KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-10878 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas V

§-st 390 jätta Tartu Maakohtu 14. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu X ja tema kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebused rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must OÜ kaudu 38,40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6,40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), advokaat Anne Vissakule tema poolt X le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista X lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 38, 40 eurot riigituludesse. X l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „X 1-11-10878 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 14.12.2012 määrusega jäeti X temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. X kannab karistust Harju Maakohtu 20.10.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi, mille eest teda karisti 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega; § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest teda karistati 1-aastase vangistusega ja § 25 lg 2 - § 328 lg 1 järgi, mille eest teda karistati 3kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus kuritegude kogumi eest mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 3 aastat vangistust karistusaja algusega 06.04.
2. Karistuse kandmise aja algus on 06.04.2011 ja lõpp 06.04.
3. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 06.10.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu
5. Kohtunik, kuulanud ära kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse leidis, et X tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele põhjendatud. 2.1 Maakohus leidis, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, et materiaalseteks alusteks on käesolevas asjas X l kindla elukoha olemasolu. Samas puudub tal kindel töökoht, sissetuleku allikas ja arvestatav töösättumus. Isikule meeldis enne vangistust elada võimalusterohket elu, kulutada raha mõtlematult, oskamata rahalisi vahendeid planeerida. 2.2 Tal on lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik, kuid see pole mõjutanud kuritegelikust eluviisist hoiduma. X ei soovi olla oma vanematele koormaks ning läheks suure tõenäosusega pärast vabanemist välismaale elama. Samuti on X eelneva kriminaalhoolduse käigus rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja pannud toime uue kuriteo. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral pandavate kontrollnõuete ja kohustuste täitmine ei aita käesoleval juhul kaasa kuritegude ärahoidmisele. X küll üritab oma käitumist kontrollida, kuid on sisemiselt ebakindel ning temas domineerib teiste süüdistamise tendents ja vajadusel ta oma süüd ei tunnista. 2.3 Tartu Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski silmapaistvalt kõrgeks – 50% lähema kahe aasta jooksul. Ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
6. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes paluvad tühistada Tartu Maakohtu määruse X vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta ja teha uus määrus, millega vabastada X vangistusest tingimisi enne tähtaega X põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Vangistuses olles on määruskaebuse esitaja muutnud oma varasemaid seisukohti ja tõekspidamisi, teinud vajalikud järeldused oma kuritegelikust käitumisest ja motiveeritud käituma õiguskuulekalt. 2 3.
7. Vangistuses on X täitnud individuaalses täitmiskava. Läbinud programmi Viha juhtimine, asunud tööle vangla majandustöödel, suhelnud regulaarselt psühholoogi, kaplani ning kontaktisikuga toime pandud kuritegude ja nende negatiivsete mõjude teemal ning perekonnaga, säilitamaks positiivset sotsiaalset suhtlusvõrgustikku. Kriminaalkorras karistatud isikutega X ei suhtle ja nad ei kuulu ka tema tutvusringkonda. 3.3 Kui varasemalt on X t karistatud varavastaste kuritegude eest, siis käesolevat karistust kannab ta kokkuleppemenetluses mõistetud pika vangistuse eest, mis on teda pannud aru saama tema tegude ulatusest ja oma teguviisi keelatusest ning sellega kaasnevast. 3.4 Vangistuses täidab ta eeskujulikult kehtestatud norme, v.a üks kahetsusväärne distsiplinaarjuhtum, kus teda karistati arsti poolt määratud ravimite manustamisega seotud arusaamatusega ja mille eest karistati noomitusega. 3.5 Vangistusest vabanedes on X prioriteediks hüvitada kõik kahjud ja võlgadest vabaks saada. Ka vangla majandustöödel tasub ta kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagi ja heastab kuriteoga tekitatud kahju, niivõrd, kui see on vangla tingimustes võimalik. Samuti on tal vabanedes kavatsus hoiduda alkoholist ja narkootikumidest. 3.6 Lähitulevikus on X l plaan asutada ühisettevõte vennaga. Tal on plaan olla karistusaja lõpuni (06.04.2014) Eesti Vabariigis ja kui tekib vajadus reisida lähiriikidesse, siis teha seda vaid kriminaalhooldaja loal. 3.7 Kokkuvõtvalt leiab X , et tema individuaalse täitmiskavaga on saavutatud karistuse eesmärgid kiiremini kui vangistuse lõpp. Seetõttu taotleb ta enda ennetähtaegset vabastamist kriminaalhooldaja järelevalve alla ning nõustub ja kohustub täitma kohtu ja kriminaalhooldaja määratavaid nõudeid ja kohustusi.
8. Tartu Ringkonnakohtus 09.01.2013 registreeritud täiendavas selgituses märgib X , et tema suhtes määratud 50% retsidiivsusprotsent arvestab vaid seda, et kaebuse esitajat on 8 korral kriminaalkorras karistatud, mitte aga tema tegelikke soove ja püüdlusi. X on kindel, et ei satu enam kunagi seadustega vastuollu, oskab selgelt ette näha oma tegude tagajärgi. Olles enda ees aus, julgeb ta öelda, et tema retsidiivsusprotsent on
10. Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt arvestanud X t positiivselt iseloomustavate andmetega. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 5.1 X l on vabanedes kindel elukoht. Puuduseks ei saa pidada ka töökoha puudumist, kuivõrd kohtuistungil selgitas X , et tal on kavatsus hakata vabaduses tegelema ettevõtlusega ning asuda vennaga vahendama LED valgusteid. Ka algkapital on ettevõtte loomiseks olemas. Samuti ei ole arvestades tööturuolukorda mõistlik eeldada, et kinnipeetava vabastamine saab toimuda vaid töökoha olemasolul. X on nõus lisakohustusena võtma end arvele Töötukassas või otsima töökoha. 5.2 Maakohus on alahinnanud sedagi, et X l on olemas lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Nii X ema kui ka isa on tööga hõivatud ja materiaalselt kindlustatud ning valmis teda toetama. 5.3 Maakohus on kontekstiväliselt tuginenud kriminaalhooldaja väitele, et X läheks suure tõenäosusega välismaale elama. X vastas kriminaalhooldaja küsimusele, mida ta teeks vabanemisel, et ta läheks suure tõenäosusega välismaale elama, pidades seejuures silmas oma plaane pärast karistuse ärakandmist, mitte kriminaalhoolduse aega. 3 5.4 Ehkki X t on ühel korral distsiplinaarkorras noomitusega karistatud, oli tegu arusaamatusega ravimite manustamisel. Positiivse asjaoluna iseloomustab X t ka sotsiaalprogrammi Viha juhtimine läbimine.
11. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 04.01.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 11.01.
12. Nimetatud ajaks prokurör seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik X vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 7.
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et X t ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, kelle puhul Tartu Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski silmapaistvalt kõrgeks ja kes on varasemalt kriminaalhoolduse käigus rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja pannud toime uue kuriteo, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. 7.2 Ringkonnakohus märgib, et X käitumises on märgata mitmeid positiivseid asjaolusid – määruskaebuse kohaselt on tal motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada, ta soovib perspektiivis asuda tasuma ausa tööga tema vastu suunatud rahalisi nõudeid ja võlgasid. Praegusel ajal tasub ta jõudu mööda nõudeid töötades vangla majandustöödel. Ta on täitnud individuaalse täitmiskava - läbinud programmi Viha juhtimine, suhelnud regulaarselt psühholoogi, kaplani ning kontaktisikuga toime pandud kuritegude ja nende negatiivsete mõjude teemal ning perekonnaga, säilitamaks positiivset sotsiaalset suhtlusvõrgustikku. Määruskaebuse kohaselt on ainsa distsiplinaarkaristuse näol tegemist ühe arusaamatusega arsti ettekirjutusel määratud ravimi võtmisel, mida ei saa pidada raskeks rikkumiseks. Lisaks on tal olemas toetav lähisuhtevõrgustik. X hinnangul on tema individuaalse täitmiskava täitmisega saavutatud karistuse eesmärgid kiiremini, mistõttu tuleks ta ennetähtaegselt vabastada kriminaalhooldaja järelevalve alla. Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus määruskaebustes esitatud väidetega nagu oleks X karistuse eesmärgid ja tema ennetähtaegseks vabastamiseks eeldused täidetud. 7.3 Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ja märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata X t iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine eelnevat elukäiku (X t on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vangistust kannab ta kolmandat korda) ja varasemat katseaja ebaõnnestumist arvestades võimalik. Samuti on Tartu Vangla prognoos uue kuriteo toimepanemiseks X poolt kahe aasta jooksul 50%, mida ringkonnakohus peab kõrgeks näitajaks. Teatavaks kahtluseks X positiivsete lubaduste realiseerumisest annab kinnipeetava iseloomustus, mille kohaselt on süüdimõistetu näol tegemist isikuga, kelle probleemide lahendamise oskus on nõrk ja kes tegutsemisel keskendub eelkõige lühiajalisele heale tulemusele, arvestamata negatiivsete tagajärgedega. 4 Individuaalses täitmiskavas on X l ette nähtud ka Sotsiaalsete oskuste treeningus osalemine, millest kinnipeetav on seni keeldunud. Kohtukolleegiumi hinnangul soodustaks nimetatud programmi läbimine vabanedes süüdimõistetu paremat toimetulekuoskust ning õpetaks erinevates olukordades teisi ja ennast kahjustamata toime tulema. Ringkonnakohus leiab, et isiku varasemal elukäigul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid lubadustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 7.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses süüdimõistetu varasema elukäigu ning isikuga, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel. 7.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuste rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas