Obsah (11)

§ 477§ 428§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 138§ 150§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Kohtujurist Evelin Miggur Määruse tegemise aeg ja koht 2-19-415 13.04.2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Tal

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 613 lg 1 p 1 tuleb avaldus lahendada hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et loobumisavaldus tuleb rahuldada ja menetlus lõpetada.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse.

§ 432

alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Menetlusosalised ei vaidle, et puudutatud isik rahuldas avaldaja nõuded pärast kohtule avalduse esitamist. Puudutatud isik on märkinud, et lubas võlgnevuse novembris tasuda paari2 kolme kuu jooksul, kuid puudutatud isiku esitatust ei nähtu, et menetlusosalised oleksid sõlminud kokkuleppe arvete tasumise tähtaegade muutmiseks või et avaldusega esitatud nõuded ei olnud muul põhjusel muutunud avalduse esitamise seisuga sissenõutavateks. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 168

lg 5 alusel puudutatud isiku kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tal tekkinud õigusabikulu summas 550 eurot ning ta on tasunud riigilõivu 200 eurot, mille palub välja mõista puudutatud isikult.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Avalduselt tuli RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 alusel tasuda riigilõivu 50 eurot, millest pool on õigus taotleda

§ 150lg 2 p 2 alusel tagasi.

Seoses riigilõivuga on avaldaja tekkinud menetluskulu seega 25 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja on välja toonud, et tema lepinguline menetlustoimingud järgmise ajakuluga:

4. esindaja tegi järgmised Toiming 07.01.2019 avalduse esitamiseks vajalike materjalide ja kohtupraktikaga tutvumine, õigusliku positsiooni kujundaminenõupidamine esindatavaga 07.01.2019 09.01.2019 avalduse koostamine 13.03.2019 puudutatud isiku vastusega tutvumine ja vastuse koostamine KOKKU Aeg (h) 2 0,5 1,5 1 5 Kohus leiab, et väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Puudutatud isiku väide, et avaldaja on tema vastu ka varem sarnases nõudes kohtu poole pöördunud, ei muuda kohtu hinnangut vajalikule ajakulule. Erinevatest arvetest asjaolude koondamine on ajamahukas tegevus, nõupidamine kliendiga seejuures 0,5 tundi on pigem minimaalne mõistlikult vajalik aeg. Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-115-13, p 25), et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 3 Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati hinnaga 110 eurot/tund. Kohus on seisukohal, et tasumäär 110 eurot/tund on põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Keskmine mitteadvokaadist esindaja tasu ei ületa kohtu hinnangul lihtsas korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse asjas 75 eurot/tund. Avaldaja põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale kujuneb seega 375 eurot (5 x 75). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskulu 400 eurot (25 + 375).

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Avaldaja tasus avalduse esitamiselt 200 eurot riigilõivu. Avaldajale tuleb seega

§ 150

lg 1 p 1 alusel tagastada 150 eurot ja

§ 150lg 2 p 2 aluselt täiendavalt 25 eurot, so kokku 175 eurot riigilõivu.

Tagastatav riigilõiv kantakse vastavalt avaldaja soovile Harju Õigusbüroo OÜ arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4