Obsah (8)

§ 199§ 215§ 74§ 218§ 349§ 64§ 68§ 65

1-10-9820 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. september 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-9820 (09230120644) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 199

lg 2 p 9 ja § 349 järgi; Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav JS ik: xxx kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, Tallinn, asukoht: Tallinna Vangla, tõkend: elukohast lahkumise keeld 26.12.2009, kahtlustatavana kinni peetud 25.10.2009, vabastatud samal päeval. Varasem karistus: Harju Maakohtu 10.02.2009 otsusega

§ 215

lg 2 p 2 järgi vangistus 8 kuud

§ 74

alusel tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, Harju Maakohtu 06.11.2009 määrusega pikendati katseaega 2 kuu võrra, 03.03.2010 Harju Maakohtu määrusega pöörati ärakandmata karistus, so vangistus 7 kuud ja 28 päeva täitmisele. Korduvalt karistatud väärteokorras, sh Põhja Politseiprefektuuri 03.12.2009 otsusega

§ 218

lg 1 järgi rahatrahv 600 krooni, Põhja Prefektuuri 29.12.2009 otsusega

§ 218lg 1 järgi rahatrahv 420 krooni Kaitsja Advokaat Mariann Tusti RESOLUTSIOON 1 1.

JS süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 2. JS süüdi tunnistada

§ 349

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu. 3.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada JS´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.10.2009 so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 6.

§ 65

lg 2 alusel suurendada JS´ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.02.2009 otsusega mõistetud karistuse võrra, so 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra, mõistes JS´ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 21.02.

2. JS´i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. JS´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1500 (üks tuhat viissada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „JS, 1-10-9820 kaitsjatasu“.
4. JS´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „JS,1-10-9820, sundraha“.
5. JS´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 87 (kaheksakümmend seitse) krooni ja 50 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „JS, 1-10-9820, koopiate tegemise kulu“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. AB esitatud tsiviilhagi 1508 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista JS´ilt AB kasuks 1508 (üks tuhat viissada kaheksa) krooni, milline summa tuleb tasuda AB arvelduskontole nr 221025035389..
8. Asitõendid: VVi ID-kaart, mis on tagastatud kohtueelsel menetlusel VVile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 ja lg 5 alusel asja omanikule VVile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 2 JS’i süüdistatakse selles, et tema 25.10.2009 esitas Tallinnas Pae 80 asuvasse Grand Prix kasiinosse sisenedes administraatorile VV’i nimele väljastatud ID-kaardi eesmärgiga omandada õigus siseneda kasiinosse. Sel moel JS, kasutades teise isiku nimele väljastatud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, pani toime

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 04.12.2009 kella 02:00 paiku Tallinnas Punane 16a asuva „Lukoil“ kütusetankla tööruumist varastas AB’le kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson Z610i maksumusega 1000 krooni koos 4GB mälukaardiga maksumusega 500 krooni, kogumaksumusega 1500 krooni. Samuti tema süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 26.12.2009 kell 10:10 Tallinnas aadressil Pae 76 asuvas kaupluses „Säästumarket“ varguse eesmärgil võttis alkoholiletist kaks pudelit Bailey’s koorelikööri maksumusega 176.90 krooni pudel, kogumaksumusega 353.80 krooni, peitis need endale riiete alla ning möödus kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Sel moel JS võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 25.10.2009.a episoodis:  25.10.2009 koostatud turvateenistuse Alfastar avalduse kohaselt said nad väljakutse 25.10.2009 kell 02:25 aadressil Pae 80 asuvasse kasiinosse „Grand Prix“, kus esitas isik sisenemisel vale dokumendi. (t/l 61)  25.10.2009 koostatud tunnistaja OI ülekuulamisprotokolli kohaselt tema oli 25.10.2009 tööl kasiinos Grand Prix aadressil Pae

1. Kell 02.25 sisenes saali noormees, kes esitas dokumendi - ID kaardi VVi nimele (IK 38102170250). Võrreldes fotot ja allkirja ID kaardil sai tunnistaja aru, et see dokument ei kuulu talle, kuigi noormees tõestas põikpäiselt, et ID kaart kuulub temale. Kutsuti välja turvafirma Alfastar patrull, kes noormehe kinni pidas. (t/l 68-69)  17.11.2009 koostatud tunnistaja VVi ülekuulamisprotokolli kohaselt 2009 suvel kohtus ta JSiga. Napsitasid. Umbes kell 04-05 hommikul otsustasid nad veel õlut osta. JS pidi minema lähimasse kasiinosse pisut mängima ja neile õlut ostma. Lähim kasiino paikneb Kadaka teel. Rohkem täpsemat aadressi ei tea. Ta ei mäleta, miks ta ise õlle järele ei läinud. Kasiinosse sissepääsuks on vaja dokumenti. JSil dokumente endaga kaasas ei olnud. Ta andis talle oma isikutunnistuse, et ta saaks kasiinosse minna ja neile õlut osta. Sellel ajal - kella 04-05 paiku, on kõik kauplused suletud ja ainuke võimalus õlut osta - see on kasiinost. JS käis õlle järel ära. Ta tuli tagasi, andis neile õlle ära. Tunnistaja unustas talt oma isikutunnistust küsida, S aga nähtavasti unustas selle talle ära anda. Pärast seda kokkusaamist pole nad temaga rohkem kohtunud ja ta ei saanud oma isikutunnistust tema käest ära võtta. Telefoni tal pole, kodus ta ei ela. Ta ei teadnud, kust teda otsida. Ta ise talle ei helistanud ja isikutunnistust ära ei toonud.(t/l 77-82) 3  22.02.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja foto kohaselt oli vaadeldavaks objektiks VVi nimele välja antud ID kaart nr B
2. (t/l 83-84)  25.10.2009 koostatud kahtlustatava JS´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustakse ja lisab, et umbes kaks nädalat tagasi kohtas VVit, kui läks kauplusesse alkoholi järgi, ta kaotas oma ID kaardi ja passi, kuid selles suhtes pole ta Kodakondsus- ja migratsiooniametisse pöördunud ega avaldust kirjutanud. Ta näeb noor välja ning talle ei taheta kunagi kauplustes alkoholi ja sigarette ilma dokumentideta müüa. Kartis, et talle ei müüda alkoholi ja sigarette ning sellepärast küsis VV nähes temalt tema ID kaarti, et see esitada, kui kaupluses küsitakse. Ta ise kiirustas ning ei tahtnud temaga kauplusesse tulla. Kaupluses ta kaarti ei esitanud. Kui ta kauplusest väljus, VV enam polnud ja sellepärast jäi tema ID kaart tema kätte. Ta pole VV sellest ajast näinud. 24.10.2009 õhtul, läks koos tuttava Konstantiniga koju. Kui nad möödusid kasiinost, siis otsustasid sisse astuda. Konstantinil olid dokumendid kaasas, ta esitas need ning sisenes kasiinosse. JS´il oli kaasas ainult VV ID kaart ning ta otsustas selle kasiinosse sisenemisel esitada. Esitas ID kaardi administraatorile- ta võttis kaardi, hakkas arvutiga töötama ning ütles pärast, et see pole tema kaart. ID kaarti ta talle tagasi ei andnud, vaid kutsus politsei. (t/l 70-74) 04.12.2009.a episoodis:  04.12.2009 koostatud kannatanu AB ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikus 03.12.2009 kella 22.30-st kuni 04.12.2009 kella 06.00-m varastati tema töökohalt, Punane tn 16a asuvast Lukoili tanklast (kassa juures asuvalt aknalaualt), tema mobiiltelefon Sony Ericsson Z610i, rohekassinist värvi, kokkupandav. Kella 10.00 paiku ta võttis ühendust Tele 2 operaatoriga, sealt teatati, et kell 02.24 helistas tundmatu isik tema mobiiltelefoni numbrilt (xxx) numbrile xxx. Kannatanu kahtlustab, et mobiiltelefoni varguse pani toime noormees (vanus 23-28 aastat, väiksemat kasvu, keskmise kehaehitusega, seljas oli musta värvi jope, peas musta värvi müts), kes kella 02.00 paiku (04.12.2009) tuli Punane tn 16a asuva Lukoili tankla (müügi)luugi juurde, selleks et osta sigarette. Videosalvestuselt, mida ta vaatas oma töökohas, tundis ära JS'i, kes kunagi oli
3. keskkooli õpilane. S on helistanud mobiiltelefoni pealt mõnedele telefoninumbritele, nagu: xxx, xxx. xx, xx ja 5xx. Kokku läksid antud kõned maksma 8 krooni. Kannatanu võttis Tele2 iseteenindusest väljatrüki, millelt nägi neid telefoninumbreid ja helistas koheselt numbrile xx ja palus, et kutsutakse JS ja et ta tagastaks telefoni, kuid talle vastati, et temaga pole veel kokku saadud. Telefoni maksumuseks oli 1000.- krooni ja telefonis oli ka mälukaart 4Gb maksumusega 500.- krooni. Antud vargusega kannatanule tekitati kahju summas 1508.- krooni, samas summas esitab tsiviilhagi. (t/l 3 - 7, 12 – 14)  Väljavõttest Tele2 iseteeninduse kohta nähtub, et 04.12.2009 ajavahemikul 00:39 kuni 2:24 tehti numbrilt xxx 7 kõnet (numbritele xx, 5xx, 5xxx, xx, 5xx) kogumaksumusega 9,47 krooni (koos KM-ga). (t/l 11)  26.12.2009 koostatud kahtlustatava JS´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 04.12.2009 läks ta oma naistuttava juurest koju ja teel otsustas tanklasse sisse astuda ja sealt sigarette osta. Küsis müüjalt Marlboro sigarette pehmes pakis ja müüja läks vaatama, kas neil on selliseid sigarette ja jättis telefoni letile. Ta ei tea miks, kuid ta võttis telefoni ja läks ära. Ta läks koju, telefon helises mitu korda, kuid ta ei võtnud kõnet vastu, pärast aga lülitas telefoni välja. Hommikul müüs telefoni maha Lasnamäe turul 150.-krooni eest võõrale mehele. Kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult.(t/l 18-21)  29.12.2009 otsus väärteoasjas nr 2316,09,017748, mille kohaselt mõisteti JS´ile

§ 218lg 1 alusel karistusena rahatrahv 420 krooni.

(t/l 40 – 41)  03.12.2009 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,09,011090, mille kohaselt mõisteti JS´ile

§ 218lg 1 alusel karistusena rahatrahv 600 krooni.

(t/l 42 – 43) 26.12.2009.a episoodis:  26.12.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 26.12.2009 kell 10:10 Rimi Eesti Food Pae 76, Tallinn, kaupluses peeti kinni isik, kes möödus Säästumarketi 4 kassadest jättes kauba (Baileys 2 tk) eest tasumata 353,80 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 25)  26.12.2009 koostatud kinnipeetute üleandmise akti kohaselt peeti 26.12.2009 aadressil Pae 76 asuvas Säästumarketis kell 10:10 kinni JS. (t/l 26)  26.12.2009 koostatud tunnistaja EA ülekuulamisprotokolli kohaselt 26.12.2009 viibis ta töökohas, Pae Säästumarketis, Pae tn 76 ning kell 10.10 nägi, kuidas musta värvi jope ja musta värvi mütsiga noormees pani omale pükste taskusse 2 pudelit Bailey'si. Pärast seda, kui noormees läbis kassaliini, viis tunnistaja läbi läbivaatuse ja leidis isiku juurest 2 pudelit Bailey'si, mille eest ta ei olnud maksnud. Kaup on rikkumata ja kauplusele tagastatud. Varastatu kogusumma oli 353,80 krooni.(t/l 27-28)  26.12.2009 koostatud kahtlustatava JS´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustakse ja lisab, et 26.12.2009 läks ta Pae tänaval asuvasse kauplusesse Säästumarket toiduaineid ostma ja otsustas varastada kaks pudelit likööri sünnipäeva tähistamiseks. Pani pudelid püksisäärtesse otse alkoholiosakonnas ja seejärel läks kassa juurde. Kohe pärast seda, kui ta kassast läbi läks, tuli tema juurde turvatöötaja ja palus jopehõlmad lahti teha. Ta avas jopehõlmad, ta kontrollis, et tal ei ole põues midagi ja siis ta palus tulla turvaruumi. Seal ta võttis ise pudelid püksisäärtest välja. Turvatöötaja kutsus politsei. Ta kahetseb puhtsüdamlikult ja väga. (t/l 32-35)  Õiendist ja teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 166 krooni. (t/l 44,45) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava JS´i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AB ütlusi, Rimi Eesti Food AS-i ja Turvateenistuse Alfastar avaldusi, tunnistajate OI, VVi ja EA ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, Tele2 iseteeninduse väljavõtet, AM karistusregistri väljavõtet, otsuseid väärteoasjades nr 2316,09,017748 ja nr 2315,09,011090, kinnipeetute üleandmise akti, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava JS´i käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli JS temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, kes on viimase aasta jooksul toimepannud kaks vargust, mille eest teda karistati väärteokorras ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda veel kahe varguse toimepanemises. Seega oli JS temale inkrimineeritud varguste toimepanemise ajal

§ 199lg 2 p 9 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 04.12.2009 kella 02:00 paiku Tallinnas Punane 16a asuva „Lukoil“ kütusetankla tööruumist JS võttis AB’le kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson Z610i maksumusega 1000 krooni koos 4GB mälukaardiga maksumusega 500 krooni, kogumaksumusega 1500 krooni ja 26.12.2009 kell 10:10 Tallinnas aadressil Pae 76 asuvas kaupluses „Säästumarket“ võttis JS alkoholiletist kaks pudelit Bailey’s koorelikööri maksumusega 176.90 krooni pudel, kogumaksumusega 353.80 krooni, peitis need endale riiete alla ning möödus kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona.

Samuti on kohtueelsel menetlusel süüdistatava JS käitumine kvalifitseeritud

§ 349järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 25.10.2009 esitas JS Tallinnas Pae 80 asuvasse Grand Prix kasiinosse sisenedes administraatorile VV’i nimele väljastatud ID-kaardi eesmärgiga omandada õigus siseneda kasiinosse. Kriminaaltoimikust nähtuvalt teadis süüdistatav, et tal endal tema isikut tõendavaid dokumente ei ole ja kasutas teadlikult võõrast tähtsat isiklikku dokumenti tõendamaks, et tal on õigus siseneda ja esitles end teise isikuna, esitades sellekohase dokumendi. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava 5 käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 349järgi, so teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisena.

Kohtueelsel menetlusel on AB esitanud tsiviilhagi 1508 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja tagastamata mobiiltelefoni (sh mälukaart) ning kahtlustatava poolt tehtud telefonikõnede (8 krooni) maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad mobiiltelefoni varastas JS, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava JS´i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1508 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista JS´ilt AB kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaaltoimikust küll nähtub, et süüdistatav on avaldanud kahetsust, kuid samas nähtub ka seda, et ta on toime pannud varavastaseid väärtegusid 30.11.2009 ja 03.12.2009, millele järgnevalt varavastased kuriteod 04.12.2009 ja 26.12.2009. Selline järjekindlus pärast iga kinnipidamist uute varguste toimepanemisel näitab ilmselgelt kahetsuse puudumist ja kuritegelikule eesmärgile pühendumist. Seetõttu ei saa kohus avaldatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna arvestada. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, mida näitab ka süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste süütegude süstemaatiline toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud kriminaalkorras 1 kord ja karistus jäeti esialgu süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata täies ulatuses, hiljem pikendati katseaega ja seejärel pöörati täitmisele. Seega oli JS´ile antud võimalus tõestada, et tema karistamine vangistusega ei ole otstarbekas ning ta on võimeline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, JS aga seda võimalust ei realiseerinud. Seetõttu ei sobi süüdistatav kriminaalhooldusele ja temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

§ 199

lg 2 p 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse JS´i kahes varguse toimepanemises, millest ühega tekitati kannatanule kahju, mis ei ole kuigi suur ja teine süütegu jäi katse staadiumisse ning varalist kahju ei tekkinud. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et

§ 199

lg 2 p 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest võib suhteliselt väikest süü suurust arvestades mõista karistuse, mis on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammäära lähedane. JS´ile inkrimineeritud

§ 349

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. JS´i süüdistatakse

§ 349

järgi ühe kuriteoepisoodi toimepanemises ning süüdistatava eesmärgiks oli siseneda kasiinosse, mis on võimalik vaid juhul, kui isik on tuvastatav. Arvestades asjaolu, et 6 süüdistatav soovis siseneda lõbustusasutusse ega kasutanud võõrast tähtsat isiklikku dokumenti muul eesmärgil, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Seega kohus leiab, et süüdistatavale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammääras. Liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumis leiab kohus, et eriliigiliste ja erineva tahtlusega ning erineval ajal toime pandud kuritegude eest mõistetavad karistused kuuluvad täies ulatuses liitmisele. Kuivõrd kuriteod on toime pandud pärast eelmist kohtuotsust ja enne otsuse täitmisele pööramist, tuleb kohaldada

§ 65

lg 2 sätteid ja vastavalt

§ 65

lg 2 nõuetele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistus täies ulatuses käesoleva otsusega mõistetava karistusega. Märt Toming kohtunik 7