← Eesti

1-16-8386/46

Obsah (9)§ 1432§ 178§ 179§ 182§ 175§ 64§ 68§ 63§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-8386 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. märts 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 04.03.2019) Kriminaalasja number 1-16-8386 Täi

§ 1432

lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust;

§ 178

lg 11 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust;

§ 179

lg 11 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust;

§ 182järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Õigeks mõisteti Olegas Narušis

§ 175

lg 11 järgi esitatud süüdistuses.

§ 64lg 1 alusel suurendati Olegas Narušisele mõistetud üksikkaristustest raskeimat.

Liitkaristuseks mõisteti Olegas Narušisele 8 aasta pikkune vangistus. Mõistetu liitkaristust vähendati 1/3 võrra. Olegas Narušisel tuli ära kanda 5 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti Olegas Narušise eelvangistus karistusaja hulka ning selle alguseks arvestati isiku kahtlustatavana kinnipidamine 03.06.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-8386 tühistati Harju Maakohtu 15.12.
  2. a kohtuotsus Olegas Narušise

§ 175

lg 11 järgi õigeksmõistmise osas, Olegas Narušisele

§ 178

lg 11 järgi mõistetud karistuse osas ning

§ 64lg1 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

Olegas Narušis mõisteti

§ 175lg 1 1 järgi süüdi.

Olegas Narušisele mõisteti

§ 175

lg 11 ja

§ 178

lg 11 järgi

§ 63

lg 1 alusel üks karistus

§ 175lg 11 järgi, milleks oli 3 aastat vangistust.

Olegas Narušisele mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati Olegas Narušisele liitakristuseks mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 5 aastat 4 kuud. Muus osas jäeti Harju Maakohtu 15.12.2016 otsus muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.06.2016 ja lõpeb 03.10.2021. Tartu Vangla edastas 30.01.2019 kohtule materjalid Olegas Narušisi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Olegas Narušise tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör leidis, et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ei ole kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja süü suurusest. Olegas Narušis avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Tal on kindel elu- ja töökoht. Terve elu on ta erinevatel ametikohtadel töötanud. Ta plaanib suhelda endiste töökaaslastega ja vanade sõpradega koolist. Tal on palju sugulasi. Mõtlematuid tegusid ja õigusvastast käitumist plaanib vältida. Kinnipeetav selgitas, milliseid tegevusi on vanglas läbinud ning millist kasu sai. Kaitsja arvates on Olegas Narušis oma käitumisega vanglas näidanud, et karistus on oma eesmärgi täitnud. Süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on töötanud ja läbinud sotsiaalprogrammi. Uue kuriteo toimepanemise risk on kaitsja hinnangul madal. Tema vabanemisjärgses elukohas ei ole lapsi. Kannatanuga on ta leppinud, kuid suhete taastamisest ei ole kannatanu huvitatud. Olegas Narušis on oma süüd tunnistanud, ta ei õigusta oma käitumist. Kaitsja arvates peaksid positiivsed asjaolud negatiivsed välistama. Kaitsja hinnangul väärib kinnipeetav ennetähtaegset vabastamist. 2

(4)KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Olegas Narušis temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, mis kuulub kinnipeetava emale. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning kinnipeetava vanemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Olegas Narušisi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav osalenud tööhõives, õppinud riigikeelt ja läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Programmi läbiviija tagasiside Olegas Narušise tegevusele on positiivne. Kõiki individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi ei ole veel läbi viidud, kuna individuaalne täitmiskava on koostatud vajadusega hõivata kinnipeetavat kogu vangistuse vältel. Edaspidi on planeeritud veel psühholoogi nõustamine ja vabanemiseelne nõustamine. Tagasiside läbitud tegevustele on positiivne. Süüdimõistetu käitumine on samuti olnud hea, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral asuks Olegas Narušis elama vanemate juurde. Tal on Leedu kodakondsus, kuid ta on sündinud Eestis ja omab alalist elamisluba. Paljud tema sugulased elavad Leedus. Vangla iseloomustuse kohaselt on tema osas 13.12.2017 esitatud Politsei ja Piirivalveametile ettepanek elamisloa tühistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks, kuid otsus viibib. Tööle loodab süüdimõistetu saada OÜ-sse xxxxxxxxxxxxxxxx töötas ka varem. Kinnipeetava vanemad on nõus poega majanduslikult toetama. Kinnipeetava sõnul on tal lisaks vanematele säilinud head suhted tütardega. Kannatanu on talle andestanud. Olegas Narušise tutvusringkond koosneb seaduskuulekatest inimestest. Jätmata tähelepanuta kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus siiski, et Olegas Narušise vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Seda eelkõige tulenevalt toimepandud kuriteo asjaoludest, millel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal. Olegas Narušis kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastase süüteo, s.o korduva suguühte või muu sugulise iseloomuga teo eest mõjuvõimu kasutades ning alaealise vastaste süütegude, s.o korduvalt nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutavate pildi- ja videofailide valmistamise ja hoidmise, korduvalt noorema kui neljateistaastase isiku seksuaalse ahvatlemise ja korduvalt noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamise eest, et ta astuks modellina või näitlejana üles pornograafilises või erootilises etteastes ja teoses ning täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest alkoholi tarvitamisele. Kannatanuks oli Olegas Narušise xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõltuvust temast, pani kinnipeetav toime suurel hulgal erinevaid alaealise vastu suunatud kuritegusid. Kohus on seisukohal, et praeguseks ära kantud karistus ei vasta toimepandud kuritegude raskusele ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kinnipeetava vabastamine vaid poole karistusaja ärakandmise järel ei ole võimalik vaatamata sellele, et ta on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, mida 3

(4)kinnipeetavalt karistuse kandmise ajal oodataksegi. Head vabanemisjärgsed elutingimused ei ole varasemalt kuritegude toimepanemist ära hoidnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Olegas Narušise tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud Olegas Narušise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 04.03.2019 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 04.03.2019 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 171,60 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 171,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Olegas Narušiselt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.