1-16-2781/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2781 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2019 määrus süüdimõistetu Daniil Pavlovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Daniil Pavlovski (isikukood 38909203714) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 20 eurot, vandeadvokaat Irina Žurina poolt süüdimõistetu Daniil Pavlovskile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Daniil Pavlovskil kanda. Süüdimõistetu Daniil Pavlovskil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 28.04.2016 määrusega tunnistati lubatavaks Daniil Pavlovski suhtes tehtud Läti Vabariigi Bauska I astme kohtu 02.07.2014 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis ning kvalifitseeriti D. Pavlovski poolt toimepandud kuritegu KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda 12 aasta vangistusega. Karistuse kandmise aja algus 31.01.2013 ja lõpp 31.01.
9. Viru Maakohtu 12.02.2019 määrusega jäeti D. Pavlovski tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
10. Käesolevaks ajaks on D. Pavlovski ära kandnud üle 6 aasta 12 aasta pikkusest vangistusest, mis on üle poole temale mõistetud karistusajast ja mis on ka rohkem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et D. Pavlovski avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik V.A. on andnud enda kirjaliku nõusoleku elektrooniliseks valveks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
11. Vangla iseloomustusest nähtub, et D. Pavlovski on individuaalse täitmiskava alusel 20.07.2012-21.09.2012 läbinud sotsiaalprogrammi igapäevane valik (seos sõltuvusteemadega). 2012 omandanud vanglas müürsepp-pottsepa eriala ning keevitaja eriala. 15.02.201122.06.2011 osalenud eesti keele B2 kursusel, eksami tulemus 80 punkti. Alates 31.10.2018 osaleb uuesti B2 kursusel. Vangistuses osalenud tööhõives alates 2012/
12. Hetkel hõivatud tootmistööga. 2017 osalenud individuaalse täitmiskava kohaselt vestlustel psühholoogiga. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu isiklikust toimikust nähtub, et Viru Vangla 05.11.2018 käskkirjaga nr 6-4/2901 on D. Pavlovski suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid: paigutamist eraldatud lukustatud kambrisse, kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja kehakultuuriga tegelemise keelamist. Täiendavate julgeabinõude kohaldamise põhjuseks oli eeltoodud käskkirja kohaselt kinnipeetava ohtlikkus teistele isikutele ja vangla julgeolekule. Andes hinnangu D. Pavlovski käitumisele vanglas, siis leiab maakohus, et on põhjust asuda seisukohale, et süüdimõistetu käitumine vanglas pigem toetab tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist. Sellisele seisukohale asumisel arvestab maakohus ka AS Eesti Vanglatööstuse iseloomustust 22.01.2019, mille kohaselt on D. Pavlovskit iseloomustatud kui head töötajat ja keevitusspetsialisti. Süüdimõistetu kohta on ka välja toodud, et viimane täidab kohusetundlikult ja täpselt enda tööülesandeid ning tal on head suhted nii kollektiiviga kui ka tööandjaga. Eeltoodud positiivseid asjaolusid varjutab Viru Vangla 05.11.2018 käskkirjast nähtuv, kuid maakohus leiab, et nimetatud dokument ei oma määravat tähtsust selles, kas D. Pavlovski vabastada ennetähtaegselt vangistuse kandmisest. 2.
13. Maakohtu hinnangul isiku elutingimused ei toeta D. Pavlovski vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna vabaduses olles naaseb ta endisesse keskkonda ning tema poolt toime pandud kuritegude puhul on täheldatav ka nende toimepanemine grupis ning seega soodustaks tema edasist seaduskuulekust see, kui ta ei naaseks samasse keskkonda. Samuti ei saa jätta märkimata seda, et K-raha andmetel on süüdimõistetul vabanemisfondis 844,49 eurot ja nõudeid 4946,93 eurot. Negatiivse asjaoluna tuleb välja tuua ka see, et lisaks märkimisväärsele rahalisele kohustusele on antud hetkel D. Pavlovski ütlused selles osas, et tal on võimalik vabaduses olles asuda tööle paljasõnalised, kuna maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tema sellekohaseid ütlusi kinnitaks. Ka venna majanduslik abi on paljasõnaline, kuna maakohtule ei ole ka selle asjaolu kinnitamiseks ühtegi tõendit esitatud. Seega arvestades seda, et süüdimõistetu kannab karistust seoses kuriteoga, mille toimepanemisega ta soovis saada varalist kasu, siis hindamaks D. Pavlovski elutingimusi vabaduses, peab kohtul tekkima veendumus selles osas, et süüdimõistetu on vanglast vabanedes võimeline seaduslike vahendite arvelt toime tulema. Käesoleval juhul maakohtul sellesisuline veendumus puudus. 2 2.
14. Maakohus leiab, et esineb tõsine oht, et kinnipeetav võib uuesti sooritada kuriteo, mis on seotud varalise kasu saamisega. Varasemalt ei ole ta vabaduses olles ametlikult töötanud ning seega ei ole välistatud, et ta valib majanduslikesse raskustesse sattudes kriminaalse tee tulu teenimiseks. Riski uute kuritegude toimepanemiseks suurendab ka maakohtu hinnangul see, et tema enda sõnul tarvitas ta narkootilist ainet viimati 2013 jaanuaris enne kinnipidamist. Narkootikumide kättesaadavus ei olnud tema sõnul probleem. Seega arvestades seda, et D. Pavlovski plaanib naasta varasemasse keskkonda, siis ei ole välistatud, et süüdimõistetu jätkab rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemist. Kohtupraktika näitab seda, et kahetsusväärselt palju isikuid tegeleb piirkonnas, kus kahtlustatav soovib elama asuda, narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Käesoleval juhul puudub maakohtul veendumus, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks, sest arvestamata ei saa jätta seda, et D. Pavlovski kannab juba neljandat korda karistust vanglas ning kuigi ta kohtuistungil tõi välja, et ta on muutnud enda mõtteviisi ja soovib edaspidiselt elada seaduskuulekalt, luues perekonna, siis maakohus ikkagi leiab, et käesoleval juhul ei ole talle mõistetud karistus saavutanud veel enda eesmärki ning ka süüdimõistetu elutingimused ei soosi käesoleval juhul tema ennetähtaegse vabastamise kasuks otsustamist. 2.
15. D. Pavlovski tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata D. Pavlovskit positiivselt iseloomustavatest andmetest (vanglas töötamine ja õppimine, distsiplinaarkaristuste puudumine) ja tema poolt kohtuistungil väljatoodust, maakohus ei jõudnud. Kuriteo toimepanemise asjaolud (grupiviisiliselt toimepandud raske esimese astme kuritegu) ja see, et süüdimõistetul puudub vabaduses kindel töökoht, annavad kohtule küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Ainuüksi distsiplinaarkaristuste puudumine (karistus arhiveeritud), individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine ning kindla elukoha olemasolu ei ole piisavad selleks, et kinnipeetavat vabastada. Maakohus nendib, et välistatud ei ole see, et D. Pavlovski vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega osutub hilisemalt põhjendatuks, kui süüdimõistetu näitab enda edasise käitumisega kinnipidamisasutuses, et ta on tõesti muutnud enda mõtteviisi ja suhtumist paljudesse asjadesse ning on aru saanud, et tema edasine elukäik sõltub tema valikutest. Otsustamaks ennetähtaegse vabastamise kasuks peavad ka süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles olema rohkem süüdimõistetu õiguskuulekat toimetulekut toetavad. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 12.02.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Pavlovski kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada D. Pavlovski ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 3.
17. Maakohtu järeldused on pealiskaudsed ja maakohus ei ole võtnud arvesse kõiki asjaolusid ning kriminaalhooldusametniku arvamust. Maakohus jättis süüdimõistetu vabastamata üksnes ühe argumendi pinnalt – süüdimõistetul puudub vabaduses kindel töökoht, mis andis maakohtule küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses raskete kuritegude toimepanemist. Määruskaebuse esitaja ei nõustu selles osas maakohtuga, kuna maakohus ei võtnud arvesse D. Pavlovski selgitust temal vabanemise korral töökoha olemasolu kohta. Veelgi enam, kohtuistungi ajal süüdimõistetu viitas kriminaalhooldusametnikule Natalja Zinovjevale ning seda informatsiooni oli kohtu poolt võimalik kontrollida, tehes kohtuistungil vaheaja. Iseloomustuse koostamisel jättis vangla vastutustundetult märkimata, et süüdimõistetul on 3 vabaduses reaalne võimalus tööle saamiseks, mis oleks oluliselt mõjutanud maakohtu seisukohti tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel. Määruskaebuse esitaja pöördus 25.02.2019 kriminaalhooldusametniku N. Zinovjeva poole, et selgitada süüdimõistetu suhtes tekkinud olukorda ning oma vastuses kriminaalhooldusametnik kinnitab D. Pavlovski sõnu selle kohta, et 20.12.2018 ta vestles telefoni teel X OÜ juhatuse liikme A.I. (X), kelle sõnul on D. Pavlovskil võimalus koheselt asuda ametlikult tööle X OÜsse (25.02.2019 kirjavahetus lisatud kaebusele). See asjaolu oli ära kajastatud kriminaalhooldusametniku ettekandes. Kuna vangla iseloomustus on dateeritud 18.01.2019 kuupäevaga, siis selle koostamise hetkeks kriminaalhooldusametnik juba teavitas vanglat sellest, et D. Pavlovskil on olemas töökoht, kuna vestlus tööandjaga toimus oluliselt varem, nimelt 20.12.
18. Teadmata põhjustel oli selline oluline asjaolu, nagu garanteeritud töökoha olemasolu süüdimõistetul, kohtu eest varjatud. Määruskaebuse esitaja pöördus telefoni teel süüdimõistetu tööandja А. I. poole, kes kinnitas 2018 detsembris kriminaalhooldusametnikuga toimunud vestlust ja enda nõusolekut võtta D. Pavlovski tööle. Ülalnimetatud tööandja 26.02.2019 garantiikiri on lisatud määruskaebusele. 3.
19. Kaebaja ei nõustu kohtu järeldustega selles osas, et „Ka venna majanduslik abi on paljasõnaline, kuna kohtule ei ole ka selle asjaolu kinnitamiseks ühtegi tõendit esitatud.” Selline kohtu järeldus on eelkõige vastuolus vangla iseloomustuses märgitud andmetega: „Poolvennaga olevat suhted head, kes toetab teda ka materiaalselt“. Veel on iseloomustuses märgitud, et: „ Töötab vanglas, ka sõbrad, vend, toetavad vanglas rahaliselt.“ Määruskaebuse esitaja lisab ka väljavõtte AS-st SEB Pank süüdimõistetu venna Mark Pavlovski konto kohta ajavahemiku 01.08.2018 kuni 26.02.2019 eest, millest nähtub temal püsiva sissetuleku olemasolu tööandjalt XX OÜ-lt igakuise töötasu näol. Telefonivestluses advokaadiga M. Pavlovski selgitas, et igakuiselt kandis venna jaoks 20 eurot Maksim Bersenjovile, kes kandis selle raha D. Pavlovskile vanglasse. Samuti, rahaliste vahendite jääk M. Pavlovski kontol annab aluse kinnitada, et ta on võimeline algselt osutama oma poolvennale materiaalset abi tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. 3.
20. Süüdimõistetu käitumine vanglas pigem toetab tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist. Sellisele järeldusele jõudis ka maakohus, hinnates süüdimõistetu individuaalprogrammi täitmist. Maakohus, keeldudes tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, ei andnud vajalikku hinnangut süüdimõistetu isikule ja käitumisele karistuse kandmise ajal. Samas, esitatud materjalidest nähtub, et D. Pavlovskit iseloomustatakse positiivselt, ta suhtub kohusetundlikult töösse, toetab sotsiaalseid sidemeid, täielikult tunnistab süüd toimepandud kuriteos ning kahetseb. Maakohus loetles iseloomustuses märgitud positiivsed asjaolud, kuid on jätnud need sisuliselt arvesse võtmata. D. Pavlovski ei vaja iseenda parandamiseks karistuse täielikku ärakandmist. Eelnevaid karistusi on juba kohtu poolt võetud arvesse karistuse määramisel. Seepärast on õige mitte anda neile selliste asjaolude tähendust, mis välistaksid tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Esmatähtsust tuleb anda asjaoludele, mis iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal. Rohkem kui 6-aastase kinnises asutuses viibimise ajal D. Pavlovskil puuduvad distsiplinaarkaristused. Sellist käitumist tuleb lugeda eeskujulikuks ning oleks tulnud võtta arvesse vabastamise küsimuse lahendamisel. 3.
21. Kaebaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et „positiivseid asjaolusid varjutab Viru Vangla 05.11.2018 käskkirjast nähtuv.“ Ülalnimetatud käskkirja ei ole iseloomustuses kajastatud, tähendab, vangla ei lugenud, et süüdimõistetu poolt olid toime pandud mingid rikkumised. 4 Kohtuistungil D. Pavlovski selgitas, et sektsioonis, kus ta karistust kandis, toimus konflikt kinnipeetavate vahel. Antud konfliktiga ei ole süüdimõistetul mitte mingit seost, kuid vangla reeglid on sellised, et konfliktsituatsiooni korral suletakse kogu sektsioon ning kõikide kinnipeetavate suhtes kohaldatakse ajutisi piiranguid. D. Pavlovski vaidlustas käskkirja, kuid maakohus ei teinud sisulist otsust, kuna kaebuse läbivaatamise hetkeks olid piirangud süüdimõistetu suhtes maha võetud. 3.
22. Maakohus ei andnud hinnangut süüdimõistetu suhtumisele õppimisse ja töösse, jättes sellega arvestamata D. Pavlovski püüdlust tõsta enda haridustaset, elukutse omandamist, pikaajalist tööhõivet kinnipidamisasutustes. Maakohus viitas määruses sellele, et süüdimõistetul on rahalisi kohustusi summas 4946,93 eurot, kuid süüdimõistetu enda sissetulekust tasub materiaalseid nõudeid ning on valmis tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral jätkama menetluskulude hüvitamist. 3.
23. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud – riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutumas paremuse poole. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Ranged eeskirjad ja piirangud, mis kaasnevad vabanemisele elektroonilise järelevalve kohaldamisega, distsiplineerivad süüdimõistetut. Kriminaalhoolduse ajal on võimalik läbida sotsiaalprogramme, mis vähendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Täiendavate kohustuste määramine aitab samuti kaasa endisel kinnipeetaval hoiduda paljudest vääradest tegudest. Süüdimõistetule tuleb anda võimalus tõestada, et ta suudab vabaduses elada õiguskuulekalt.
24. Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 29.03.
25. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
27. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Selliseks asjaoluks ei ole käesoleval ajal ka asjaolu, et leidis kinnitust, et süüdimõistetul on olemas garantiikiri tööle asumise võimalikkuse kohta ning kaebuse esitaja on esitanud sellekohased nõuetekohased dokumendid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, siis neid siinkohal üle kordama ei hakka, vaid vastatakse määruskaebuses väljatoodud olulisimale. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena või saaks tulenevalt sellest asuda seisukohale, et maakohus on toonud üksnes formaalseid põhjendusi. Maakohus on lähtunud konkreetsest süüdimõistetust ning sidunud vabastamata jätmist just konkreetse isikuga ning seadusest tulenevate alustega.
28. Maakohus on arvestanud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Suurema osa sellest moodustavad süüdimõistetu isik, varasem elukäik ning käitumine vangistuse jooksul. Veelkordne maakohtu poolt arvestatud positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna nendele asjaoludele suuremat kaalu. Küll irdutakse määruskaebuses kõigi asjaolude kogumina arvestamise põhimõttest, tuues üksnes välja positiivsed asjaolud ning ei ole selge, kuidas negatiivsetest asjaoludest tulenevad riskid oleksid just käesoleva vangistuse jooksul muutunud 5 või oleksid maandatud. Ringkonnakohtu hinnangul, mitmed positiivsed asjaolud, mis on süüdimõistetul ka enne käesolevat vangistust esinenud, ei ole need asjaolud, miks oleksid ära hoidnud kuriteo toimepanemise. Seega faktiliselt on positiivne, et süüdimõistetul on elu-ja töökoht, lähedased ning nende toetus, kuid süüdimõistetul olid need asjaolud ka enne käesoleva karistuse mõistmist, kuid need ei ole need asjaolud, mis oleksid hoidnud ära kuriteo. Seega ei ole neid võimalik arvestada ka kui asjaolusid, mis maandaksid süüdimõistetu suhtes uue kuriteo toimepanemise riski. Maakohus on põhjendatult leidnud, et formaalsed alused elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas, kuid süüdimõistetul oli ka varasemalt elukoht, kuid elukoht ei ole asjaolu, mis oleks ära hoidnud raske kuriteo toimepanemise. Süüdimõistetul oli ka vabaduses võimalus töötada, ta on olnud Töötukassas arvel ning töötanud ka mitteametlikult, kuid see ei hoidnud ära kuriteo toimepanemist materiaalse kasu nimel. Vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu ka ise tunnistab, et lootis kuritegudega saada kerget ja kiiret tulu. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid käesolevalt alust asuda teistsugusele seisukohale, et süüdimõistetu oskaks ja suudaks majanduslikult toime tulla.
29. Määruskaebuses leitakse, et maakohus ei andnud hinnangut süüdimõistetu suhtumisele õppimisse ja töösse, jättes sellega arvestamata D. Pavlovski püüdlust tõsta enda haridustaset, elukutse omandamist, pikaajalist tööhõivet kinnipidamisasutustes. Vangla iseloomustusest tuleneb, et Läti vanglas olevat ta lõpetanud
30. klassi ning Eesti vanglas keskhariduse omandamist oluliseks ei pea, eelistab töötada. Vabaduses soovib omandada keevitaja sertifikaadi, mis lubaks tal töötada ka väljaspool Eestit. Seega ei ole ringkonnakohus veendunud, et süüdimõistetu on huvitatud haridustaseme tõstmisest, vähemalt ei nähtu see vangla iseloomustusest. Küll tuleb arvestada, et põhihariduse pinnalt käesoleval ajal tööle saamine võib olla komplitseeritud. Isegi, kui süüdimõistetu vabastatakse ennetähtaegselt, siis ei ole süüdimõistetul võimalik lahkuda Eestist enne, kui tema karistus, sh kriminaalhooldus ja katseaeg, on lõppenud. Varasema ametliku töötamise kogemuse puudumine seab kahtluse alla ka garanteeritud töökohal töötamise õnnestumise.
31. Ringkonnakohtu hinnangul on mõneti kummastav määruskaebuses toodud suhtumine, kuidas garanteeritud töökoha märkimata jätmise vangla iseloomustuses on probleem, kuid vangla käskkirja mainimata jätmine, mis teoreetiliselt võib näidata süüdimõistetut halvemas valguses, mainimata jätmine, probleem ei ole. Ka ei lange süüdistatava seletused kokku Viru Vangla 05.11.2018 käskkirjaga nr 6-4/290-1, millega kinnipeetav D. Pavlovski suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirjas on selgelt kirjas, et D. Pavlovski võib olla seotud kinnipeetavate vahel toimunud konfliktiga ning võib olla konflikti õhutaja. Teabe- ja uurimisosakonna ametnikel on alust arvata, et D. Pavlovski võib mõjutada kannatanut ja temapoolseid kriminaalmenetluse raames antavaid ütluseid, mistõttu olles ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule, oli vajalik täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.
32. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu suhtes oleks uue kuriteo risk maandatud minimaalseni. Vangla iseloomustuse kohaselt tuleks süüdimõistetule vabanemise korral määrata järgnevad täiendavad kohustused: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku uue kuriteo sooritamise riske; alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 7 kuud. Süüdimõistetu enda sõnul tal narkootikumidega probleeme ei ole. Ometi vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu tarvitas kunagi igapäevaselt narkootikume. Viimati tarvitas kokaiini ja kanepit 2013 jaanuaris, siis kui vahistati. Narkootikumide kättesaadavus ei 6 olnud probleem. Sõltuvust ei ole. On mõistnud, et narkootikumide tarvitamisega ei kaasne midagi positiivset. Vestluses tunnistab kindlameelselt, et on motiveeritud edaspidi narkootikumidest hoiduma. On läbinud
33. aastal sõltuvusvõõrutusprogrammi Usk ja Teadmine. Kinnipeetava sõnul midagi uut programmist ei omandanud, kuid kuulata ja osaleda oli siiski huvitav. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu on varaselt läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi on ta Bauska esimese astme kohtu poolt 02.07.2014 süüdi mõistetud selles, et tema koos Andrei Baškiroviga toimetas 31.01.2013 sõiduautoga BMW 530, reg nr 050 BFH Leedu Vabariigist üle Läti Vabariigi riigipiiri ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses – 104514,519 grammi hašišit, 0,9203 grammi marihuaanat ja 0,3454 grammi kokaiini. Seega ei ole varasemalt programmide läbimine süüdimõistetut mõjutanud ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka see lisakohustus riske maandavaks. Vangla iseloomustusest tuleneb veelgi ringkonnakohtu seisukohta kinnitav - isiku sõnade kohaselt on ta motiveeritud muutuma (mida on ta väitnud ka enne eelmisest vangistusest vabanemist), kuid ei ole suutnud seda reaalselt vabaduses elades rakendada. Ei esine asjaolusid, mis annaksid praegugi aluse teisele seisukohale asumiseks. Süüdimõistetu väidab, et väljaspool vanglat väidetavalt ei suhtle karistatud isikutega, samas kuriteod on toime pandud suures osas grupiviisiliselt, mis peegeldab võimekust suhelda inimestega, kellega kuritegusid toime panna ning mõjutatavust, olla tegudes ise mõjutaja või mõjutatav. Isiku sõnade kohaselt suhtleb vanade sõpradega. Olles elektroonilise valve all, ei ole tegemist asjaoluga, mis takistaks suhelda inimestega uue kuriteo toimepanemiseks, seega on uute kuritegude toimepanemise riskiks kriminaalne suhtlusringkond ja nagu maakohus juba märkis, naasmine samasse keskkonda.
34. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu maakohtu määrusega tutvumise eest 1 pooltunni ulatuses ja tõendite kogumise, määruskaebuse koostamise ja esitamise eest 3 pooltunni ulatuses, s.o 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus sellises ulatuses on põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 120 eurot hüvitada süüdimõistetul.
35. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
36. veebruari 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 7