Obsah (8)

§ 318§ 339§ 326§ 248§ 245§ 180§ 423§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1676 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi Nikolai Krasohhini

§ 318

lg 3 p-st 4 tulenevalt on kokkuleppemenetluses tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel apellatsiooniõigus piiratud

§ 318lg-s 4 loetletud juhtudega.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.

veebruari

1. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3.). Seetõttu saab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a otsuses sisalduvale kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg-t 1.

6.

§ 248

lg 1 p 5 mõtte kohaselt saab kohus kokkuleppemenetluses teha üldjuhul üksnes sellise kohtuotsuse, mis vastab täies ulatuses kokkuleppe sisule, s.t

§-s 245 nimetatud küsimuste lahendamisel ei tohi kohus kokkuleppest kõrvale kalduda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuli
2. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 40). Olukorras, kus kohus kokkuleppe sisuga (mingis osas) ei nõustu, tuleb tal kriminaaltoimik

§ 248

lg 1 p 2 või 3 alusel prokuratuurile tagastada, samuti ei ole välistatud see, et kohus teeb süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile ettepaneku kokkulepet kohtuistungil muuta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 7). Seega on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari
4. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3.) 7.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1 (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3).

Riigikohus on

§ 245

lg 1 p-le 12 tuginedes selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. (Vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.2.)

1. Kõnealuses asjas on N. Krasohhin, tema kaitsja ja prokurör sõlminud
2. veebruaril 2019 kokkuleppe, milles on muuhulgas kokku lepitud ka süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 61 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 270 eurot ning kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Kokkuleppes on kriminaalmenetluse kulud esitatud ka absoluutsummana, märkides, et kokku kuulub N. Krasohhinilt menetluskuludena väljamõistmisele 1141 eurot.
3. Kohus arutas kokkulepet
4. märtsil
5. a peetud kohtuistungil. Istungiprotokollist nähtuvalt teatas prokurör kohtuistungil, et sõlmitud kokkuleppest on jäänud ekslikult välja kaitsja tasu summas 60 eurot, mille palus lugeda menetluskulude hulka. N. Krasohhin kinnitas kohtule vastates, et vestles sellel teemal prokuröriga. Ta sai aru, et kaitsja tasu 60 eurot on ekslikult jäänud väljamõistetava kaitsja tasu summas kajastamata ning ta nõustub prokuröri sellekohase täpsustusega. N. Krasohhin kinnitas, et nõustub nimetatud täpsustusega ja saab aru, et temalt mõistetakse kaitsja tasuna välja 330 eurot. Ka kinnitas N. Krasohhin kohtule vastates, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav ja ta nõustub sellega. Maakohus kinnitas kokkuleppe süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega. Eeltoodust tuleneb, et maakohus ei ole otsust tehes rikkunud kokkuleppemenetluse norme. Samuti ei ole alust väita, et kohus oleks oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Järelikult puudub alus maakohtu otsuse vaidlustamiseks. 10.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse apellandile muu hulgas juhul, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuna eeltoodud põhjustel ei ole N. Krasohhinil

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust määruskaebuses märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb kaebus jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

11. Puutuvalt N. Krasohhini taotlusesse võimaldada tal tasuda menetluskulud pärast tema vangistusest vabanemist, selgitab ringkonnakohus järgmist.

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluskulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 424

tulenevalt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud osade kaupa. Käesoleval juhul on maakohus määranud, et N. Korasohhinil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda ühekordse maksena 30 päeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt, kui N. Krasohhin leiab, et tema materiaalne olukord on pärast kohtuotsuse tegemist muutunud või on ilmnenud muud uued asjaolud, mis tingivad menetluskulude tasumise korra ümbervaatamist, on tal õigus pärast kohtuotsuse jõustumist pöörduda tema elukoha järgse maakohtu täitmiskohtuniku poole taotlusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumise tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas