Asjaolud Ahto Luik esitas 27.11.2018 Tartu Maakohtule avalduse korteriomandi ja kaasomandi asjas. Avalduse kohaselt palub avaldaja kohtul: 1) tuvastada puudutatud isikute Nele Nutt, Robert Nutt, Raimond Hendrik Nutt, Ilmar Nutt, Aavo Sibul, Liina Oja ja Tarvo Tõll kohustus anda nõusolek võimaldada Ahto Luigele veeliitumine XXX korteri tarbeks XXX, Tartu maja veesüsteemiga ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega; 2) tuvastada Robert Nuti kohustus sõlmida Ahto Luigega veeleping järgmistel tingimustel: a. Robert Nutt arvestab välja iga XXX, Tartu maja korteriomaniku konkreetse veetarbimise ning esitab selle eest arved korteriomanikele, sh Ahto Luigele; b. Ahto Luik maksab esitatud arvete alusel XXX, Tartu veetarbimise eest Robert Nutile, lähtudes AS Tartu Veevärk hinnakirjast; c. Robert Nutt maksab korteriomanikelt, sh Ahto Luigelt, saadud rahaga vee eest AS-le Tartu Veevärk, ning asendada Robert Nuti sellekohane tahteavaldus kohtuotsusega; 3) välja mõista Robert Nutilt Ahto Luige kasuks avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud kahju 2170 eurot; 4) välja mõista Robert Nutilt Ahto Luige kasuks kahjuhüvitis 310 eurot kuus avalduse esitamisest kuni asjas tehtava menetlust lõpetava määruse jõustumiseni; 5) jätta avaldaja menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Menetlusosalised sõlmisid 08.04.2019 kohtuistungil kompromissi, millega leppisid kokku Tartu linn, XXX korteriühistu võimaldamises avaldajale Ahto Luigele ajutise veesüsteemiga liitumiseks ja Ahto Luige ülejäänud nõuetest loobumises. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 615 lg 1 kohaselt arutab kohus hagita korteriomandi ja kaasomandi asjas menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et menetlusosaliste 08.04.2019 kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi; kompromiss on täidetav.
Kohus 2 rõhutab korteriomanikele, et omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga tuleb järgida hea usu põhimõtteid ja arvestada üksteise õigustatud huvidega ning omavaheliste suhete korraldamise esmaseks põhimõtteks on omavaheline kokkulepe. Raimond Hendrik Nutt on 04.03.2019 esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Seoses asja lahendamisega kompromissiga on vajadus Raimond Hendrik Nuti taotluse läbivaatamiseks ära langenud, mistõttu jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Menetlusosalised on kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Avaldaja on tasunud 23.11.2018 hagiavalduses esitatud nõuetelt riigilõivu 900 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kohus vaatas avaldaja nõude korteriomanditeks jagatud kinnisasjal veesüsteemiga liitumise võimaldamiseks
lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi läbi hagita menetluses.
lg 1 p 1 alusel tuleb avaldajale tagastada enam tasutud riigilõiv 850 eurot ja seoses kompromissi sõlmimisega
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.