Obsah (5)

§ 663§ 659§ 635§ 662§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-8817 Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi X

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suuruseks aastas üle 55,72 euro. Samuti tuleb täpsustada maakohtu määrust ja märkida, et puudutatud isiku I kinnistul asuva juurdepääsutee kasutamisel tuleb sulgeda kinnisasjal asuvad väravad. Vastavas osas tuleb täpsustada ka tahteavalduste sõnastusi, mida puudutatud isikud on kohustatud andma. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Puudutatud isiku I vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isiku I vastumääruskaebus esitatud hilinenult.

§ 659

sätestab, et ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 635

lg 3 järgi võib vastustaja esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Puudutatud isik I kinnitas, et sai avaldaja määruskaebuse kätte 01.02.

1. Vastumääruskaebus esitati 15.02.2018, seega tähtaegselt.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juurdepääsu määramine puudutatud isiku I soovitud viisil, uue juurdepääsutee rajamisega puudutatud isiku I kinnistu tipust, ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti leidnud, et juurdepääs tuleb määrata olemasoleva tee kaudu. Maakohus on juurdepääsu määramisel kaalunud kinnisasjade omanike huve, analüüsides menetlusosaliste väiteid ja hinnates tõendeid. Kinnisasjade omanike vastandlike huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Maakohus kaalumispiire ei ületanud. Sealjuures on maakohus võtnud arvesse uue tee rajamiseks vajalikke kulusid, senist tava avaldaja kinnistule juurde pääsemiseks ja teisi asjaolusid. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et uue tee rajamine ei ole põhjendatud ning juurdepääsu määramine üle olemasoleva tee ei kahjusta puudutatud isiku I huve ülemääraselt. Ka puudutatud isiku I väide, et avaldaja on jätnud senini väravad mõnikord sulgemata, ei saa olla aluseks juurdepääsu tee määramiseks puudutatud isiku I soovitud asukohast. Seega ei ole puudutatud isiku I vastumääruskaebus selles osas põhjendatud.
3. Puudutatud isik I on vastumääruskaebuses soovinud, et kui juurdepääs kehtestatakse avaldaja soovitud viisil, siis määrata, et rasketehnika ülesõit on lubatud ainult erandkorras ja puudutatud isikut I sellest eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitades. Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isiku I taotlus põhjendatud. Ebaõige on puudutatud isiku I seisukoht, et maakohus ei ole selgitanud, miks tuleb lubada raskeveokitel siseneda juurdepääsuteele. Maakohus on põhjendanud, et juurdepääs peab olema tagatud ka kinnisasja teenindavatele raskeveokitele, kuna see on tarvilik avaldaja kinnistul asuva elamu kasutamiseks. Tsiviilasjas on esitatud KM 30.03.2017 kiri, et truubi 14 olukorra tõttu tuleks raskete masinate ülesõitu lubada ainult erandkorras. Vastasel korral ei ole võimalik tagada truubi kandevõime säilimist (I kd tl 74). Eeltoodust järeldub, et tee kasutamine raskeveokitega ei ole välistatud ning truubi kandevõime säilib, kui raskeveokite ülesõit ei ole sagedane. Kuna puudutatud isik I on ise väitnud, et avaldaja oma kinnistul aastaringselt ei ela, siis ei ole alust arvata, et raskeveokid liiguksid juurdepääsuteel sageli. Igakordne puudutatud isiku I teavitamine rasketehnika ülesõidust oleks avaldajale põhjendamatult koormav.
4. Puudutatud isik I leiab, et raskete masinate ülesõidu tõttu on truup kaotanud kandevõime ning avaldajal tuleb hüvitada pool truubi taastamistöödeks tehtud maksumusest ühekordse tasuna summas 1139,76 eurot. Määruskaebusest järeldub, et tegemist on puudutatud isiku I poolt juba kantud kuludega. Maakohus asus õigesti seisukohale, et nimetatud taotlus ei ole põhjendatud. Juhul, kui puudutatud isik I leiab, et avaldaja on tekitanud puudutatud isikule I kahju, on puudutatud isikul I võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Menetluses, milles otsustatakse avaldaja kinnistule juurdepääsutee määramise vajaduse ja viisi üle, ei lahendata puudutatud isiku I kahju hüvitamise nõuet avaldaja vastu. Selles menetluses määratakse kindlaks juurdepääsu tasu.
5. Ülaltoodule tuginedes tuleb puudutatud isiku I vastumääruskaebus jätta rahuldamata.
6. Avaldaja palus määruskaebuses kohustada puudutatud isikut I eemaldama juurdepääsult kõik väravad. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on ebaõigesti märkinud, et juurdepääsuteel on üks värav. Tõenditest nähtuvalt asub juurdepääsuteel kaks väravat – üks puudutatud isiku I kinnistule sisenemisel ja teine avaldaja ning puudutatud isiku I kinnistute vahel. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et väravate sulgemise kohustusest tulenevalt puudub avaldajal võimalus juurdepääsuteed vabalt kasutada. Maakohus on värava sulgemise kohustuse määramisel kaalunud ühelt poolt puudutatud isiku I õigust kaitsta oma vara ja territooriumi ja teiselt poolt avaldajale sellest tekkivat ebamugavust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate järeldustega ja leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust värava sulgemise kohustuse määramise osas tühistada. Väravad ei võta avaldajalt võimalust juurdepääsuteed kasutada. Avaldaja on väitnud, et maakohus on sisuliselt jaatanud võimalust, et puudutatud isik I võib väravad ka lukustada. Kolleegium märgib, et puudutatud isik I on taotlenud maakohtult, et avaldaja oleks kohustatud lisaks väravate sulgemisele ka väravad lukustama. Maakohus ei ole seda taotlust rahuldanud ega kohustanud määruse resolutsioonis avaldajat väravaid lukustama. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tõenditest, et väravate avamine ja sulgemine on väravate sulgemislahenduste tõttu ebamõistlikult keeruline. Samuti on tõendamata avaldaja väide, et väravate avamine on raskendatud tema tervisliku seisundi tõttu. Avaldaja on väitnud, et suletud väravate tõttu ei pääse avaldaja kinnistut teenindavad sõidukid tema kinnistule. Kolleegium märgib, et avaldaja ei ole tõendanud, et kinnistu teenindamist ei ole võimalik teenust osutavate isikutega korraldada selliselt, et kinnistu teenindamine oleks võimalik ka olukorras, kus kinnistu teenindamiseks tuleb väravad avada ja sulgeda. Lisaks on puudutatud isik I lubanud avaldajal hoida prügikasti puudutatud isiku I kinnistul väljaspool aeda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohased avaldaja väited, et varguse toimumise asjaolud on puudutatud isiku I poolt tõendamata. Puudutatud isikul I 15 on õigus oma vara aiaga kaitsta olenemata sellest, kas kinnistul on varasemalt toimunud vargusi või mitte. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku I kinnistu turvalisus oli juba enne tagatud varasemalt olemas olnud aiaga ning aia ringitõstmine ja sellega olemasoleva juurdepääsutee läbilõikamine puudutatud isiku I kinnistu turvalisust ei suurenda. Kolleegium märgib, et asukoht, kuhu puudutatud isik I rajab temale kuuluval kinnistul aia, on puudutatud isiku I kui kinnistu omaniku otsustada. Kolleegium on eelnevalt tuvastanud, et väravad ei võta avaldajalt võimalust juurdepääsuteed kasutada. Maakohus on määruses määranud, et puudutatud isiku I kinnistul asuva juurdepääsutee kasutamisel tuleb sulgeda kinnisasjal asuv värav. Kuna puudutatud isiku I kinnistul asuval juurdepääsuteel on kaks väravat, siis tuleb maakohtu määrust selles osas täpsustada ja märkida, et juurdepääsutee kasutamisel tuleb sulgeda kinnisasjal asuvad väravad. Vastavas osas tuleb täpsustada ka tahteavalduste sõnastusi, mida puudutatud isikud on kohustatud andma.
7. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ka osas, milles maakohus määras kindlaks juurdepääsutasu kasutuseelise ja ainukasutusõiguse kaotuse eest 130 eurot. Kuigi maakohus on märkinud, et määrab juurdepääsutasu kasutuseelise ja ainukasutusõiguse kaotuse eest, on kolleegiumi hinnangul maakohus pidanud silmas sama asja. Maakohus ei ole neid eristanud. Riigikohus on 16.06.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15 p-s 39 selgitanud, et juurdepääsu talumise eest tuleb koormatud kinnisasja omanikule maksta tasu ka juhul, kui juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed, ning samuti siis, kui koormatud kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuõiguse alusel rajatavat teed ka ise kasutama. Sellistel juhtudel ei ole põhjust rääkida koormatud kinnisasja omanikul juurdepääsutee alla jääva maatüki kasutamise võimaluse kaotusest, küll aga säästaks juurdepääsu taotleja oma vara, kui ta saaks juurdepääsuteed tasuta kasutada. Seda silmas pidades peab makstav hüvitis kõnealustel juhtudel hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus juurdepääsutasu kindlaksmääramise osas osaliselt tühistada. Maakohus määras kindlaks tasu kasutuseelise eest summas 130 eurot, kuigi puudutatud isik I esitas taotluse kasutuseelise kindlaksmääramiseks 103 euro ulatuses. Maakohtus leidsid nii avaldaja kui puudutatud isik I, et puudutatud isiku I kinnistut läbiva juurdepääsu tee osa pikkuseks on ca 58 meetrit, mistõttu lähtub kolleegium sellest. Vaidlust ei ole, et juurdepääsu tee laius on ca 3 meetrit. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga I, et juurdepääsu määramisel kaotab ta ainukasutusõiguse ca 440m2-le kinnistust. Kolleegiumi hinnangul ei kaota puudutatud isik I juurdepääsu tee määramisel kinnisasja muu ala sihtotstarbelise kasutamise võimalust. Kinnisvarahindaja V. Laansoo hinnangu kohaselt on kinnistu tee aluse ja sellega külgneva ala üürimäär 0,039 eurot/m2 kuus. Seega tuleb juurdepääsu tee alla jääva 174m2 suuruse kinnistu osa üürihinnaks 81,43 eurot aastas. Kuna puudutatud isik I kasutab seda teed ka ise, siis on avaldaja kasutuseelise suuruseks 40,72 eurot aastas (81,43/2). Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust teehoolduskulude 11 eurot ja maamaksu 4 eurot juurdepääsutasuna kindlaksmääramise osas. Seega tuleb iga-aastaseks juurdepääsutasuks määrata kokku 55,72 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused juurdepääsutasu vähendamiseks.
8. Ülaltoodule tuginedes tuleb avaldaja määruskaebus rahuldada osaliselt. 16
9. Vastuses määruskaebusele on puudutatud isik I taotlenud, et tema ja avaldaja kinnistuid eraldava värava hoolduse ja remondikulud jääksid avaldaja kanda. Puudutatud isiku I kinnistu piirile paigaldatud värava kasutamisega kaasnevad kulud tuleb jätta 50 % ulatuses avaldaja kanda. Kolleegium märgib, et puudutatud isik I ei ole vastumääruskaebuses vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis väravate hoolduse- ja remondikulud juurdepääsutee tasu hulka arvestamata. Seega ei ole ringkonnakohtul alust hinnata, kas avaldaja peaks kandma väravate hooldus- ja remondikulusid.
10. Avaldaja esitas määruskaebuse menetluses 30.01.2018 ja 29.03.2018 täiendavad tõendid. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse menetluses 15.02.2018, 19.02.2018, 09.03.2018, 15.03.2018 ja 05.06.2018 täiendavad tõendid. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt

§ 662lg-st 3 on põhjendatud täiendavad tõendid võtta asja materjalide juurde.

51.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 17