lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Merit Saarm Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: Hergi Trei; ik: xxx; elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Hergi Trei kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 04.02.2019 otsusele nr 2316,19,000115 Hergi Trei karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 04.02.2019 otsus nr 2316,19,000115 Hergi Trei karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot muutmata ja tühistamata.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot selles, et menetlusalune isik 13.01.2019 kell 16:04 Tallinnas, Tehnika ja Endla tänavate ristmikul Kesklinna linnaosas Tallinnas juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt
Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Mind karistati auto juhtimise eest juhtimisõigust omamata. See vastab tõele. Mul on juhtimisõiguse taotlemine pooleli, mistõttu ei ole ma veel juhtimisõigust saanud. Ma ei ole aga nõus sellega, et mind karistati liiklusseaduse § 201 lg 2 eest, kuna olen varem juhtimiselt kõrvaldatud. Mul ei ole kehtivat karistust juhtimisõiguseta sõitmise eest ja seetõttu ei saa mind käsitleda ka liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi. Taotlen minu väärteo kvalifitseerimist liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi. Palun mind ka mitte karistada, kuna karistus võtab minult aastaks võimaluse saada juhtimisõiguse. Kahetsen oma rikkumist – palun väärtegu ümber kvalifitseerida ja piirduda hoiatusega. Soovin osaleda kohtuistungil, kaitsja osavõttu ei soovi. Eelnevast tulenevalt palun kohtul kvalifitseerida mulle määratud väärtegu liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi ning lõpetada menetlus väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse esitaja jäi kaebuse juurde ja selgitas, et juhtis sõidukit, omamata juhtimisõigust. See oli pikalt kestnud jama, ei saanud tehtud, kuid sõidueksam on homme. Head põhjendust ei ole, kuid on autoinimene, terve elu elanud autode juures. Aastaid ei sõitnud, proovis uuesti juhiluba teha, palus emal karistusregistrist vaadata kas on kehtivaid karistusi. Ema vaatas, kuid valest kohast ja tuvastas, et puhas leht. Tegi autokooli ära, siis tuli välja, et kehtiv karistus. Aresti ära kandnud ei ole, kuid see on aegunud. Tegi avalduse ja see rahuldati ning registris seda märget enam ei ole. Kuna on varem karistatud, siis rikkus seadust, kuid karistus võiks olla leebem kui 600 eurot. Ei ole ohtlik juht, ei seaks inimesi ohtu. Ei ole kordagi kinni peetud liiklusrikkumiste tõttu. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kaebaja on antud teo toime pannud ja on antud teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult, kuna kaebaja teadis enne sõiduki juhtima asumist, et tal puudub juhtimisõigus. Samuti on teda varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud, mida on isikule allkirja vastu tutvustatud 24.09.2017. Varasemalt juhtimiselt kõrvaldamine hakkas kehtima selle tegemise hetkest ja kehtib kuni menetlusaluse isiku poolt juhtimisõiguse saamiseni, kuid menetlusaluse isik ei olnud juhtimisõigust omandanud 13 jaanuariks 2019, seega varasem juhtimiselt kõrvaldamine kehtis. Kuna menetlusalusel isikul ei ole kunagi juhtimisõigust omistatud, siis menetlusalune isik pani toime enamohtliku süüteo, tema süüd saab hinnata suureks. Kuulates ära kaebaja poolt antud ütlusi väärteo toimepanemise asjaolude kohta, siis kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ja sellega kaasneda võivatest traagilistest tagajärgedest, kaebaja on andnud ise endale hinnangu, et ta on piisavalt pädev mootorsõidukit juhtima, kuid ometi puudub tal selleks vastava asutuse pädeva ametniku 2 hinnang, ei ole väljastatud juhtimisõigust. Seega kaebaja on üles näidanud üleolevat suhtumist liiklusohutusse, liiklusreeglitesse, mis on seaduseandja poolt sätestatud. Kui kaebaja asus mootorsõidukit juhtima ilma juhtimisõigust omamata, siis see on juba liiklusreeglite rikkumine ja politsei poolt kaebaja kinni pidamine on igati õiguspärane. Kaebaja tõi siin väite kohtuistungil, et ta ei rikkunud ühtegi liiklusreeglit ja jäi arusaamatuks tema kinnipidamine. Kohtuväline menetleja sellega nõustuda ei saa. Tänasel kohtuistungil ja kaebuses, mis on esitatud, ei ole ilmnenud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti ei olnud ilmnenud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses, seega ei arvesta kohtuväline menetleja karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebajale määratud karistus on määratud õigesti lähtudes KarS § 56 sätetest ning arvestades õiguskorra kaitsmise huvidega ja eripreventiivset eesmärki, ehk kaebaja peab aru saama, et selline käitumine peab lõppema ja, et mitte uusi õiguserikkumisi toime panna. Palun jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt seisuga 22.01.2019 Hergi Treil juhtimisõigus puudus. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91. Väärteoasjas leiduva sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on menetlusalune isik kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 24.09.2017
lg 2 p 3 alusel, st vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus endiselt puudub kui ka sellest, et teda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellele teadmisele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus
Kaebuse esitaja on oma kaebuses leidnud, et kuna tal ei ole kehtivat karistust juhtimisõiguseta sõitmise eest, siis ei saa teda käsitleda liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole liiklusseaduse sätetega tuttav, kuivõrd
lg 2 järgi kvalifitseeritava 3 väärteo koosseisuliseks asjaoluks ei ole samalaadse väärteo korduv toimepanemine, vaid väärteo toimepanija peab vastama vähemalt ühele
Käesoleval juhul on selleks tunnuseks varasem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamine. 24.09.2017 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus jõustus selle tegemisest ning kuivõrd seda otsust ei ole otsuses viidatud korra kohaselt vaidlustatud, on see otsus senini kehtiv. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja kätte saanud nii 24.09.2017 kui ka 13.01.2019 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, andes selle kohta ka allkirja. Nimetatud otsustes on üheseltmõistetavalt ja eraldi välja toodult märgitud, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on ametiisiku otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Ülalpool on aga märgitud vaide esitamise ja kaebuse esitamise kord. Seega kehtib sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kuni isiku juhtimisõiguse saamiseni või vaide või kaebuse esitamise korral sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamiseni. Menetlusalune isik tema suhtes 24.09.2017 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ei vaidlustanud ja 13.01.2019 seisuga temale juhtimisõigust omistatud ei olnud nagu ei ole seda talle omistatud ka kaebuse läbivaatamise hetkeks. Seega oli kaebuse esitaja väärteo toimepanemise ajal, s.o 13.01.2019 kui ka käesoleval ajal isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja isikuna, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega on karistust kohaldatud ettenähtud sanktsiooni piires. Menetlusaluse isiku süü suurust ei saa hinnata olematuks või väikeseks, kuivõrd menetlusalust isikut on ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine 4 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Kohtule esitatud kaebuses on karistuse osas esitatud erinevaid taotlusi. Esmalt on kaebuses märgitud, et kaebuse esitaja võiks jätta karistamata kuna karistus võtaks temalt aastaks võimaluse saada juhtimisõiguse. Seejärel on kaebuses märgitud, et kaebuse esitaja kahetseb oma rikkumist ja palutakse väärtegu ümber kvalifitseerida ja piirduda hoiatusega. Kaebuse lõpuosas on aga esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et karistuse kohaldamata jätmise aluseks ei saa olla põhjus, et kehtiv karistus võtaks kaebuse esitajalt aastaks võimaluse saada juhtimisõigust. Kaebuse esitaja ise võttis selle riski kui pani teadlikult toime liiklusalase väärteo ja selline käitumine näitab seda, et kaebuse esitaja eirab teadlikult liiklusnõudeid ja üheselt mõistetavat keeldu. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü ja kaebuse esitaja süü on üheselt tuvastatud. Seega igasugune seadusest tulenev alus karistuse kohaldamata jätmiseks puudub. Teise alternatiivina on taotletud väärteo ümberkvalifitseerimist, kuid kohus ei pea seda võimalikuks, sest kaebuse esitajale süüks arvatud käitumine on kohtuvälises menetluses õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi, millist asjaolu on kohus analüüsinud ülalpool ning ühtegi seadusest tulenevat alust selle seisukoha ümberhindamiseks ei ole. Puutuvalt taotlusesse piirduda hoiatusega peab kohus vajalikuks märkida, et kohtul väärteomenetluses, s.h ka kaebemenetluses hoiatuse kohaldamise pädevus puudub. Selline pädevus on kohtuvälisel menetlejal, kellel on VTMS § 31 lg 2 kohaselt vähetähtsa väärteo korral õigus jätta väärteomenetlus alustamata ja piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega. Käesoleval juhul on väärteomenetlust mitte ainult alustatud, vaid kohtuväline menetleja on teinud ka VTMS § 73 lg 1 p 1 sätestatud lahendi, millele on menetlusalune isik esitanud kaebuse. Seetõttu jääb ka see taotlus tagajärjetuks. Kolmanda alternatiivina on taotletud menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetleja võib VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetada kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu arvates ei ole kaebuse esitajale inkrimineeritud süüteo puhul tegemist olukorraga, kus süüdlase süü ei ole suur. Tegemist on väärteoga, mille toimepanemise eest on lisaks väärteomenetluses maksimaalse võimaliku rahatrahvi kõrval karistusena ette nähtud ka arest. Seega ei saa olla tegemist väärteoga, mille toimepanemisel ei oleks süü suur. Puutuvalt teise alternatiivi, s.o avaliku huvi puudumisse väärteomenetluse jätkamiseks, peab kohus vajalikuks märkida, et menetluse lõpetamiseks peavad esinema kaks asjaolu üheaegselt, s.t süü ei saa olla suur ja avalik huvi menetluse jätkamiseks peab puuduma. Kaebuse esitajale süüks arvatud teo puhul ei saa aga kuidagi asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks puuduks. Vastupidi, tegemist on massiliselt toime pandava süüteoga, mille süstemaatilise toimepanemise eest on ette nähtud ka kriminaalvastutus KarS § 4231 järgi. Seega on sellise süüteo menetlemiseks avalik menetlushuvi oluliselt suurem kui mõne teise liiklusalase väärteo puhul, mistõttu puuduvad igasugused alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus hindab menetlusaluse isiku süüd
Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud ja neid ei tuvastanud ka kohus. Seejuures ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud ka kergendavaid asjaolusid. Kohtule esitatud kaebuses on kaebuse esitaja märkinud, et kahetseb oma tegu ja palub väärtegu ümber kvalifitseerida ja piirduda hoiatusega. Kohus asub seisukohale, et 5 kaebuses märgitud lakooniline väide kahetsuse kohta ei ole siiras ja on kantud eesmärgist kergendada oma olukorda ja saavutada selline kohtulahend, mis välistaks karistuse kandmise karistusregistrisse ja mis ei oleks seetõttu takistuseks juhtimisõiguse saamisel. Sellisele eesmärgile viitavad nii kaebuses otse öeldud eesmärk kui ka alternatiivsed taotlused. Kaebemenetluses avaldas kaebuse esitaja, et tema eelmine karistus on karistusregistrist otsuse täitmise aegumise tõttu eemaldatud ja järgmisel päeval on tal sõidueksam, mistõttu saab ta ilmselt ka juhtimisõuguse. Seega on kaebuse esitamise ainsaks eesmärgiks see, et kohtuvälise menetleja otsus kaebemenetluse kestvuse tõttu ei jõustuks enne seda kui kaebuse esitaja on juhtimisõiguse kätte saanud. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kaebuses esitatud kahetsusavaldusega arvestada ning on seisukohal, et kergendavaid asjaolusid väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Seega ei ole asjaolusid, mis määratavat karistust kas kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul on kohtule esitatud väärteotoimikus oleva karistusregistri andmete kohaselt üks kehtiv karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest, saaks tulla järeldusele, et menetlusaluse isiku korduv samalaadne õigusvastane käitumine peaks tingima karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras, kinnistamaks kaebuse esitajas arusaama keelunormi kehtivusest. Samas nähtub karistusandmetest, et karistus on mõistetud viis aastat tagasi. Kohtu arvates ei saa selliseid andmeid karistusregistris olla, kuivõrd KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Seejuures vastavalt KarRegS § 24 lg 1 p 11 sätetele karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS §-le 82. Seega ei saanud väärteotoimikus olevad karistusregistri andmed kehtiva karistuse kohta olla õiged. Sellest tulenevalt ei saa ka need karistusregistri andmed süüdlast enam iseloomustada, mistõttu puuduvad alused karistuse kohaldamiseks üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures võib mootorsõiduki juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebuse esitajal see õigus puudus. Kuigi kaebuse esitaja on leidnud, et tema ise hindab oma sõiduoskusi väga headeks, leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole pädev oma sõiduoskusele hinnangut andma, kuivõrd seda teeb vastava koolituse saanud eksamineerija ja selleks, et juhina liikluses osaleda, peab kaebuse esitaja ka oma sõiduoskusi ja liiklusalaseid teadmisi tõestama selleks ettenähtud korras, mille järgselt võidakse talle omistada ka juhtimisõigus. Senikaua, kuni tal see õigus puudub, puudub tal ka õigus juhina liikluses osaleda. Seega kui liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes osalevad liikluses juhina selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Käesoleval juhul teadis kaebuse esitaja suurepäraselt, et tal juhtimisõigus puudub nagu ka seda, et selline käitumine on karistatav, mistõttu juhina liikluses osaledes seadis ta ohtu nii ennast kui ka teisi liiklejaid, eirates seejuures teadlikult kõige elementaarsemat liiklusseaduses sätestatud keeldu ning pidi arvestama ka sellega, et keelu rikkumisele järgneb karistus. Seega, arvestades kaebuse esitaja keskmist süüd, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, siis on määratud karistuse määr ettenähtud sanktsiooni keskmises määras täielikult põhjendatud ning kohus ei pea võimalikuks seda vähendada, rääkimata siis väärteomenetluse lõpetamisest ükskõik millisel kaebuses välja pakutud alusel. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või 6 tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.