← Eesti

1-18-4698/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2019 1-18-4698 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Nikita Dmitrijev (isikukood 39606043730) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus Süüdimõistetu Nikita Dmitrijevi kaitsja advokaat Andrei Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
  5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sven Sillar Nikita Dmitrijevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Nikita Dmitrijevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Nikita Dmitrijev tunnistati Viru Maakohtu
  8. juuni
  9. a otsusega süüdi ja teda karistati KarS § 120 lg 1, § 263 lg 1 p 1 ja § 424 lg 1 järgi. Tema kandmisele kuuluvaks karistuseks kujunes 2 aastat 1 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaeg algas
  10. juunil 2018 ja lõpeb
  11. augustil
  14. märtsil 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid N. Dmitrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur N. Dmitrijevi vabastamist ei toeta.
  15. Viru Maakohus jättis
  16. märtsi
  17. a määrusega N. Dmitrijevi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Maakohus märkis, et N. Dmitrijev läbis vanglas täitmiskava alusel sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, osaledes aktiivselt, ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatud positiivseid asjaolusid varjutab see, et nähtuvalt Viru Vangla
  18. veebruari
  19. a käskkirjast nr 6-2/111-1 on kinnipeetav keeldunud majandustöödel abitööliseks olemisest. Ka kohtuistungil ütles N. Dmitrijev, et ta ei ole valmis koristajana töötama, kuna pakutav töö on tasustatav vaid vähesel määral. Tööga pirtsutamine ja sellele lihtsalt ajaveetmise eelistamine annab aluse asuda seisukohale, et karistus ei ole veel saavutanud eesmärki. Taolist järeldust kinnitab seegi, et N. Dmitrijev ei ole läbinud täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Arvestades süüdimõistetu kuritegusid (sh KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavat) ja tema enda möönmist, et probleem on alkoholi tarvitamises, on hädavajalik ka selle programmi läbitegemine. Lisaks tuleb silmas pidada, et kinnipeetavale on planeeritud riigikeele kursused A2 tasemel, millel osalemine suurendaks tõenäosust osutuda tööturul edukaks. Seegi asjaolu aitaks kaasa N. Dmitrijevi seaduskuulekusele. Kohus leidis, et kuigi süüdimõistetu on vanglas läbinud edukalt sotsiaalprogrammi, distsiplinaarkaristused tal puuduvad ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on pigem vabastamist soodustavad (elukoht vanaema juures, töökoht, vanaema valmisolek lapselast materiaalselt abistada), ei saa tema edasist seaduskuulekat käitumist eeldada. N. Dmitrijevit on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vangistust kannab ta ähvardamise, vägivallaga avaliku korra raske rikkumise ja sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, sisaldades vägivalda ja sellega ähvardamist, sh noa kasutamist. Kuriteod tekkisid emotsioonide pinnalt ja alkoholijoobe mõjul. N. Dmitrijev on korduvalt tekitanud teistele kergemaid kehavigastusi kakluste käigus, sh noaga lõikehaavu. Võttes arvesse kuritegude asjaolusid (kaks ähvardamistegu, kolm vägivallaga avaliku korra rikkumist, mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes) ning nende jäämist katseaja perioodi, on põhjust arvata, et N. Dmitrijev jätkab vabaduses kuritegelikku käitumist. Ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel esineb tõsine oht, et ta võib uuesti sooritada kuriteo, mis on seotud füüsilise ning vaimse vägivalla kasutamise, kehavigastuste tekitamise ja varalise kahju põhjustamisega. Välistada ei saa ka seda, et kinnipeetav ei suuda allutatuna elektroonilisele valvele keelduda alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest, mis aga soodustab uute kuritegude toimepanemisest. MÄÄRUSKAEBUS
  20. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. Dmitrijevi kaitsja advokaat Andrei Matvejev, kes palub kohtumääruse tühistada ja oma kaitsealuse tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kinnipeetava keeldumine majandustöödest annab aluse arvata, nagu ei oleks ta karistusest vajalikke järeldusi teinud. Kohtuistungil N. Dmitrijev selgitas, et ei ole soostunud majandustöid tegema, kuna talle pakutud tööga ei saa teenida sellist raha, mis oleks piisav tema kohustuste täitmiseks. Ta on valmis tööd tegema, kui saab selle eest sellist tasu, et oma kohustusi täita. Seega on N. Dmitrijev valmis osalema majandustöödes. Veel märgib kaitsja, et määruses ei ole jälgitav, mis põhjusel tegi kohus järelduse süüdlase kuritegeliku käitumise jätkumise kohta. N. Dmitrijev ei rikkunud vanglas korda ja ta läbis sotsiaalprogrammid. Kohus ise märkis positiivsena ära, et vabaduses on kinnipeetaval olemas elukoht ja sugulased, kellega tal on suhted säilinud. Vabastamisel teostataks süüdimõistetu üle elektroonilist valvet, millega oleks kõige rangemalt tagatud tema suunamine korralikule käitumisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  21. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  22. või
  23. peatüki sätteid, 2

(4)arvestades
  1. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. aprilli
  6. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  7. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et N. Dmitrijevi kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu.
  8. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. aprilli
  10. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on kaalunud N. Dmitrijevi vabastamise seisukohalt tähendust omavat teavet kogumis, ei ole jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Kohtumääruse põhistustest, mis on selged ja piisavad, nähtub veenvalt, et ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole võimalik, kuivõrd kinnipeetava elukäik ja teda iseloomustavad andmed annavad küllaldase aluse karta tema kuritegeliku käitumise jätkumist vabaduses. Määruskaebuse esitaja väited esimese astme kohtu sellist järeldust ümber ei lükka. Kaitsja toob vaid esile, et N. Dmitrijev ei ole vanglas korda rikkunud, on läbinud sotsiaalprogrammi ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Seejuures rõhutab kaitsja iseäranis seda, et süüdimõistetu on nõus töötama vanglas majandustöödel, ta ei soostu tegema vaid neid töid, mida ei tasustata tema hinnangul piisavalt hästi. Kohtukolleegium juhib tähelepanu sellele, et kaitsja osutatud süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabega on maakohus arvestanud. Põhjendatult on kohus aga esile toonud ka selle, et kinnipeetav on vanglas keeldunud töötamast. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 järgi on kinnipeetav vanglas kohustatud töötama, välja arvatud sama paragrahvi teises lõikes toodud erandjuhtudel, mida N. Dmitrijevi puhul ei esine. Ehk siis süüdimõistetu taolises keeldumises väljendub tema allumatus ja VangS § 37 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmine. Olgu aga öeldud, et töökohustuse eiramine ei ole olnud kaugeltki ainukene asjaolu, mille põhjal maakohus kinnipeetava ennetähtaegselt vanglast vabastamise võimaluse välistas. 3
(4)
  1. Ohuprognoosi, et N. Dmitrijev võib vabaduses toime panna uued kuriteod, tegi maakohus süüdimõistetu varasema elukäigu ja isiku pinnalt. Seejuures arvestas kohus põhjendatult sedagi, et süüdimõistetu tarvitas vabaduses sagedasti alkoholi ja pani kuriteod toime alkoholijoobes, s.o alkoholi tarvitamine ja kuritegude sooritamine olid seotud. Ka kinnipeetava iseloomustuses on tehtud järeldus, et alkoholi tarbides muutub N. Dmitrijev vägivaldseks. Kõnealusest iseloomustusest selgub veel, et süüdimõistetu ise ei näe alkoholi kuritarvitamises probleemi ja motivatsioon oma tarvitamiskäitumist muuta tal puudub. Seega ei saa välistada (või on isegi pigem tõenäoline), et N. Dmitrijev hakkab alkoholi tarvitama ning sellega koos suureneb ka uue kuriteo toimepanemise oht. Välistamaks alkoholi kuritarvitamist, on oluline, et süüdimõistetu läbiks vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, nagu asjakohaselt märkis juba ka maakohus. Vangla on seda programmi N. Dmitrijevile vajalikuks pidanud, kuid see on süüdimõistetul veel läbi tegemata.
  2. Viimaseks on kaitsja määruskaebuses toonitanud, et N. Dmitrijev vabastatakse elektroonilise valve kohaldamisega, milline meede tagaks järelevalve tema üle ja tema suunamise korralikule käitumisele. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla, et käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamine võimaldavad nii teatavat järelevalvet süüdimõistetu üle kui aitavad kaasa tema resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Samas saab käitumiskontrolli ja elektroonilise valve efektiivsust eeldada siiski nende kinnipeetavate puhul, kelle osas on KarS § 76 lg-s 4 toodud eeldusi kogumis hinnates põhjendatud loota, et nad on varasemast käitumisest soovitud järeldused teinud ja kuritegusid enam toime ei pane. Kui aga kohtud teevad negatiivse ohuprognoosi, nagu N. Dmitrijevi osas, siis ainuüksi tema üle teostatavale kontrollile lootma jääda ei saa. N. Dmitrijev, pannes katseajal toime korduvad kuriteod, näitas selgelt, et vangistuse täitmisele pööramise ja uue karistuse ees ta küllaldast hirmu ei tunne või vähemalt ei mõjuta see teda kuritegudest hoiduma.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab ringkonnakohus N. Dmitrijevi kaitsja määruskaebuse kui ilmselgelt põhjendamatu läbi vaatamata.
  4. N. Dmitrijevi kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sven Sillar määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse esitamisele 2 tundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  5. juuli
  6. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Jättes välja maakohtu määrust refereeriva osa, paiknevad kaitsja enda argumendid määruskaebuses umbes ühel leheküljel. Vaidlustatud kohtumääruse osade ümberkirjutamine kaebusesse tarvilik ei ole, kuna ringkonnakohus tutvub kaebust läbi vaadates kohtulahendi terviktekstiga vahetult ise. Samuti on selge, et kopeeri-kleebi meetodil vaidlustatud lahendi tekstiosade paigutamine kaebusesse ei ole eriliselt aeganõudev toiming. Arvestades ka seda, et praegune vaidlus on nii tõenduslikult kui ka õiguslikult lihtne ja A. Matvejev osales ka esimese astme kohtu menetluses, on põhjendatud arvestada määruskaebuse koostamise ajakuluks 1 tund, millele vastab riigi õigusabi tasu 50 eurot. Sellele lisandub käibemaks 10 eurot.
  7. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (60 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu N. Dmitrijevilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Mati Kartau 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.