Obsah (6)

§ 115§ 127§ 137§ 132§ 128§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 6. juuli 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7910 Hagi ese

) § 492 lg 1 alusel läinud kindlustusvõtjale kahju hüvitamise tõttu üle kindlustusvõtjate Pahupidi OÜ ja AS-i Ekspress Meedia kahju hüvitamise nõuded kostja vastu. Hageja on kindlustuslepingute sõlmimise ja kindlustushüvitise maksmise tõendamiseks esitanud kindlustuspoliisid, kahju hüvitamise otsuse, maksekorraldused ning OÜ Rehe Ehitus arved. Kostja ei vaielnud ka kohtuistungil vastu asjaoludele, et hageja oli kindlustusandja ning oli maksnud kindlustushüvitise (istungiprotokolli lk 7). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli kahju hüvitamise kohustus kindlustusvõtjate ees. 4. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel on asjaolud, millest nähtub, et kostja on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1), kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1, KOS § 11 lg 3), korteriomanikule on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (vt Riigikohtu 21.

oktoobri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11).
2. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud kahju tekkimise ajal (
3. jaanuaril 2017) kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg-st 1 tulenevat kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul ei tulene nimetatud sättest korteriomaniku garantiivastutust, mille kohaselt vastutab korteriomanik igasuguste tema korteriomandi reaalosast alguse saanud kahjude eest, vaid nimetatud sättest tuleneb korteriomanikule kaks kohustust: esiteks aktiivne kohustus hoida oma reaalosa korras ja teiseks kohustus hoiduda teisi korteriomanikke korteri tavakasutusest ületavalt mõjutamast. Seega selle kohustuse rikkumine saab olla, kas mingi tegevusetus, mille tulemusena korteriomandi reaalosa ei ole korras, või mingi tegu, mis mõjutab teisi korteriomanikke liiga suurel määral.
4. Kohtu hinnangul saab hageja väidetud asjaoludest pidada kostja KOS § 11 lg 1 rikkumiseks korteriomandi reaalosa kütmata jätmist, mille tõttu külmus katki veekraan, mis põhjustas veekahju. Kohus leiab, et korteriomandi reaalosa korrashoidmine hõlmab ka selles sobiva temperatuuri tagamist, mis väldiks ebasobivaid mõjutusi teistele korteriomanikele.
5. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on jätnud enda korteriomandi reaalosa kütmata, mistõttu on selles temperatuur langenud nii madalale, et seal olnud veekraan katki külmus, on tõendatud tunnistaja Dmitri Kuzmenko ütluste, tema koostatud objekti ülevaatuse akti ning selle lisadeks olevate fotode ja videoga. Samuti on kostja ise kinnitanud, et ta korterit sel ajal ei kütnud. Videolt ja piltidelt nähtub, et kostja korteris oli temperatuur +1°. Seda kinnitas ka tunnistaja oma ütlustes. Samuti on näha pooleks murdunud kraani. Tunnistaja asjatundjana kinnitas, et tegemist on pooleks külmunud kraaniga. Arvestades asjaolu, et ei videolt ega fotodelt ei ole näha mingeid märke kraanile välise jõu rakendamisest, korteris olnud temperatuuri ning asjaolu, et
6. a jaanuaris oli kostja enda esitatud välistemperatuuri andmete kohaselt olnud varem 3/6 miinimumtemperatuurid ka alla -20°, on kohtu hinnangul esitatud tõendite pinnalt kraani lõhki külmumine ainus loogiline seletus kraani purunemise kohta. Nagu tunnistaja selgitas, siis veeuputus ei teki mitte hetkel, kui kraan lõhki külmub, kuivõrd siis on vesi jääs ning ei voola, vaid siis, kui vesi üles sulab. Nimetatud selgitus on loogiline ja eluliselt usutav. Esitatud välistemperatuuri andmetest nähtub, et ilmad läksid just veekahju tekkimise ajal
7. jaanuaril 2017 soojemaks, kui miinimumtemperatuuriks oli mõõdetud -2,1°. Kohus nõustub hagejaga, et ka kütmata korteris saab temperatuur tõusta olukorras, kus välistemperatuur tõuseb. Kostja vastupidised väited ei ole eluliselt usutavad. Kütmata korteri temperatuuri saab eelkõige mõjutada teda ümbritsev temperatuur, st korteri temperatuur tõuseb ja lngeb koos ümbritseva temperatuuri tõusu ja langusega. Arvestades asjaolu, et temperatuuriandmete kohaselt oli välistemperatuur langenud kohati alla -20°, ei ole kraani lõhkikülmumine välistatud isegi juhul, kui eeldada, et kostja esitatud kuulkraanide andmed on sama kuulkraani kohta, mis oli kostja korterisse paigutatud ning andmetesse märgitud temperatuurivahemik tähendab, et nimetatud vahemikus kraan lõhki ei külmu. Viimane asjaolu ei ole aga kohtu hinnangul eluliselt usutav. Nimelt paisub vesi jäätudes ning temperatuuri edasisel alanemisel jää tihedus enam oluliselt ei muutu. Vesi jäätub aga üldjuhul 0° juures. Asjaolu, et veeleke sai alguse kostja korterist kinnitab ka asjaolu, et videost on näha, et korteri põrand on märg. Samuti nähtub kohtule esitatud fotodest kostja korteri all olevast korterist, et vesi on tunginud läbi selle korteri lae. Kuivõrd vesi voolab tulenevalt gravitatsioonist allapoole, saab sellises olukorras veeleke olla alguse saanud kostja korterist. Kostja väide selle kohta, et tema korteris vesi oli kinni keeratud ei muuda samuti kohtu järeldust. Nimelt nähtub kostja selgitustest, et korteris oli vesi olemas kuni nimetatud kuulkraanini, mis praegusel juhul katki külmus, nagu kohus eelnevalt tuvastas. Kostja on küll väitnud, et alumisel korrusel toimunud remonttööde tõttu purunes torustik seinas, kuid ühestki tõendist seda asjaolu ei nähtu. Kostja on esitanud küll tõendid selle kohta, et alumisel korrusel remonttööd toimusid, kuid sellest ei järeldu veel, et need oleksid põhjustanud torude purunemise. Kohus märgib, et juhul, kui veekahju põhjustas lisaks kostja käitumisele ka alumisel korrusel oleva korteriomandi omaniku tegevus või tegevusetus, siis on võimalik

§ 137

lg 1 kohaselt kostja ja nimetatud korteriomaniku solidaarvastutus, kuid see ei välista kostja kohustust tagada enda korteris piisav temperatuur. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on oma kohustust rikkunud. Kohus märgib, et jätab tähelepanuta kostja pärast kohtuistungi toimumist esitatud seisukohad tunnistaja ütluste kohta, kuna need on esitatud hilinenult. Kohus märgib, et juhul, kui hiljem peaks kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatama, et tunnistaja andis valeütlusi, võib see olla TsMS § 702 lg 2 p 4 kohaselt kohtuotsuse teistmise aluseks.

1. Kohus leiab, et tõendatud on ka kindlustusvõtjatele Pahupidi OÜ ja AS Ekspress Meedia tekkinud kahju. Pahupidi OÜ-le tekkinud kahju tõendab kahju teade ja vara ülevaatuse akt, millest nähtub, et kahjustada on saanud saal, koridor, WC ja väike saal suurusega. AS-le Ekspress Meedia tekkinud kahju tõendab kahju teade ja vara ülevaatuse akt, millest nähtub, et kahjustada on saanud kontori ja lao sein ja lagi. Samuti nähtuvad veekahjustused kohtule esitatud fotodelt.
2. Kohtu hinnangul esineb ka põhjuslik seos kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Nagu kohus eelnevalt tuvastas jättis kostja oma korteri kütmata, mille tulemusena langes seal temperatuur alla vee külmumispunkti, mille tagajärjel kostja korteris olev kraan purunes ja vee sulades voolas vesi sellest välja. Kohus märgib, et on eluliselt 4/6 usutav ja saab eeldada, et kui sellises olukorras ilmnevad pärast veeavariid alumistel korrustel asuvates korterites veekahjustused, on need põhjustatud sellest, et ülemisel korrusel asuvas korteris on toimunud veeleke. Kostja oma väidet, et kahjustused olid olemas juba varem, ei ole tõendanud.
3. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 127lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise eeldus.

Kohtu hinnangul on KOS § 11 lg-s 1 sätestatud kohustuse hoida oma korteriomandi reaalosa korras üheks eesmärgiks see, et vältida korteriomandi reaalosa mittekorrasoleku tõttu võimalike toimuvate õnnetuste läbi teiste korteriomanike vara kahjustamist.

1. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et tema kohustuse rikkumine oli KOS § 11 lg 3 järgi vabandatav.
2. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§-s 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja nõuab kostjalt kindlustusvõtjatele hüvitatud remonditööde, niiskuse eraldajate rendi ja soojapuhuri kulu ning kahju kindlakstegemise kulude hüvitamist. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud Kindlustustööde OÜ hinnapakkumise ja arve summas 3648,9 eurot (Pahupidi OÜ ruumide remont), OÜ Rehe Ehitus hinnapakkumised ja arve summas 4323,9 eurot (AS Ekspress Meedia ruumide remont), niiskuse eraldajate rendi arved kokku 336,24 eurot, soojapuhuri ostuarve 11 eurot, suitsuanduri vahetuse arve 77,4 eurot ning Kahjuhaldus OÜ ja Roheline Laine OÜ arved kahju kindlakstegemise eest vastavalt 210 ja 72 eurot. Kostja on vaielnud vastu kahju suurusele, samas ei ole ta esitanud omapoolseid tõendeid hageja esitatud tõenditest nähtuva ümber lükkamiseks. Arvestades ka kohtule esitatud vara ülevaatuse akte, on kohtu hinnangul hinnapakkumistes ja arvetel toodud kulud ruumide remondiks põhjendatud ja usutavad. Vastuseks kostja väidetele mahtude ülepaisutatusse kohta märgib kohus, et olukorras, kus lagi või sein on saanud veekahjustuse, ei saa pidada asja parandamiseks piisavaks üksnes kahjustatud koha ülevärvimist.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seda eesmärki ei täida seinal ühe koha ülevärvimine, kuivõrd selle tulemusena ei ole tagatud sama välisilme, mis enne kahju tekkimist, kuivõrd uus värvitud laik on ülejäänud seinast erinev. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud seina või lae veekahjustuse korral terve vastava pinna parandamine, et tagada ühtlane välimus, nagu enne kahju tekkimist. Kohus leiab, et põhjendatud on ka valgustite asendamine. Vaatamata sellele, et valgustite kahju vara ülevaatamise aktis märgitud ei olnud, nähtub esitatud fotodest, et veekahjustused on olnud ka valgustite juures. Samuti on kohtu hinnangul ilmselge, et igasuguse ehitustegevuse järel on vaja koristada ja jäätmed kõrvaldada. Seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud kahju suuruse hagis nõutud ulatuses, sh ruumide parandamise kulud, kahju vähendamisele suunatud kulud (niiskuse eraldajad ja soojapuhur) ning kahju kindlakstegemise kulud. 13. Eelnevaga on kohus tuvastanud, et kõik kahju hüvitamise eeldused on täidetud ning kahju hüvitamise nõue oli üle läinud hagejale. Seega tuleb hageja põhinõue rahuldada 5/6 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 8679,34 eurot. Hageja on palunud ka viivise väljamõistmist alates kostjale hageja poolt kahjunõudes antud tähtaja möödumisest.

§ 113

lg-te 1 ja 2 alusel on viivisenõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis otsuse tegemise seisuga summas 787,56 eurot ning samuti viivis kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras. 14. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest hagi rahuldatakse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud esindajakulust 1015,06 eurot ning riigilõivust 550 eurot. Esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot ja esindaja ajakulu on 9 tundi 50 minutit. Esindajakulu hulgas on ka kütusekulu sõiduks istungile. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii esindaja tunnihind kui ka ajakulu on arvestades vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumente põhjendatud ja vajalik. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ning tema enda esindajakulu on sarnase suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1565,06 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 6/6