1-18-1718/22

(3)Kriminaalhooldusametnik esitas 13.08.2018 kohtule esimese erakorralise ettekande Toomas Randla kohta, kuna süüdimõistetu rikkus korduvalt KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keeldu ning KarS § 75 lg 1 p 2 ja 3 alusel määratud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusametnik ei palunud kohustuste rikkumise tõttu pöörata vangistust täitmisele, vaid nägi võimalust Toomas Randla mõjutamiseks läbi täiendava lisakohustuse määramise. Tartu Maakohtu 04.09.2018 määrusega kohustati Toomas Randlat KarS § 75 lg 2 p 5 alusel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule sõltuvuse väljaselgitamiseks ja ravivajaduse ilmnemisel alluma sõltuvusravile. Kriminaalhooldusametnik esitas 25.02.2019 (parandatud variandi 07.03.2019) kohtule teise erakorralise ettekande Toomas Randla kohta, kuna süüdimõistetu ei ole täitnud sotsiaalprogrammi läbimise kohustust. Sotsiaalprogrammist „Eluviisitreening“ arvati ta välja vähese osavõtlikkuse tõttu. Samuti ei ole ta täitnud kohustust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule sõltuvuse väljaselgitamiseks ja ravivajaduse ilmnemisel alluma sõltuvusravile. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et 08.08.2018 antud nõusolek ravile pöördumiseks on kirjutatud vaid karistuse täitmisele pööramise vältimiseks. Tal puudub tõeline tahe ja motivatsioon alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Seda tõestab esitaks asjaolu, et kriminaalhooldusalune ei ole pöördunud psühhiaatri poole oma hetkeolukorra hindamiseks ja ravi läbimiseks ning teiseks asjaolu, et kahel korral on sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ katkestatud motivatsiooni puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata Toomas Randla karistus täitmisele. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 17.04.

1. Toomas Randla selgitas, milliseid kohustusi tal tuli katseajal täita ja miks ta neid ei täitnud. Süüdimõistetu avaldas, et käib psühhiaatri juures juba 8-10 aastat. Ta saab aru, et talle määrati täiendav kohustus seoses alkoholiraviga. Väidetavalt oli ta sellel teemal kellegagi vestelnud, kuid kuna oli juba teise psühhiaatri juures arvel, siis uusi kohtumisi ei määratud. Alkoholi ta enam ei tarvita. Ta töötab ja saab lisaks töövõime toetust. Võlgnevusi ei ole. Mälu on kehva seoses
2. a juhtunud õnnetusega ja varasema alkoholi tarvitamisega. Kriminaalhooldajana võttis kohtuistungist osa Roomet Viira. Kriminaalhooldusametniku arvates ei ole hooldusalune tõendanud, et ta on pöördunud psühhiaatri juurde pärast kohtumääruse tegemist. Sotsiaalprogrammis osalemisse on ta suhtunud ükskõikselt ja hoolimatult. Ta on selgelt rikkunud kahte kohtulahendiga määratud kohustust. Hoolimata sellest, et kriminaalhooldus on vahepeal lõppenud, leidis kriminaalhooldusametnik, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT Toomas Randla õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi liigtarvitamine. Sellest tulenevalt määras kohus talle katseajaks lisakohustused, et tegeleda põhjustega, mis viisid ja võivad edaspidi viia õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu lisakohustuste täitmisega toime tulnud. Toomas Randla on rikkunud kohustust läbida sotsiaalprogramm ja kohustust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule sõltuvuse väljaselgitamiseks ja ravivajaduse ilmnemisel alluma sõltuvusravile. Rikkumisi põhjendas Toomas Randla mäluprobleemidega, mis võivad tema arvates olla seotud varasema alkoholi tarvitamisega. Ta on unustanud kokkulepitud kohtumisi ega suuda täpselt meenutada möödunud sündmuseid. Kohus on seisukohal, et vaatamata eelpool nimetatud rikkumistele, ei ole karistuse täitmisele pööramine käesoleval juhul enam põhjendatud. Süüdimõistetu on alkoholi tarvitamisest 2

(3)loobunud, vastupidiseid andmeid kohtul ei ole. Toomas Randla ei ole uusi süütegusid, mis oleksid seotud alkoholi tarvitamisega, toime pannud. Kõik see kinnitab, et süüdimõistetu on muutnud enda alkoholi tarvitamise harjumusi ja suudab seaduskuulekalt toime tulla. Vastuolulised on kohtu arvates andmed, mis puudutavad kohustuse pöörduda psühhiaatri vastuvõtule sõltuvuse väljaselgitamiseks täitmist. Vastupidiselt kriminaalhooldusametnikule selgitas Toomas Randla, et käis psühhiaatri vastuvõtul ja kuna selgus, et ta käib juba regulaarselt teise psühhiaatri vastuvõtul, siis täiendava ravi järele vajadust ei nähtud. Väidetavalt ei ole kriminaalhooldusametnik temalt psühhiaatri vastuvõtul viibimiste kohta tõendite esitamist nõudnud. Ka siin ei ole kohtul põhjust kahelda süüdimõistetu selgitustes, kuivõrd vastupidiseid tõendeid kohtule samuti esitatud ei ole. Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et Toomas Randlast tulenevad kuriteoriskid on praeguseks maandatud ja karistuse täitmisele pööramiseks vajadust ei ole. Kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3