2-17-9536/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-9536 Tsiviilasi D.V. i hagi V.D. vastu elatise vähendamiseks 738 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. septembri 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.V. i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant: D.V. (hageja), ik XXX; esindaja D.S. Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja: V.D. (kostja), ik XXX; esindaja J.K. RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. septembri 2018 otsus elatise vähendamise ulatuse ja väljamõistetud elatise suuruse osas.
5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada elatist ja mõista alates
6. juunist 2017 D.V. ilt välja V.D. kasuks elatis 60 eurot kuus kuni V.D. täisealiseks saamiseni.
7. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 5.
10. Rahuldada hagi osaliselt. 5.
11. Vähendada Viru Maakohtu
12. aprilli 2017 kompromissmäärusega kinnitatud elatise suurust. 5.
13. Mõista alates
14. juunist 2017 D.V. ilt välja V.D. kasuks elatis 60 eurot kuus kuni V.D. täisealiseks saamiseni. 5.
15. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
16. D.V. (hageja) esitas hagi V.D. (kostja) vastu, milles palus vähendada kostjale makstavalt elatist nullini, kuna hageja on pankrotis. Viru Maakohtu 12.04.2017 määrusega asjas nr 2-17-542 kinnitati poolte kompromiss, millega hageja kohustus kostjale maksma elatist 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 11.01.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o. 05.09.
17. Hageja on 60% ulatuses töövõimetu.
18. Kostja vaidles hagile vastu. Kohus ei saa vabastada hagejat täielikult elatise maksmisest, vaid võib vähendada elatist mõjuval põhjusel. Hageja ei ole sellises olukorras, kus tuleks elatist vähendada. Hageja on noor inimene ja ta on võimeline tööd tegema. Lapse ülalpidamine on lapsevanema kohustus. Kompromissi sõlmimise ajal teadis hageja, et tal on töövõimetus 60%. MAAKOHTU OTSUS
19. Viru Maakohus rahuldas
20. septembri 2018 otsusega hagi osaliselt, vähendas elatist ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks elatise 235 eurot kuus, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, mida vähendada kostjale Saksamaal makstava linnaelatise (elatisabi) 97 euro võrra. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Hagejal on tuvastatud osaline töövõimetus. Töövõime kaotus on 60%. Hageja on kinnipeetav. Viru Maakohtu 26.04.2017 määrusega kuulutati välja hageja pankrot. Düsseldorfi jaoskonnakohtu otsusega anti U.V. kostja ainuhooldusõigus. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus 2 võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pankroti väljakuulutamine ei vabasta elatise maksmise kohustusest. Samuti ei näe pankrotiseadus ette võimalust vabastada võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses elatise võlgnevusest. Elatise vähendamiseks ei anna alust asjaolu, et vanem viibib vangistuses. Ka muutused hooldusõiguses ei muuda elatise maksmise kohustust. Töövõimetus võib anda aluse elatise vähendamiseks, kui on tõendatud, et töövõimetuse tõttu on töötasu teenimine raskendatud. Hageja ei ole vastavat asjaolu tõendanud. Ei ole tõendatud, kas ja millisel määral on hageja sissetulekud võrreldes eelmise kohtulahendiga muutunud. Elatist võib vähendada kostjale makstava toetuse võrra. Poolte vahel ei ole vaidlust, et lapsele makstakse igakuiselt toetust 194 eurot. Hageja elatise maksmise kohustust tuleb vähendada poole toetuse võrra ehk 97 euro võrra. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
21. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja vähendada elatist 56 euroni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei arvestanud maakohus asjaolu, et U. V saab linnaelatist (elatisabi) 194 eurot, see tagab kõik lapse vajadused ja ta seaduslik esindaja töötab ja saab töötasu; 2) on hageja pankrotis, tal puudub töötasu, tal on töövõimetus ja ta asub vanglas.
22. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kohus juba arvestas linnaelatisega ja arvestas pool sellest väljamõistetud elatisest maha. Alates
23. a on elatis 250 – 97 = 153 eurot kuus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab elatist ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks elatise 60 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni.
25. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS 497). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esineb alus elatise vähendamiseks, kuid leiab, et maakohus vähendas tõendi väära hindamise tõttu elatist ebaõiges ulatuses.
26. Maakohus rikkus Sakamaalt saadava elatise tõendi (tl 77-78) hindamisel kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8), kui ei analüüsinud tõendi sisu. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades 3 muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta (TsMS 232 lg 1). Maakohtu siseveendumise kujunemine ei ole tõendi hindamisel nähtav. Seetõttu hindab ringkonnakohus Saksamaalt saadava elatise kohta esitatud tõendit (tl 77-78) TsMS § 652 lg 5 alusel uuesti.
27. Tõendist (tl 77-78) nähtub, et Saksamaal makstakse kostjale riiklikku asenduselatist alates 01.01.
28. Alates 01.11.2016 on miinimumelatis 384 eurot ja sellest on maha arvestatud perekassa makstud lapsetoetus. Tegu ei saa olla sotsiaaltoetusega, kuna sellest arvestatakse maha peretoetus. Dokumendist nähtub, et alates 01.01.2016 on lapse esindaja elatise nõudmisel ülalpidamiseks kohustatud isiku vastu Nordrhein-Westfaleni liidumaa ja selles ulatuses ei saa elatist nõuda otse ülalpidamiseks kohustatud isikult. Järelikult pidanuks maakohus arvestama Saksamaalt saadava elatisega tervikuna. Väljamaksmisele kuuluv asenduselatis on alates 01.11.2016 194 eurot kuus. Võttes arvesse eeltoodut, vähendab ringkonnakohus väljamõistetud elatist 60 euroni.
29. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude kostja kanda jätmine oleks ebamõistlik, kuna kostja on ülalpeetav ja tal ei ole muud sissetulekut peale elatise. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi