Obsah (6)

§ 113§ 169§ 164§ 170§ 208§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. märts 2019 Tsiviilasja number 2-

) § 76 lg 3 kohaselt lõpetab kohustuse.

1. aprilli 2017 avaldust ühepoolse
2. augusti 2016 müügilepingu nr 1 ülesütlemise kohta ei saa lugeda loovutamisest nõuetekohaseks teatamiseks, tegemist on lepingu ülesütlemisega. Nõue on täitmise tõttu lõppenud. Lepingu kohaselt pidi kostja tegema makseid sularahas järelmaksuga 5 kuu jooksul (lepingu p-d 5.1.1–5.1.2). Lõplikuks lepingu summaks on 4686 eurot. Lepingu p-st 5.1.1 tuleneb, et juulis 2016 on kostja tasunud OÜ-le Hrustek 1500 eurot ning ülejäänud summa 3186 eurot kohustus ta tasuma võrdsete osade kaupa summas 627 eurot 20 senti igakuiselt 5 kuu jooksul alates
3. augustist
4. Seega on tegemist tähtajalise lepinguga, mis lõppes
5. detsembril
6. Kostja on tasunud lepingu alusel OÜ-le Hrustek kohustuse täitmiseks
7. septembril 2016 1500 eurot ning
8. detsembril 2016 2000 eurot.
9. detsembri 2016 seisuga on kostja tasunud OÜ-le Hrustek kokku 5000 eurot. Kostja on täitnud kõik endale võetud lepingulised kohustused ehk tasunud müüjale raha lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Ajavahemikus juuli 2016 kuni detsember 2016 ei ole OÜ 2 Hrustek kostjale esitanud ühtegi pretensiooni lepingulise kohustuste mittetäitmise või mittetäieliku täitmise kohta. MAAKOHTU LAHEND
10. Maakohus jättis
11. novembri 2018 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 550 eurot ning menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Nõude loovutamise lepingu kohaselt on OÜ Hrustek

1. aprillil 2017 loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Nõude tekkimise aluseks on OÜ Hrustek ja kostja vahel
2. augustil 2016 sõlmitud leping. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et OÜ Hrustek või hageja oleks teavitanud kostjat nõude üleminekust. Maakohus leidis, et nõudeõiguse üleminek on tõendamata, kuna puuduvad tõendid, kas võlgnikku, kes peaks nõuet täitma, on teavitatud loovutuslepingu sõlmimisest või mitte. Maakohus leidis, et isegi juhul, kui kostja oli loovutamisest teadlik, on nõue kostja poolt täidetud.

§ 169

lg 1 kohaselt kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Lepingu p 4 kohaselt on müügihinnaks 4686 eurot. Lepingu p 5.1.

1. kohaselt on kostja kohustatud tasuma müügihinna osa 1500 eurot juulis
2. Ülejäänud summa 3186 eurot tuli tasuda viie kuu jooksul alates
3. augustist osamaksetena 637 eurot 20 senti. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on
4. septembril 2016 tasunud 1500 eurot ning
5. detsembril 2016 2000 eurot, s.o kokku 3500 eurot. Pooled ei vaidle, et tasu tuli maksta sularahas, mida saab järeldada poolte vahel sõlmitud lepingust. Nõude loovutaja (müüja) poolt on vormistatud üks kassa sissetuleku order, millest nähtub, et kostja on
6. detsembril 2016 tasunud 2000 eurot. Septembris tasutud 1500 euro suhtes kassa sissetuleku orderit vormistatud ei ole. Samas nimetatud summa tasumata jätmise kohta ei ole hageja ühtegi vastuväidet esitanud. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma esimese makse 1500 eurot juulis 2016, seega enne lepingu sõlmimist, mis toimus
7. augustil
8. Kostja väite kohaselt ongi nimetatud summa lepingus kokkulepitud ajal tasutud. Maakohus leidis, et nõue on täidetud nõude loovutajale, kes lepingut sõlmides allkirjastas lepingu, millest nähtub, et kostja on juulis 2016 tasunud 1500 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jõudnud järeldusele, et nõuete loovutamist

§ 164

järgi ei toimunud, kuna on loovutatud nõudeid, mis olid täidetud eelneva võlausaldaja ees (

§ 169

lg 1) ning võlausaldaja ei teavitanud võlgnikku nõuete loovutamisest (

§ 170). Nõude loovutamine oli kostjale teada.

Seadus ei näe ette nõude loovutamisel kohustuslikku vormi ega korda. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, et kohustus on eelmisele võlausaldajale täidetud. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta täitis täies mahus ja õigeaegselt lepingulise kohustuse.

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole otsust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik ise puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.
3. Kostja ja OÜ Hrustek sõlmisid
4. augustil 2016 müügilepingu nr 1, millega OÜ Hrustek müüs kostjale lepingu p-s III loetletud ehitusseadmed müügihinnaga 4686 eurot (lepingu p IV). Kostja kohustus tasuma müügihinna osamaksete kaupa, osamaksed tuli lepingu järgi teha sularahas (lepingu p-d 5.1.
5. ja 5.1.2.). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud lepingu täitmiseks
6. septembril 2016 1500 eurot ning
7. detsembril 2016 2000 eurot. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on täitnud oma lepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse ka ülejäänud osas. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja müügihinna OÜle Hrustek tasunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus selles osas põhjendamata.

§ 208lg 1 järgi on ostjal kohustus tasuda müüjale ostuhind.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tuvastanud, milline on müügilepingu poolte vaheline kokkulepe ostuhinna tasumise suhtes. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tuleb hagejal, kui ta soovib ostjalt lepingujärgselt tasumata jäänud summat, tõendada kuidas pidi toimuma ostjapoolne müügilepingujärgse ostuhinna tasumine, mh ka esimese osamakse tegemine. Kostja väidete kohaselt on ta vastavalt lepingu p-le 5.1.

1. tasunud juulis 2016 müügihinna osaliselt, s.o 1500 eurot ning vastava summa tasumata jätmisel poleks OÜ Hrustek lepingut üldse sõlminud. Ringkonnakohtu hinnangul on müügilepingu p 5.1.1, millele kostja tugineb, vastuolus muude lepingu sõlmimise asjaoludega. Müügilepingu p 5.1.
2. kohaselt kohustub kostja tasuma müügihinna osa 1500 eurot juulis 2016 pärast lepingu sõlmimist. Müügileping OÜ Hrustek ja kostja vahel on aga sõlmitud alles
3. augustil 2016, seega pärast lepingu p-s 5.1.
4. nimetatud väidetava esimese osamakse tegemise aega. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas müügilepingu poolte soov oli esimese osamakse summas 1500 eurot tasumine enne või pärast lepingu sõlmimist. Seega võib olla tõenäoline, et kostja poolt
5. septembril 2016 tasutud summa on müügilepingus nimetatud esimene osamakse. Väidetavalt juulis tasutud osamakse tegemise suhtes tõendid puuduvad.
6. Müügilepingu hind on lepingu p IV järgi 4686 eurot. Kostjal tuleb tõendada, et ta on nimetatud summa OÜ-le Hrustek tasunud. Kostja väidete kohaselt on ta OÜ-le Hrustek tasunud enne lepingu sõlmimist 1500 eurot,
7. septembril 2016 1500 eurot ja
8. detsembril 2016 2000 eurot. Seega on kostja enda väidete kohaselt tasunud vaidlusaluse lepingu järgi kokku 5000 eurot (1500 + 1500 + 2000), s.o 314 euro võrra rohkem, kui lepingujärgne müügihind (5000 – 4686). Selgusetuks jääb see, miks kostja tasus rohkem. Pooled ei ole väitnud, et vaidlusaluse lepingu järgi ehitusseadmete hind oleks muu, kui lepingus kokku lepitu 4686 eurot. Samuti ei ole pooled viidanud kostja muudele kohustustele OÜ Hrustek ees. Müügilepingu järgi tuli ostuhinna osa 3186 eurot tasuda 5 kuu jooksul. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud kokku 3500 eurot kahes osas
9. septembril 2016 ja
10. detsembril
11. Maakohus jättis analüüsimata osamaksetega seonduvad asjaolud.
12. Maakohus seadis ekslikult nõude loovutamise sõltuvusse sellest, kas võlgnik sai nõude loovutamisest teada.

§ 164

lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. 4 Sama paragrahvi lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega ka nõude loovutamisest võlgnikule teatamisest (

§ 164lg 1).

Senine ja uus võlausaldaja võivad, aga ei pea nõude loovutamisest võlgnikule teatama (

§ 170

). Olukorras, kus võlgnik ei tea ega pea teadma nõude loovutamisest, ning täidab kohustuse senisele võlausaldajale, kaitseb teda

§ 169

.

§ 169

lg-te 1 ja 2 järgi kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks. Seega kui võlgnik täidab kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale teadmata nõude loovutamisest, on täitmine võlgniku suhtes kehtiv, isegi kui võlausaldaja on nõude loovutanud. Müügilepingu p 5.1.

1. kohaselt toimub lepingu p-s 5.1.
2. nimetatud esimese osamakse ning perioodiliste maksete teostamine sularahas, mille kohta väljastab müüja (OÜ Hrustek) ostjale (kostjale) kinnituse makse teostamise kohta (nimetatud säte puudub müügilepingu tõlkes (tl 39– 40) p 5.1.2). Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi OÜ Hrustek kinnitust maksete teostamise kohta. Hageja on esitanud ainult kassa sissetuleku orderi nr 2 kostja poolt 2000 euro tasumise kohta (tl 49–50). Samas on hageja ise kinnitanud, et kostja on
3. septembril 2016 tasunud nõude katteks 1500 eurot.
4. Pooled vaidlevad, kas kostja on enne lepingu sõlmimist OÜ-le Hrustek ostuhinna osa tasunud või mitte. Tegelikkusele ei vasta maakohtu väide, et hageja ei ole esitanud ühtegi väidet juulis 2016 1500 euro tasumise kohta. Maakohtus toimunud kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et müüja on saanud vaid hagiavalduses nimetatud summad, s.o septembris 1500 eurot ja detsembris 2000 eurot, kostja poolt muude summade tasumist nõude katteks hageja eitas. Kostja soovis tõendada osamaksete tasumist tunnistajate ütluste ning enda vande all antud seletusega. Maakohus jättis
5. veebruari 2018 kohtuistungil kostja taotlused rahuldamata. Kostja maakohtu istungil esitatud väidete kohaselt tuli osamaksed teostada sularahas seetõttu, et OÜ-l Hrustek olid lepingu sõlmimise ajal maksuvõlgnevused ning pangakontod olid arestitud. Ülekandega tasudes oleks Maksu- ja Tolliamet raha saanud maksuvõlgade katteks. Samuti läbi kassa osamakseid registreerides oleks see raha laekunud ennekõike maksuvõlgade katteks (istungi protokoll kl 14:12). Nimetatud kostja väited on tõendamata. Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on loovutamisleping vormivaba. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolu praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostja peamiseks vastuväiteks seoses nõude loovutamisega oli üksnes asjaolu, et kostjat ei teavitatud nõude loovutamisest. Sisulisi vastuväiteid nõude loovutamisele kostja esitanud ei ole. Hageja on muuhulgas esitanud nõude loovutamise lepingu (tl 18). Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, jättes tuvastamata, milles väljendus kostja ja OÜ Hrustek selgelt väljendatud tahteavaldus ostuhinna tasumise kohta lepingu sõlmimisel ja milline oli tahteavalduse sisu (

§ 29). Kostjal tuleb tõendada, et ta on lepingujärgse ostuhinna müüjale tasunud.

5 Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda pooltele võimalus oma väiteid tõendada. Ainuüksi asjaolu, et kostja poolt taotletud tunnistajad on kostja sugulased, ei tähenda et tegemist on erapoolike isikutega, mis ainuüksi annab aluse nende tunnistajatena ülekuulamisest keeldumiseks.

1. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (Riigikohtu
2. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 6