1-17-7125/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7125 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2019 määrus süüdimõistetu Aleksandr Abdurahmanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Aleksandr Abdurahmanov (isikukood 38004287012) ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot, vandeadvokaat Karl Saavole süüdimõistetu Aleksandr Abdurahmanovile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Aleksandr Abdurahmanovi kanda. Süüdimõistetu Aleksandr Abdurahmanovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 01.09.2017 otsusega karistati Aleksandr Abdurahmanovit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud karistuse kandmist arvestati alates A. Abdurahmanovi vahistamisest, s.o alates 01.07.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 01.07.
10. Tartu Maakohtu 08.03.2019 määrusega jäeti A. Abdurahmanov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Sama määrusega mõisteti A. Abdurahmanovilt riigituludesse riigi õigusabi kulud 188,88 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. 2.
11. A. Abdurahmanov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on A. Abdurahmanov andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused A. Abdurahmanovi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 2.
12. A. Abdurahmanovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ta on korduvalt pidanud karistust kandma ka kinnipidamisasutuses. A. Abdurahmanovile on varasemalt antud korduvalt ka võimalusi kanda karistust vabaduses (sh on teda varasemalt vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega). Sellele vaatamata ei ole A. Abdurahmanov teinud vajalikke järeldusi ja muutnud oma senist väljakujunenud käitumist. See omakorda annab alust kahelda, et A. Abdurahmanovi suhtes on senini ärakantud karistus avaldanud piisavat mõju ja ta on võimeline vabaduses senist eluviisi muutma ning edasiselt käituma õiguskuulekalt. Käesoleval ajal kannab A. Abdurahmanov karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (s.o kuriteo toimepanemise eest, milles on teda ka varasemalt süüdi tunnistatud). A. Abdurahmanovilt leiti ja võeti ära 18,5 g pulbrit, milles oli puhast amfetamiini üksnes 5,02 g. Kuigi puhta aine sisaldus kogu aines oli väike, piisanuks A. Abdurahmanovi valduses olevast narkootilise aine kogusest vähemalt 40-le inimesele narkojoobe tekitamiseks. 2.
13. Vangistuse ajal on A. Abdurahmanov läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu ja Eluviisitreening ning läbinud riigikeele A2 taseme õppe. Lisaks osales A. Abdurahmanov perioodil 05.09.2018 kuni 30.11.2018 tööhõives. Alates 13.03.2018 kuni 26.06.2018 osales A. Abdurahmanov sõltuvusteemalisel loengutsüklil. A. Abdurahmanovit ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. 2.
14. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Abdurahmanov elama asuda aadressile XXX linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond. Eelnimetatud aadressil asub rehabilitatsioonikeskus Uus Põlvkond. Rehabilitatsioonikeskuse direktor I.M. on kinnitanud, et A. Abdurahmanovile tagatakse ennetähtaegsel vabanemisel elukoht keskuses. I.M. on andnud ka kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt on täidetud Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord §-st 51 tulevad nõuded. 2.
15. Vabanemise korral puudub A. Abdurahmanovil kindel töökoht. Tartu Vangla andmetel on A. Abdurahmanovil 29.11.2018 seisuga tasumata rahalised nõuded summas 12 083,02 eurot ja vabanemisfondis on 68,54 eurot. A. Abdurahmanov ise arvas, et nõudeid on tal ca 20 000 euro ulatuses, mis moodustuvad laenudest ja muudest riigi nõuetest. A. Abdurahmanov kinnitas, et ta on kasiinosõltlane, kuid vabanemise korral lisab end musta nimekirja (seni ei ole ta seda teinud, kuna enne vangistust puudus tal elukoht ja kasiino oli koht, kuhu öösel minna). Lisaks kasiinosõltuvusele esineb A. Abdurahmanovil nii alkoholisõltuvus ja sõltuvus narkootilistest ainetest. Maakohus pidas positiivseks, et käesoleva karistuse kandmise ajal on A. Abdurahmanov oma sõltuvusprobleeme tunnistanud ja soovib oma senist eluviisi muuta. Maakohus, võttes arvesse, et A. Abdurahmanov on pikaajaline alkoholi ja narkootikumide tarvitaja ja motivatsioon sõltuvuskäitumisega tegeleda on tekkinud käesoleva vangistuse 2 jooksul, ei ole veendumusel, et vabanemise korral oleksid A. Abdurahmanovi puhul riskid tagasilangusteks minimaalsed. Seda vaatamata sellele, et A. Abdurahmanov soovib elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Määruskaebused
16. Tartu Maakohtu 08.03.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Abdurahmanov, kes palub anda talle võimalus vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve alla rehabilitatsioonikeskusesse. Lisaks palub süüdimõistetu pikendada väljamõistetud menetluskulude 188,88 euro tasumist 1 aasta võrra, kuna ta viibib Tartu Vanglas ja talle ei võimaldata tööd. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Rehabilitatsioonikeskuses tagatakse süüdimõistetule nii elu- kui ka töökoht ning töötajate tugi ja abi. A. Abdurahmanov toob välja, et ta tunnistab sõltuvust ja tegeleb endaga. Ta on tüdinenud vanglas viibimisest ja narko sõltuvusest. Süüdimõistetu tahab muutuda, saab aru, et see on raske, kuid teda aidatakse rehabilitatsioonikeskuses. Samuti soovib süüdimõistetu tasuda tema vastu esitatud hagisid. Vabanemisel paneb ta endale kasiinokeelu peale. Muutumiseks on ta lõpetanud vanade tuttavatega suhtlemise.
17. Tartu Maakohtu 08.03.2019 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu A. Abdurahmanovi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 4.
18. Vanglas viibitud poolteise aasta jooksul on A. Abdurahmanov läbinud edukalt mahuka individuaalse täitmiskava. A. Abdurahmanov on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu ning ka programmi Eluviisitreening. Iseloomustuste kohaselt hinnatakse osalemist positiivselt. A. Abdurahmanov osales 3 kuulisel sõltuvusteemaliste loengute tsüklis ja 6-kuulisel riigikeele A2-taseme õppes. A. Abdurahmanov osales vangla tööhõives. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. See näitab, et A. Abdurahmanov on poolteise aasta pikkuse vanglaperioodi jooksul tegelenud taasühiskonnastavate ja riske maandavate tegevustega rohkem, kui paljud kinnipeetavad, kelle karistusaeg on märksa pikem. Saab teha järelduse, et A. Abdurahmanov tõepoolest soovib hakata elama seadusekuulekalt. Loomulikult on küsimus selles, kuidas see tal õnnestub. 4.
19. Kohtumääruses ei ole analüüsitud, kas kuriteoriske vanglast vabanemisel aitaks maandada A. Abdurahmanovi elama asumine rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Elukoha sellesse keskusesse otsis endale A. Abdurahmanov ise. Teatavasti abistavad sellised rehabilitatsioonikeskused isikutel vabaneda alkoholi- ja narkosõltuvusest, teostades vastavat kontrolli ja toetades isiku motivatsiooni sõltuvustest vabanemisel. Rehabilitatsioonikeskus võimaldab ka kohapeal töötada ja abistab töökoha otsimisel, samuti kindlustab isiku ülalpidamise. Kohus on jätnud analüüsimata isiku elutingimused ja tagajärjed, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine ehkki seda analüüsi nõuab KarS § 76 lg
20. Kui kohus oleks võrrelnud isiku elutingimusi rehabilitatsioonikeskuses ja teisest küljest karistusaja lõppedes vanglast väljunud kohustuste ja kontrollita isiku puhul, võinuks otsustus kujuneda ennetähtaegse vabastamise kasuks, arvestades kriminaalhoolduse, elektroonilise järelevalve ja rehabilitatsiooni positiivset koosmõju. 4.
21. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et A. Abdurahmanov on alates kolmandast eluaastast täisorb ja kasvanud vanemateta ja lähedaste isikute hoolivuseta. Kui praeguses olukorras tahab talle ainsana abikätt ulatada rehabilitatsioonikeskus, on see väga tõsine kaalumise koht, millele 3 jääb ebapiisavaks kohtumääruse sõnastus „vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik“. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.03.2019 kohtumääruse 1-09-14104 p-s 21 märgitakse, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. A. Abdurahmanov on vanglas käitunud laitmatult ning täitnud individuaalse täitmiskava tõrgeteta. A. Abdurahmanovi puhul maakohus ei analüüsinud võimalusi alkoholitarbimise vastaste meetmete rakendamiseks ning ei toetanud A. Abdurahmanovi soovi liituda vabanemisel rehabilitatsioonikeskusega.
22. Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2019 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 04.04.
23. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused ei anna alust võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks, mistõttu jäävad need edutuks.
25. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis tulenevalt KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludest. Nimetatud analüüsi pinnalt on põhjendatult jõutud seisukohale, et süüdimõistetu vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal võimalik. See ei välista, et kui süüdimõistetu edasine käitumine näitab tema suhtumise pikaajalist paikapidavust, ei võiks see päädida ennetähtaegse vabastamisega. Praegusel ajal on vabastamine ka elektroonilise valve alla ennatlik. Veel kord positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna neile suuremat kaalu. Positiivsete asjaolude üle kordamisele aga mõlemad määruskaebused enamuses tuginevad. Tuues välja üksnes süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning jättes arvestamata süüdimõistetu suhtes esinevad negatiivsed asjaolud, ei saa asuda seisukohale, et maakohus on teinud kaalutlusvea. Kõiki asjaolusid tuleb arvestada kogumis nagu seda on teinud maakohus, kuid samale seisukohale ei saa asuda mõlema määruskaebuse osas. Mõlemas määruskaebuses leitakse, et süüdimõistetu suhtes esinevad riske uue kuriteo toimepanemiseks on võimalik maandada sellega, et süüdimõistetu asub elama rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Ringkonnakohtu hinnangul arvestades süüdimõistetu suhtes KarS § 76 lg-s 4 esinevaid asjaolusid kogumis, sellega nõustuda ei saa. Kohtukolleegiumi hinnangul on positiivne, et süüdimõistetu väljendab soovi muutuda ja narkootikumidest vabaneda, kuid süüdimõistetu varasem elukäik kui ka vangla iseloomustuses väljatoodu ei anna kohtule piisavalt veendumust asuda seisukohale, et töökoha puudumisega, isikust tulenev ning narkootikumidega seotud risk oleks maandatud. Esmalt on süüdimõistetul vangla iseloomustuse kohaselt rahalisi nõudeid 29.11.2018 seisuga 12 083,02 eurot ning isiku enda sõnul veel rohkemgi. Vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu on kuritegusid toime pannud mõneti ka majandusliku kasu saamise eesmärgist, seejuures ei ole süüdimõistetu ametlikult töötanud, kuid teenis mitteametlikult umbes 1500 eurot. Seega on majanduslikust toimetulekust tulenev risk uuteks kuritegudeks. Vajalik on ka märkida, et süüdimõistetu on vastates kaitsjale maakohtus välja toonud, et rehabilitatsioonikeskuses on olemas kõik tingimused elamiseks ja töötamiseks ning seal töötatakse aasta aega ilma rahata, mil kestab rehabilitatsiooniperiood. Peale seda on adaptsiooniperiood 1-2 aastat ning siis saab hakata raha teenima. Seega majanduslikust toimetulekust tulenev risk on kestev, mida suurendab 4 süüdimõistetu vajadus tasuda võlgnevusi. Süüdimõistetu sõnul on töötukassa seal olemas ning ta saab sinna pöörduda. Ringkonnakohtule teadaolevalt on Töötukassa büroo küll Jõhvis olemas, kuid arvestades, et isik läheb rehabilitatsioonikeskusesse, ei ole teada, kas isikul on võimalik sealt ka Töötukassasse pöörduda. Süüdimõistetu on ka varasemalt viibinud rehabilitatsioonikeskuses. Nimelt kriminaalasjas nr 114-943 vabastati süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest ning ta asus elama MTÜ-sse Halastusmaja. Samuti pandi süüdimõistetule ennetähtaegse vabastamise korral kohustused katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu suhtes kriminaalhooldus möödus edukalt, st et mõistetud karistust ei pööratud täitmisele, ei saa asuda seisukohale, et kriminaalhooldusega, sh kohustuste määramise või rehabilitatsioonikeskusesse asumisega on maandatud risk uuteks kuritegudeks. Süüdimõistetu ei õpi oma varasematest käitumisest, karistused ei avalda talle mõju ning vaatamata sellele jätkab ta uute kuritegude toimepanemist, kuigi vangistuse jooksul suudab näidata käitumises muutusi. Tegemist ei ole uue kuriteo riske maandavate teguritega. Ringkonnakohtule jääb ka arusaamatuks, millest tulenevalt on süüdimõistetu just käesoleva vangistuse ajal saanud aru, arvestades tema korduvaid karistusi ja sealjuures vangistuses viibimist, et tal on vaja oma käitumist muuta. Eelmise vangistuse jooksul läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening, mille süüdimõistetu ka käesoleva vangistuse ajal läbis, süüdimõistetut ei muutnud. On märkimisväärne, et eelmises kriminaalasjas lõppes kriminaalhooldus 02.12.2016, kuid käesoleva ennetähtaegse vangistuse arutamise aluseks oleva süüteo pani A. Abdurahmanov toime vähem kui aasta aega peale kriminaalhoolduse lõppemist. Nimelt oli ta varasemalt ebaseaduslikult omandanud narkootilist ainet amfetamiini, mida hoidis enda juures ebaseaduslikult kuni 21.06.
26. Ringkonnakohtu veendumust, et süüdimõistetu suhtes ei ole uue kuriteo riskid piisavalt maandatud, kinnitavad ka vangla iseloomustuses väljatoodud asjaolud – süüdimõistetu leiab, et tal ei ole sõltuvust, kuna ei tarvitanud raskeid narkootikume, süüdimõistetu õigustab enda tegusid teiste halva mõjuga. Isik saab aru, et süü tuleneb temast endast, kuid ei oska probleeme lahendada. Seega maakohtu istungil nõustumine probleemidega võib olla tingitud kaitsetakikast. Lisaks ei nähtu vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu oleks täitnud täies ulatuses individuaalse täitmiskava, läbimata on aktiivne rehabilitatsioon ning vajalik on läbida emotsioonidega toimetuleku ja sotsiaalse surve teema ning osaleda Tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja väide justkui kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine ja distsiplinaarkaristuste puudumine tähendaks automaatset kohustust süüdimõistetu vabastada. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 punktist 20 tuleneb, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Seega ei saa kuidagi asuda seisukohale, et kui isik on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke, tuleks süüdimõistetu automaatselt ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus peab vajalikuks süüdimõistetut tunnustada, et tal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, kuid nii maa- kui ka ringkonnakohus leiavad, et arvestades kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis, sealjuures rehabilitatsioonikeskuse toetust, on süüdimõistetu vabastamine käesoleval ajal ennatlik ning 5 süüdimõistetul on võimalik vangistuses veel efektiivselt tegelda oma sõltuvusprobleemiga ning kinnistada muutumise soovi vastamist tegelikkusele. Kaitsja peab ebapiisavaks maakohtu määruse põhjendusi sõnastuses „vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik“. Kohus juhib tähelepanu, et tegemist on maakohtu määruse lõpus asuva kokkuvõtliku seisukohaga, mis ei muuda olematuks maakohtu määruse sisulise osa põhjendusi. See ei ole ainus ühelauseline argument, mille alusel oleks maakohus jätnud süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamata.
27. Edutuks jääb ka süüdimõistetu määruskaebuse taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul väide, et süüdimõistetu viibib vanglas ja väidetavalt talle ei pakuta tööd (on osalenud tööhõives), ei anna alust asuda seisukohale, et süüdimõistetu ei ole võimeline menetluskulusid tasuma ning tasumise tähtaega tuleks pikendada.
28. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu maakohtu määrusega tutvumise (1 pooltundi) ja määruskaebuse koostamise eest (3 pooltund) 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele samuti osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu ning selles üle korratud maakohtu seisukohti, on põhjendatud rahuldada määruskaebuse koostamise eest tasu 2 pooltunni ulatuses, kokku 3 pooltunni ulatuses summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 90 eurot hüvitada süüdimõistetul.
29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
30. märtsi 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 6