Obsah (9)

§ 4181§ 65§ 184§ 189§ 64§ 68§ 75§ 871§ 74

1 Kriminaalasi nr 1-15-10869 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10869 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 4181

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 ja 74 lg 5 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 16.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 9 kuud 2 13 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust. Sergei Elksninš tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust ning tunnistati süüdi

§ 189

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 03.07.-02.10.2012, s.o 2 kuud 29 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.11.

1. Sergei Elksninš on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud tulirelva omamise, huligaansuse (vägivald) ja teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise eest. Praegune ja eelmine kuritegu on suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine, millega saadi suuremat tulu. Kuritegusid iseloomustab enamasti ette planeeritus. Mõlemad kuriteod on toime pandud grupis. Viimaste kuritegude põhjuseks on olnud majandusliku kasu saamise soov. Kinnipeetav töötas alates 26.03.2018 majandustöödel. 24.11.2017 viidi isikuga läbi vestlus riskiva elustiili ja kriminaalse suhtlusringkonna vahelistest seostest ja mõjudest isiku käitumisele, mille tulemusena isik teadvustab kriminaalse taustaga isikute mõju käitumisele. 18.03.2018 toimus isikuga probleemolukordade analüüsimine ja selleks kasutati sotsiaalprogrammis Õige hetk saadud teadmisi. 01.11.2018 on kinnipeetavaga läbi viidud vestlus narkootiliste ainete tarvitamise tagajärgedest minevikule ja võimalikest mõjudest tulevikule, mille tulemusena isik mõistab narkootikumide kahjulikkust ning hoidub neist. Samuti viidi 11.12.2018 isikuga läbi vestlus ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Sergei Elksninš elas enne vangistust aadressil xxxx korteris, mille omanik on tema abikaasa S E. Käesoleval hetkel arvab kinnipeetav, et korter on maha müüdud ning abikaasa elab teises kohas. Vanemate juurde isik ei planeeri peale vabanemist elama minna. Vabanemisel isikul elukohta ei ole. Kinnipeetav planeerib minna vabanedes xxxx operatsioonile, et peale taastumist võib-olla Eestis elu jätkata. Xxxx võtavad teda vastu tuttavad. Sergei Elksninšil on keskeriharidus, mille ta omandas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses
2. aastal. Erialalt on isik kokk, kuid kokana töötanud ei ole. Eesti keele tase on isikul A
3. Kinnipeetav saab eesti keelsest kõnest aru ja oskab ka vastata. Isikul oli soov riigikeelt vanglas edasi õppida, kuid halva tervise tõttu ta loobus sellest. Isik on olnud 2010.-
4. aastal juhatuse liige OÜ-s Xxxx (ettevõte on äriregistrist kustutatud 2016) ja
5. aastal Xxxx OÜ-s (majandusaasta aruanne esitamata). Väidetavalt on isikul oma ettevõte Xxxx OÜ, kus ta töötas mitteametlikult (ettevõte on äriregistrist kustutatud 2013). Äriregistri andmetel on isik ettevõtte Xxxx OÜ juhatuse liige (juriidiline aadress xxxx; majandusaasta aruanne esitamata). Sissetulekuteks olid kinnipeetaval väidetavalt mitteametlikust tööst saadav tulu, töövõimetuspension, lisaks abikaasa töötasu. Samas tegeles isik pikema aja vältel narkootikumide käitlemisega, millega teenis majanduslikku tulu. Ametlikult pole isik kunagi töötanud. Väidetavalt tuli isik majanduslikult toime, rahalist kasusaamist kuriteo toimepanemisel eitab. Seda näitab ka asjaolu, et hagid ja trahvid on alati makstud, samuti oli isikul raha, et kautsjoni vastu (
6. aastal umbes 200 000 krooni) vanglast vabaneda. Kohtuotsuse andmetel on kuritegu toime pandud suure rahalise kasu saamise eesmärgil. Võib järeldada, et isiku elukvaliteet on kõrgem kui ametlikud sissetulekud. Isikule oli määratud töövõimetus xxxx, liikumine on raskendatud. Vanglas on olnud perioode, kus isik on põhjendanud mittetöötamist tervislikust seisundist tulenevate probleemidega. 22.02.2019 seisuga on isikul K-raha andmetel vabanemisfondis 865 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Isiku enda sõnul on tal maksmata üksnes 3 kohtukulud. Vabanedes isik kindlat töökohta ei oma. Majanduslikke probleeme ei pidavat isikul ka olema. Kinnipeetav planeerib minna Xxxxle operatsioonile ning ka selle jaoks on tal raha olemas. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad abikaasa S E, abikaasa alaealine tütar, ema L K, tütar A E (sündinud xxxx) ja poeg E E (sündinud xxxx). Varasema riskihindamise kohaselt olid suhted abikaasaga head ja toetavad, suheldi sageli. Poeg on täiskasvanud ja elab eraldi, tütar elab koos vanavanematega, on käinud ka kokkusaamisel. Käesoleva riskihindamise kohaselt ei suhtle kinnipeetav abikaasaga juba kaks aastat, plaanis on lahutada. Suhted läksid halvemaks vangistuse ajal. Emaga isik suhtleb, kuid vähe. Vabanedes ei plaani isik minna ema juurde elama, sest ema on vana ja hoolitseb tütre eest. Kinnipeetav ei väljenda vestlusel, et perekond oleks talle peale vabanemist toetust pakkuv ning prioriteediks. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad vangla andmetel ka kriminaalkorras karistatud isikud. Eelmise riskihindamise põhjal on vanglal andmeid, et isik on suhelnud organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega ja kuulunud kuritegelikku ühendusse. Mõjutatavust näitab asjaolu, et kinnipeetav on toime pannud kuritegusid grupis. Riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustab asjaolu, et isik on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, on olnud ka käitumiskontrolli all ja vahi all, kust vabastati kautsjoni vastu. Sergei Elksninšil ei ole probleeme alkoholi kuritarvitamisega olnud. Isiku sõnul tarvitas ta vabaduses olles kord kuus või harvemgi amfetamiini, süstinud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on isik juhutarvitaja, sõltuvust diagnoositud ei ole. Isik mõistab narkootikumide tarvitamisega seotud riske. Viimati karistati isikut NPALS § 151 alusel
7. aastal, mil paigutati arestimajja. Kokku on teda NPALS alusel karistatud neli korda. Kuriteod on seotud kiire rahalise kasu saamisega (mida isik ise eitab). Otsene seos narkootikumide juhusliku tarvitamise ja kuritegude vahel puudub (igapäevane käitumine ei ole seotud narkootikumide hankimise ega tarvitamisega). Käesolevalt isik väidab, et enam narkootikume tarvitada ei taha. Isikul on diagnoositud krooniline haigus, mida ravitakse ja ravi jätkub. Isiku töövõime on piiratud, töövõimetus on xxxx. Liikumisega on raskusi. Meditsiiniosakonna andmetel on isik töövõimeline kuni 1 tund päevas istuvas asendis. Isiku sõnul on tema tervis läinud palju halvemaks, ilma karguta liikumine on võimatu. Kinnipeetava sõnul vajab ta operatsiooni, et välja vahetada puusaliigesed. Vangla meditsiiniosakonna hinnangul on näidustatud puusaliigeste endoproteesimine plaanilises korras, erakorralise operatsiooni vajadus puudub. Kinnipeetav planeerib ise peale vabanemist parandada oma tervislikku seisundit, minna operatsioonile xxxx. Agressiivsusele isik ei kaldu. Viimane faktiline vägivallaakt toimus
8. aastal, mille eest sai kriminaalkorras karistada. Vanglas intsidendid ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav ei ole mõelnud oma tegude võimalikele negatiivsetele tagajärgedele, olles keskendunud lühiajalistele kiiretele lahendustele. Vaatamata sellele, et isikul oli kõik eluks vajalik olemas, pani ta siiski toime uue kuriteo kerge ja kiire raha saamise eesmärgil. Isik on kaks korda olnud käitumiskontrolli all. Kuigi isik täitis viimase käitumiskontrolli ajal kõik nõuded ja läbis sotsiaalprogrammi, toimus sel ajal mitu Liiklusseaduse rikkumist ning ta viibis vahi all kahtlustatavana. Motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik hinnata positiivseks, sest kinnipeetav on toime pannud korduvaid õigusrikkumisi, sealhulgas grupiviisiliselt ning tegusid, mis ohustavad rahvatervist. Vanglas rikkumisi ei ole esinenud, isik teeb ametnikega koostööd. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 17%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 22%. Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru Vangla Sergei Elksninšile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Elksninši suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata temale, tulenevalt 4 ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma

§ 75lg 2 p-des 21,4,7 sätestatud kohustusi.

Sergei Elksninš avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus, et peale vanglast vabanemist kohaldatakse tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Talle määrati karistus ja ühtegi rikkumist ei ole tal olnud. Administratsiooni nõudeid on ta täielikult täitnud. 2 nädalat tagasi sai ta paberid selle kohta, et abikaasa on andnud kohtusse lahutuse sisse. Tervislik seisnud on tal halb, ta ei saa Eestis viibida ega töötada. Operatsiooni eest on juba tasutud 2015. aastal ja ta kavatseb sõita puusaliigese asendamise operatsioonile. Xxxx elavad tal sugulased. Kui ta vanglast vabaneb, siis elukohta Eestis tal ei ole. Võib-olla nädal aega saaks ta vanemate juures elada, aga mitte rohkem. Nad on niigi vanad, puudub veel, et tema sinna läheks. Abikaasa ütles, et korter xxxx kuulub temale ja kinnipeetaval sellele korterile mingit õigust ei ole. Enne vangistust elasid nad abikaasaga seal korteris koos, siis oli korter kinnipeetava oma, aga vanglas olles kirjutas ta korteri abikaasa nimele. Abikaasa ei ela praegu selles korteris, ta elab koos teise mehega. Ta ei tea, mis korterist on saanud, arvab, et on müüki pandud. Abikaasa keeldub temaga suhtlemast. Ta sai lahutuspaberid ning on püüdnud abikaasale helistada, kuid viimane ei vasta. Ta suhtleb vaid selle inimesega, kellega ühes kambris istub. Lastega ja emaga suhtleb ka, samuti tuttavatega, keda on palju. Kriminaalkorras karistatud inimestega ta ei suhtle. Kui ta vanglast vabaneb, siis esimeseks ööks läheb ta vanemate juurde. Ta ei ole vangla poole pöördunud palvega, et talle otsitaks elukoht, kuna ta sõidab kohe xxxx. Abiprokurör Tiina Viru avaldas kohtuistungil, et karistusjärgset käitumiskontrolli rakendades tuleb järgida

§ 75

, mille kohaselt esimeseks nõudeks on, et isik peab elama kohtu määratud alalises elukohas. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt vabanemisel Sergei Elksninšil elukohta ei ole. Juhul kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb vanglal ja kohalikul omavalitsusel elukoht välja selgitada või leida. Kuna Sergei Elksninšil elukohta ei ole, enne materjalide esitamist oleks tulnud see leida, siis kui elukoht puudub, pole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli rakendada, sest pole kohta, kus käia teda kontrollimas.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu Sergei Elksninši suhtes ei ole põhjendatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud – Sergei Elksninš kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 20.02.2017 otsusega nr 1-15-10869 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati muuhulgas süüdi

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ning

§ 74

lg 5; § 65 lg 2; § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. Kinnipeetav on ka varem, Harju Maakohtu 16.12.2009 otsusega nr 1-09-11493 süüdi tunnistatud

§ 184

lg 2 p-s 1 5 sätestatud tahtliku kuriteo toimepanemises, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust (karistuse ärakandmata osa 2 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust). Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise materiaalne eeldus, mis seisneb alalise elukoha olemasolus. Materjalidest nähtuvalt ja kohtuistungil avaldatu kohaselt plaanib Sergei Elksninš peale vanglast vabanemist minna Xxxxle, mistõttu ei ole ta Eestis elukoha otsimisega tegelenud. Seega puudub isikul alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-45-16 märkinud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtumäärusesse märkida koht, kus süüdimõistetu elama peab. Kui isikul elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Täiendavalt märgib kohus, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Ta on vangistuse jooksul töötanud, tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, sealhulgas vestelnud riskiva elustiili ja kriminaalse suhtlusringkonna vahelistest seostest ja mõjudest käitumisele, ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest, narkootiliste ainete tarvitamise tagajärgedest minevikule ja võimalikest mõjudest tulevikule. Samuti puuduvad isikul distsiplinaarkaristused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Elksninši suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik