja R. M ütlused tõendikogumist välja osas, mis puudutab seda, mis kell süüdistatav saabus tunnistaja juurde ning seda, kas süüdistatav saabus tunnistaja juurde varem ning alles seejärel saabus E. R või oli see vastupidi. Kuna tunnistaja R. M andis kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütlustest diametraalselt lahknevaid ütlusi ka selles osas, kas süüdistatav rääkis midagi, mis juhtub siis kui ta ei leia tütarlast, keda enda pruudina tutvustada ning kuna tunnistaja ei osanud kohtuistungil kirjeldatud vastuolu selgitada (sest ei mäleta), siis jätab kohus tunnistaja R. M ütlused ka selles osas tõendikogumist välja. Tõendikogumist jäävad lisaks eelnevale välja ka tunnistaja R. M ütlused selle kohta, kas ta kuulis, mida süüdistatav ütles leitud naisterahvale. Kohtuistungil andis tunnistaja ütlusi, et ta ei kuulnud midagi, samas kui kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt kuulis ta, kuidas süüdistatav ütles naisterahvale, et too kaasa mängiks ja oleks süüdistatava tütarlaps. Tunnistaja R. M selgitas kohtuistungil, et talle tõepoolest meenub, kuidas ta seda kuulis ja enne ei öelnud ta midagi, sest ta rääkis sellest, et kuulis kui süüdistatav läks üles ja tuli sealt alla tagasi ning siis kuulis, kuidas süüdistatav palus kaasa mängida. Kohus jätab hoolimata tunnistaja R. M põhjendusest ütlused osas, kus esineb vastuolu, tõendikogumist välja, sest tunnistaja pole suutnud kohtule piisavalt arusaadavalt selgitada vastuolu põhjust. Kuigi tunnistaja R. M on andnud kohtuistungil kohati vastuolulisi ütlusi võrreldes kohtueelses menetluses antud ütlustega ning tema ütlused jäävad selles osas tõendikogumist välja, siis ei ole kohtu hinnangul tunnistaja R. M kui isikuline tõendiallikas nimetatud põhjusel veel tervikuna ebausaldusväärne. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-100-15 p-s 16 leidnud, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on Riigikohtu hinnangul oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. Kuna tunnistaja R. M on andnud käesolevas kriminaalasjas muus osas detailseid, selgeid ja eluliselt usutavaid ütlusi ning tema ütlused riimuvad ka teiste tunnistajate ütlustega ja kriminaalasjas kogutud tõenditega, siis puudub kohtul alus seada tunnistaja ütluste 12 usaldusväärsust tervikuna kahtluse alla ning seetõttu võtab kohus kohtuotsuse tegemisel tunnistaja ütlused arvesse osas, milles vastuolud puuduvad. Kriminaalasjas on lisaks tuvastatud, et E. R tegi 15.07.2017 kell 01.28 Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 kõne, milles soovis välja väänatud jala tõttu aadressile XXX kiirabi. Kõnest selgub, et jala välja väänamine juhtus pool tundi tagasi ning teataja ei saa enam seista ega jala peale püsti tulla. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub lisaks, et kogu kõne jooksul oli tagafoonil kuulda naiste- ja meesterahva segast kõnet ja karjumist (II kd tl 58). Tunnistaja J. R ei kuulnud kiirabisse helistamist, kuid leidis, et E. R soovis hoopis talle jala ära löömise tõttu kiirabi kutsuda. Kohus sellise selgitusega nõustuda ei saa, sest kõnest nähtub selgelt, et E. R kutsus endale abi. Süüdistatava sõnul ei kuulnud ta samuti E. R kiirabisse helistamist, kuid kõnesalvestiselt on kuulda, kuidas E. R pöördub süüdistatava poole küsimaks fonoluku kohta ja süüdistatav vastab talle. Seega on tõendamist leidnud, et E. R küsis kirabilt abi natuke enne oma surma välja väänatud jala tõttu. Süüdistatava ütlustega on tõendamist leidnud, et kui ta jäi koos E. R kahekesi koridori, siis hakkas E. R tema peale karjuma, röökima ja ähvardama ja ütles et lõikab süüdistatava ribadeks. Süüdistatava ütluste kohaselt läks E. R seejärel kööki ja üritas noaalusest nuga võtta, mille peale süüdistatav tormas talle vastu, tõukas ta parema jalaga kõhupiirkonda lüües eemale ja kuna E. R karjus ja üritas kukkumise järel uuesti tõusta, siis haaras süüdistatav noa ja lõi sellega E. R kaks korda. Kriminaalasjas ei ole tunnistajad, kes oleksid seda sündmust vahetult pealt näinud, kuid tunnistaja J. K ütluste kohaselt ei kuulnud ta teises toas olles mingeid karjeid ega midagi muud ning ka tunnistaja J. R ei maininud ütlustes midagi karjumise kohta. Süüdistatava versiooni juhtunust kinnitab aga süüdistatava õde M. R-A, kellele süüdistatav üsna vahetult pele sündmust helistas ja kogu loo ära rääkis. Kuigi korteris olnud tunnistajad ei kuulnud karjumist, siis on see kohtu hinnangul selgitatav sellega, et kõik korteris viibinud isikud tarbisid sellel õhtul alkoholi ning olid nii sündmuse ajal kui ka sündmuse järgselt alkoholijoobes. Alkoholijoobest tingituna ei osanud ilmselt tunnistajad pöörata tähelepanu ka kõigile olulistele üksikasjadele, sealhulgas ka sellele, kas teisest toast kostus mingisugust lärmi või mitte. Süüdistatava ütlusi selle kohta, et E.R teda noaga tahtis rünnata, ei ole kohtul võimalik mitte ühegi tõendiga ümber lükata. Süüdistatava ütluste kohaselt võttis E. R noaalusest parema käega välja noa, seistes sellel hetkel süüdistatava poole vasaku küljega. Süüdistatav tõukas E. R parema jalaga eemale, tabades kannatanut kõhupiirkonda ning selle tagajärjel kukkus kannatanu maha, nii et jalad olid ukse ja pea köögiukse vastasseina suunas. Kui E. R hakkas üles tõusma, siis süüdistatav ehmus ja haaras laua pealt esimesena kätte juhtuva noa ning lõi kannatanut sellega kaks korda selga suunaga ülevalt alla. Süüdistatava sõnul oli kannatanu esimese löögi ajal püsti ja teise löögi ajal toetas põlvega vastu põrandat ning hakkas püsti tõusma. Süüdistatava ütlusi tõendab surnu ekspertiisiakt nr XXX, mille kohaselt võis kannatanu tervisekahjustuste tekitamise ajal olla püstises või istuvas asendis ning torke-lõikehaavad olid suunaga tagant ette ülalt alla vasakult keskele. Surnuekspertiisiakti kohaselt ei ole lisaks välistatud, et E. R võis lühiajaliselt toimida teatud viisil (käia, osutada vastupanu, hüüda)(II kd tl 84-96). Seega on süüdistatav andnud E. R löömise viisi ja löömise ajal olnud kehaasendite osas tõepäraseid ütlusi. Sündmuskohal olevate verepritsmete asukoht (pliidi juures, köögi tagaseinal ja külmkapil) näitab E. R asukohta löömise ajal ning see kattub süüdistatava ütlustega, sest noaalus, millest E. R noa haaras, asub valamu ja pliidi vahel. Süüdistatav on lisaks andnud tõeseid ütlusi selle kohta, milline oli E. R kehaasend pärast kukkumist torke-lõikehaavade tagajärjel. Süüdistatava ütlused riimuvad selles osas nii tunnistajate ütlustega kui ka Tallinna Kiirabi kiirabikaardiga, mille kohaselt oli surnukeha verelombi sees kõhuli, nägu vastu köögiseina üleval (surnu ekspertiisiakt nr XXX, II kd tl 84-96). 13 Sündmuskoha vaatluse käigus leiti korterist, E. R surnukeha kõrvalt köögi põrandalt (surnukeha pea ja külmiku vahelt), pruuni värvi plastikust käepidemega nuga, mis esitati ekspertiisiks. Sündmuskohalt leitud ja ära võetud pruuni värvi plastikust käepidemega noa vaatluse käigus tuvastati, et noa käepideme pind on reljeefne, noa tera parema külje esiosas on kuivanud punakat-pruuni värvi veresarnase aine määrdumine, noa tera on halli värvi metallist, mille alumine serv on teritatud ning noa tera vasakul küljel on aine määrdumised. Noa üldpikkus on 30 cm, käepideme pikkus 12 cm ja tera pikkus 18 cm ning tera laius on 2 cm. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvad lisaks puuteproovide võtmise kohad (II kd tl 1-8). Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisiakti nr 17E-MKT001 kohaselt E. R torke-lõikehaavad ja alussärgi vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga ning E. R torke-lõikehaavad seljal vasakul pool langevad kokku surnu seljast võetud alussärgi vasakul pool avastatud vigastustega (II kd tl 97-103). Surnu ekspertiisiakti nr XXX kohaselt tekitati torke-lõikehaavad noaga, mille tera laius on orienteeruvalt 2,0-2,5 cm ja pikkus vähemalt 10 cm (II kd tl 84-96). Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tema poolt haaratud nuga pruuni värvi plastmassist käepidemega (bordoo värvi), noatera pikkus oli 10-15 cm ja nuga oli metallist. Tunnistaja J. R ütlustest selgub, et nuga oli süüdistatava paremas käes ning see oli tõepoolest pruuni käepidemega nagu väidab süüdistatav. Olenemata sellest, et süüdistatava poolt kirjeldatud noa välimus kattub sündmuskohalt leitud noaga, leiab kohus, et selle põhjal ei saa veel välistada, et kuriteo toimepanemise vahendina ei kasutatud mõnda muud nuga. Seda kinnitab süüdistatav ja ka ekspertiis rõhutab, et kannatanu vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. Süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt viskas ta noa, millega ta E. R lõi, trepikoja ees olevasse prügikonteinerisse. Prokurör tõstatas kohtuistungil küsimuse süüdistatava ütluste usaldusväärsusest, sest kohtueelses menetluses antud ütluste järgi viskas süüdistatav pärast noahoope noa justkui sinna samasse kööki. Süüdistatav selgitas antud vastuolu sellega, et ta võis midagi segi ajada, sest noa viskas ta siiski prügikonteinerisse ja kööki ei jätnud ta midagi. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on selles osas tõepärased, sest sündmuskohalt ei leitud peale ühe noa ühtegi teist nuga, mis sobiks kuriteo toimepanemise vahendiks. Kuigi kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava poolt noa viskamist prügikonteinerisse, siis leiab kohus, et kuriteo toimepanemise vahend ei pruukinud tõepoolest olla sündmuskohalt leitud nuga ning tegelik kuriteo toimepanemise vahend on tänaseni leidmata. Nimetatud asjaolu kinnitavad sündmuskohalt leitud noale teostatud DNAekspertiis ja sõrmejäljeekspertiis. Ekspertiisiakt nr 17E-GE0770 kohaselt saadi noa tera parema külje tagaosa pinnalt, noa tera parema külje esiosa pinnalt, noa tera vasaku külje tagaosa pinnalt, noa tera vasaku külje keskosa pinnalt ja noa tera vasaku külje esiosa pinnalt võetud proovidest DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad E. R DNA-profiiliga, kuid mitte A. Rinaldi DNA-profiiliga. Noa käepideme parema külje tagaosa pinnalt ja noa käepideme vasaku külje tagaosa pinnalt võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev E. R DNA-profiiiliga ja A. Rinaldi DNA-profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNAsegaprofiilidega (II kd tl 104-113). Ekspertiisiks esitatud noalt avastati visuaalsel vaatlusel erinevate nurkade all langevas valges valguses käepideme reljeefsel pinnal ka üksikud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid, milles kujunenud papillaarkurrustiku üld- ja esitunnused jäljefragmente ei individualiseeri. Noa teral ja käepidemel täheldati veretaolise aine pruuni värvi määrdumus, millega on käepidemel kujunenud üksikud papillaarkurdude katked. Ekspertiisiakti nr 17E-SS0058 kohaselt ei võimalda aga need jäljefragmendid isiku identifitseerimist ning seetõttu ei tehtud ka võrdlusuuringuid kannatanu E. R, süüdistatava A. Rinaldi ja teiste riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud isikute sõrme- ja peopesajälgedega (III kd tl 60-62). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kahe niivõrd sügavale ulatuva ja ägeda verekaotuse kaasa toonud torke-lõikehaava tekitamisel (üks torke-lõikehaav ulatus 14 vasakusse rinnaõõnde ja kõhukelmetagumisse ruumi ning vigastas aorti ja alumist õõnesveeni ning teine torke-lõikehaav tekitas alaselja pehmetes kudedes haavakanali pikkusega 10 cm) ei jää noa käepidemele vigastuste tekitaja DNA-d ja sõrmejälgi. Selliste vigastuste tekitamiseks pidi süüdistatav rakendama jõudu ning sellise jõu rakendamise tagajärjel jääb enam kui kindlalt noa käepidemele maha jäljefragmente.
lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuna antud juhul ei tuvastatud piisava kvaliteediga jäljefragmente, mis võimaldaksid kindlaks teha nende kuuluvust süüdistatavale, siis ei saa kohtu hinnangul välistada, et süüdistatav kasutas E. R löömiseks tõepoolest teist nuga, mis ei jäänud sündmuskohale. Asjaolu, et süüdistatav koheselt pele kuriteosündmust sellest detailselt ei rääkinud, ei muuda süüdistatava ütlusi , mis ta on andnud kohtus, automaatselt väljamõeldisteks. Kuriteosündmus leidis aset 15.07.2017 kella 01.30 ajal. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II kd tl 120) nähtub, et A. Rinaldi joovet kontrolliti sama kuupäeva hommikul kell 7.00 ning tal tuvastati joove 0,86 mg/l. Protokolli lahtritesse on märgitud järgmine info: „Aja-, isiku ja kohataju“: esineb häireid; „mälu“ – viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta. Kaitsja küsimustele vastates ütles A. Rinaldi, et ta rääkis uurijale sündmuskoha seostamisel olustikuga, kuhu konteinerisse ta noa viskas, kuid kui uurijaga sündmuskohale tuli, siis seda konteinerit trepikojas ees ei olnud. Süüdistatava sõnul kuulati teda üle 15.07 lõuna paiku ja siis ta veel kaine ei olnud. Prokuröri küsimusele, miks ta E. R poolsest ähvardamisest ülekuulamisel ei rääkinud, vastas süüdistatav, et temale tundus, et ta rääkis. Kohtu hinnangul on alust arvata, et A. Rinaldi kuulati tõesti üle siis, kui ta ei olnud veel täiesti kaine, sest teatavasti kulub 0,86 mg/l joobest kainenemiseks vähemalt 9 tundi (alkohol laguneb organismis meestel keskmiselt 0,2 promilli tunnis). Kohtule ei ole esitatud tõendit selle kohta, mis näitaks, kas A. Rinaldi joovet kontrolliti enne tema ülekuulamist või mitte. Alkoholijoobes isiku ülekuulamine rikub kohtu hinnangul isiku kaitseõigust. A. Rinaldi väidet selle kohta, et ülekuulamisel ei olnud ta veel kaine, ei ole kohtul võimalik ümber lükata mitte ühegi kohtule esitatud tõendiga. Kohtu hinnangul on siinkohal oluline peatuda ka kaitsja väitel, mille kohaselt oli kriminaalmenetluse käigus uurimisasutuse käsutuses kaks sündmuskohalt leitud nuga. Kaitsja on veendunud, et asitõendi vaatlusprotokollis ja noale teostatud ekspertiisis on vaadeldud erinevaid objekte, sest seda kinnitab nugade mõõtmete võrdlemine. Kohus ei saa kaitsja seisukohaga nõustuda, sest nii asitõendi vaatlusprotokollis kui noale teostatud ekspertiisis on noa üldpikkuseks märgitud 30 cm (ekspertiisiaktis 295 mm, s.o ümardatult 30 cm), tera pikkuseks 18 cm ja tera laiuseks 2 cm (ekspertiisiaktis 21,7 mm, s.o ligikaudselt 2 cm) ning käepideme pikkuseks 12 cm (ekspertiisiaktis 115 mm, s.o ümardatult 12 cm). Kohus nendib, et mõõtmistulemused küll pisut erinevad üksteisest, kuid see ei anna automaatselt alust kahtluseks, et tegemist on kahe erineva noaga, sest mõõtmistulemused erinevad ainult mõne millimeetri võrra. Kaitsja on kaitseteesides nugade mõõtmete väljatoomisel märkinud, et 18.10.2017.a ekspertiisiaktis nr 17E-MKT0001 on sündmuskohalt leitud noa üldpikkuseks 295 cm ja maksimaalsed mõõtmed 115x28x14 cm. Kohus leiab, et lisaks sellele, et kaitsja on segamini ajanud sentimeetrid ja millimeetrid, on ta ka omavoliliselt moonutanud ekspertiisiakti sisu, sest maksimaalsed mõõtmed 115x28x14 on märgitud käepideme mõõtmete kohta. Kohus leiab, et ka asitõendi vaatlusprotokolli ja ekspertiisiakti juures olevad fototabelid ei tõenda, et vaadeldud oleks erinevaid nuge, sest fotode tegemisel on tõenäoliselt kasutatud erinevaid kaameraid (asitõendi vaatlusprotokollis ka välklampi) ning erineval ajal, kohas ja valguses tehtud fotod ei saagi seetõttu jääda täpselt ühesugused. Kohtu hinnangul on aga oluline see, et mõlemas fototabelis ilmnevad noal ühesugused olulised tunnused (reljeefne käepideme pind, pruun käepide, halli värvi metallist tera, noa alumine serv teritatud, verejäljed samas kohas), mille põhjal saab järeldada, et tegemist on sama noaga. Seega leiab kohus, et asitõendi vaatlusprotokollist ja noale teostatud ekspertiisist nähtub, et uuritud on sama nuga, mis sündmuskohalt kaasa pakendati ning asjas kogutud teistest tõenditest ei ilmne samuti, et 15 kriminaalasjas oleks uuritud ja teostatud analüüse mitmele noale või et uurijate käsutuses oleks üldse mitu nuga olnudki. Eelneva põhjal puudub kohtu hinnangul kriminaalasjas vaidlus selle üle, et süüdistatav lõi tekkinud tüli käigus E. R kahel korral noaga selja alumisse vasakusse piirkonda ning E. R suri tekitatud vigastuste tagajärjel sündmuskohal. Nimetatud asjaolu on lisaks tunnistajate ja süüdistatava ütlustele tõendamist leidnud ka asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud 15.07.2017 kell 01.45 Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 saabunud kõne helisalvestist. Kõnes teatab meesterahvas, et tal on peredraama aadressil XXX ning vaja on kiiresti kiirabi, sest seal on noahaavaga inimene. Häirekeskusele tehtud kõnesalvestiselt on kuulda, kuidas meesterahvas hakkab nutma ja tunnistab, et torkas teist meesterahvast juhuslikult ning see teine meesterahvas ei ole teadvusel. Kui Häirekeskuse töötaja küsib, kas teie tegite noaga, siis helistaja vastab, et „jah, ma tegin noaga… kaks noahaava.“ Häirekeskusesse helistaja esitleb end kui A. Rinaldi ning haavatud meesterahva nime ütleb ta olevat kui E. R (II kd tl 49-60). Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisadega tõendab, et A. Rinaldi abonentnumbrilt on tehtud eelpool nimetatud Häirekeskuse kõne ning A. Rinaldi viibis 15.07.2018 toime pandud kuriteosündmuse ajal sündmuskoha läheduses, XXX piirkonnas. Kui Häirekeskus A. Rinaldile kell 02.01 tagasi helistas, et sündmuskohale sisse pääseda (kortermaja trepikoja uks oli kinni), siis oli sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt A. Rinaldi abonentnumbri asukohaks XXX (II kd tl 81-83). Mõlemad eelpool välja toodud asukohad jäävad kuriteo sündmuskoha lähedusse. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Häirekeskusesse tehti kõne E. R noaga löömise kohta A. Rinaldi abonentnumbrilt ning helistajaks oli A. Rinaldi ise. Süüdistatava poolt süüdistusaktis kirjeldatud teo toimepanemist tõendab lisaks asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, milles on vaadeldud 15.07.2017 A. Rinaldi kinnipidamise käigus saadud mobiiltelefoni Coolpad E
lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat: sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud kaks juuksesalku, puuteproov veretaolise aine määrdumisest, pruuni värvi plastikust käepidemega nuga, vaibanuga, teksapüksid nahkse püksirihmaga, mobiiltelefon Nokia, suitsukoni Marlboro, 5 suitsukoni Philip Morris, klahvidega mobiiltelefon Nokia, tühi 0,5-liitrine õllepurk, klaas, 2 tühja 0,5liitrist viinapudelit Valge viin, dressipluus, deformeerunud pudelikork, õllekruus, hall kapuutsiga pusa, avatud sigaretipakk Philip Morris, 3 pitsi, tulemasin, avatud sigaretipakk Marlboro, tühi sigaretipakk Philip Morris, suitsukonid, tühi sigaretipakk Marlboro, tühi 0,5 liitrine viinapudel Moskovskaya, E R surnukehalt võetud küünealused kaaped (10 tk), surnu E R seljast lahangu käigus võetud riided – alussärk, aluspüksid ja valged sokid, Andres Rinaldi riiete vaatluse käigus võetud puuteproovid ja J R võetud DNA-võrdlusproov,
lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; E R nimele SEB-pangakaart, Rimi kliendikaart ja sularaha 6,75 eurot, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe 6, Tallinn),
lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanu J R kohtuotsuse jõustumisel; rahakott Prada Andres Rinaldi dokumentidega, Andres Rinaldi kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Coolpad SIM-kaartidega, Andres Rinaldi läbivaatuse käigus ära võetud halli värvi pluus, sinist värvi laigulised lühikesed püksid, 2 musta värvi sokki, pruuni värvi jalats, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe 6, Tallinn),
2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,
5. MENETLUSKULUD
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse 23 kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.2 Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2018.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: 1) surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis, mille kohta on koostatud akt nr XXX maksumusega 343 eurot (II kd tl 84-96); 2) meditsiinilise kriminalistika ekspertiis, mille kohta on koostatud akt nr 17E-MKT0001 maksumusega 77 eurot (II kd tl 97-103); 3) DNA-ekspertiis, mille kohta on koostatud akt nr 17E-GE0770 maksumusega 1596 eurot (II kd tl 104-113); 4) sõrmejäljeekspertiis, mille kohta on koostatud akt nr 17E-SS0058 maksumusega 663 eurot (III kd tl 60-62); 5) kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiis, mille kohta on koostatud akt nr XX maksumusega 380 eurot (II kd tl 114-119). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt esitatud ekspertiisi maksumuse õiendi alusel on DNAekspertiisi maksumus 1596 eurot. DNA ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitati kokku 10 ekspertiisiobjekti (II kd tl 104), mida Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse nr 3-1-1120-12 kohaselt tuleb käsitleda analüüsiobjektina. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot. Seega DNA-ekspertiisi kogusumma, mis tuleb süüdimõistetult välja mõista, on 570 eurot. Ülejäänud DNA-ekspertiisi maksumus, s.o 1026 eurot, jääb riigi kanda. Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses 456 eurot (II kd tl 154-155, II kd tl 157-158, II kd tl 161-162, II kd tl 164-165, II kd tl 167, II kd tl 169, II kd tl 171) ja kohtumenetluses 1650 eurot (III kd tl 5-6, III kd tl 83-85).
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus jätab
Eeltoodu põhjal tuleb Andres Rinaldilt välja mõista ekspertiisikulud 2033 eurot, kaitsekulu 1506 eurot ja sundraha 1250 eurot. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus
ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. 2 RKKKo 3-1-1-83-10 p 28. 24 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik/eesistuja Herta Karjus rahvakohtunik Aadi Potter rahvakohtunik 25
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.