1-17-11916/25

(3)vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jevgeni Golossov on Harju Maakohtu 26.02.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1711916 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Jevgeni Golossovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse algust loeti alates 18.10.2017, mil Jevgeni Golossov peeti kahtlustatavana kinni. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.04.
2. Tartu Vangla edastas 14.01.2019 kohtule materjalid Jevgeni Golossovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Jevgeni Golossovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokuröri arvates ei võimalda süüdimõistetu vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla toetada nii kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik kui ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Jevgeni Golossov avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Süüdimõistetu selgitas distsiplinaarkaristuste asjaolusid. Selgus, et tööst keeldumise põhjuseks ei ole olnud terviseprobleemid, vaid töö eest pakutud väike tasu. Kinnipeetava sõnul on tema suhted sugulastega normaalsed. Narkootikume ta ei tarvita. Süüdimõistetu lubas, et ei pane enam toime õigusrikkumisi. Kaitsja arvates on Jevgeni Golossovi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega võimalik. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise vältimine vähendavad tema ohtlikkust. Kaitsja arvates ei vääri kinnipeetava käitumine vanglas suuri etteheiteid. Jevgeni Golossov ei läinud vanglas tööle, kuna tööaeg oli väike ja ei oleks saanud ka loodetud tasu. Võimalik, et olid ka terviseprobleemid, allergia. Süüdimõistetu on vanglas õppinud eesti keelt. Sõltuvusi tal ei ole. Vabaduses on elukoht ja võimalus tööle minna. Tema vanglas pidamine ei ole kaitsja arvates otstarbekas. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Jevgeni Golossov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta ja see on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter kuulub kinnipeetava emale, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Jevgeni Golossovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jevgeni Golossov on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Varasemalt on ta pannud grupis toime varavastaseid kuritegusid. Põhjuseks peab kinnipeetav noorusest tulenevat rumalust. 2

(3)Praegu kannab süüdimõistetu karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Tegemist on teise reaalse vangistusega. Õigusvastast käitumist on soodustanud puudulik probleemide lahendamise oskus, sõltuvusprobleemid. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud majandusliku kasu saamine. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista Jevgeni Golossov käesolevat kuritegu. Väidetavalt hoidis enda käes sõbra narkootikume. Konfiskeeritud raha oli teenitud Soomes töötamisega. Ka karistuse kandmise ajal ei ole Jevgeni Golossov suutnud õiguskuulekalt käituda. Tal on kümme kehtivat distsiplinaarkaristust, millest suurem osa on määratud tööst keeldumise eest. Valdavalt on teda karistatud kartseriga. Lisaks on kaks distsiplinaarkaristust keelatud esemete omamise eest. Töötamisest keeldumise põhjust selgitas kinnipeetav kohtuistungil. Kohus selgitas talle, et vabaduses on süüdimõistetul võimalik valida, millist tööd ta soovib teha, kuid vanglas tuleb teha tööd, mida pakutakse. Vähene töötasu ei saa olla tööst keeldumise põhjuseks. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetavaga läbi viidud vestlus psühholoogiga ja sotsiaaltöötajaga. Ta on õppinud riigikeelt ning alustanud sotsiaalprogrammiga „Eluviisitreening“. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama ema juurde. Tööle on tal väidetavalt võimalik saada venna juurde. Jevgeni Golossovi sõnul on tema suhted perega head. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja kaksikvennad. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Jevgeni Golossovi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Kohtu arvates püsib Jevgeni Golossovi puhul jätkuvalt oht uute kuritegude toimepanemiseks. Seda kinnitab tema varasem elukäik, sealhulgas korduv karistatus ning nendest järelduste mittetegemine ja tema käitumine karistuse kandmise ajal. Ka kinnipidamisasutuses ei ole Jevgeni Golossov suutnud kehtestatud reegleid järgida, tal on kümme kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et süüdimõistetu ei ole karistusest vajalikke järeldusi teinud. Karistus ei ole tema puhul täitnud eesmärki ja kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Kohus jätab Jevgeni Golossovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud Jevgeni Golossovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.02.2019. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 11.02.2019 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 187,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 187,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Jevgeni Golossovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3