← Eesti

1-18-850/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2019 (kirjalik menetlus) 1-18-850 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Aleksandr Malsagovi (isikukood 37804062227) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. veebruari
  3. a määrus Vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus Aleksandr Malsagov Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. veebruari
  6. a määrus muutmata.
  7. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  8. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksandr Malsagovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot.
  9. Mõista Aleksandr Malsagovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot.
  10. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Aleksandr Malsagov tunnistati Viru Maakohtu
  12. veebruari
  13. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi. Teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata, kui A. Malsagov ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 21 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.
  14. juulil 2018 pöörati karistus täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas
  15. oktoobril 2018 ja lõpeb
  16. oktoobril
  19. veebruaril
  20. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid A. Malsagovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist.
  21. Viru Maakohtu
  22. veebruari
  23. a määrusega jäeti A. Malsagov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lgst 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  24. Kohus märkis, et A. Malsagovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Väärteokaristusi on kuus. Korduvad kriminaal- ja väärteokaristused näitavad, et A. Malsagov ei ole võimeline elama õiguskuulekat elu ning järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. A. Malsagov on pikaajaline narkootikumide tarvitaja, kes sooritab erinevaid kuritegusid. Tema elus on oluline roll ka alkoholil. Joobeolekus on ta toime pannud sõiduki juhtimise, narkootiliste ainete tarvitamise eest on teda korduvalt karistatud väärteokorras. Viimane karistus pöörati täitmisele narkootikumide tarvitamise keelu korduva rikkumise tõttu. Lähedastel A. Malsagovile positiivset mõju pole olnud, mida näitab tema käitumine enne vangistust. A. Malsagovi vägivallakuriteo ohvriks oli tema elukaaslane.
  25. A. Malsagovi vangistuseaegse käitumise hindas maakohus heaks distsiplinaarkaristuste puudumise tõttu. Seoses karistusaja pikkusega ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud.
  26. Vabanemise korral on A. Malsagovil elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Eluja töökohal ning lähedaste toetusel ei olnud aga isiku käitumisele positiivset mõju, sest katseaega ja kriminaalhoolduse nõudeid need läbida ei aidanud.
  27. A. Malsagovit on korduvalt karistatud. Teda on ka varasemalt määratud kriminaalhooldusele, ent ta rikkus narkootikumide tarvitamise keeldu. Seetõttu ei oleks järjekordse katseaja kohaldamine põhjendatud, kuna isik jätkaks sama eluviisi. A. Malsagovil on kehtivad väärteokaristused seoses narkootikumide tarvitamise ja liiklusalaste rikkumistega. Seetõttu on uue kriminaalhoolduse läbimise prognoos pigem negatiivne.
  28. Ohtlikus seisneb A. Malsagovi puhul alkoholi ja narkootikumide tarvitamises. Teda on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Ka praegune kuritegu – füüsilise vägivalla kasutamine – on toime pandud alkoholijoobes. A. Malsagov on ka ise tunnistanud, et muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. Alkoholi ja narkootikumide probleemis nägi kohus uue kuriteo toimepanemise riski.
  29. Kinnipeetav avaldas, et varem kuulus tema suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohtu hinnangul suurendab see A. Malsagovi riskikäitumist vabaduses ega aita kaasa tema resotsialiseerumisele. A. Malsagov võib olla teiste poolt mõjutatav. Uute kuritegude ohtu suurendab ka sõltuvusprobleemidega isikutega suhtlemine.
  30. Uue kuriteo toimepanemise riski nägi maakohus selleski, et A. Malsagovil puudub garanteeritud töökoht. Samas on tal palju maksmata nõudeid, sh elatis. Halva majandusliku seisundi tõttu võib A. Malsagovil tulla stress ja tagasilangus, mis soodustab alkoholi tarvitamist ja vägivalla kasutamist ning võib soodustada uute kuritegude toimepanemise riski.
  31. Puudub veendumus, et A. Malsagov enam uusi kuritegusid toime ei pane. Isegi kui arvestada, et teda ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, on teda korduvalt karistatud kriminaal- ja 2

(5)väärteokorras. Kantud karistusaeg on liiga lühike, et teha sellest järeldust isiku suhtumise muutumise kohta.
  1. Puudub veendumus, et A. Malsagov oleks sobilik kriminaalhooldusele allutamiseks. See ei ole meede, mis vähendaks A. Malsagovi kuritegude toimepanemist olulisel määral. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei välistaks uute kuritegude toimepanemise riski. Karistuse eesmärgid täidetud ei ole. Täiendavaid riske uute kuritegude toimepanemiseks kujutavad endast alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, millest A. Malsagov ka kriminaalhooldusel ei loobunud. A. Malsagovi edasine vangistus kannab teise inimeste elu ja tervise kaitse eesmärki. MÄÄRUSKAEBUS
  2. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Malsagovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valvega.
  3. Kohus kasutas A. Malsagovi vabastamata jätmisel vaid kahte argumenti: esiteks, et teda on kuus korda kriminaalkorras karistatud ning teiseks, et uue kuriteo pani A. Malsagov toime katseajal. Lisaks on ta ära kandnud liiga lühikese karistuse, et teha järeldusi edasise käitumise osas.
  4. Kaitsja märgib, et A. Malsagovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kohus jättis tähelepanuta, et A. Malsagov kannab esimest vangistust. Praeguseks ajaks ära kantud 5 kuud on küllalt pikk ajavahemik, et esmakordselt karistust kandev isik saaks sellest teha vajalikud järeldused ja paranemisteele asuda.
  5. Jääb mulje, et arvestamata on jäetud ka A. Malsagovit iseloomustavad positiivsed asjaolud (ehkki nendele on määruses viidatud). A. Malsagov on käitunud õiguspäraselt, mis on ennetähtaegse vabastamise oluliseks eeltingimuseks. Tema elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. A. Malsagov tunnistab probleeme ning on valmis nendega tegelema. Kriminaalsest tutvusringkonnast rääkis A. Malsagov minevikuvormis: praegust eluperioodi see ei puuduta. Ka iseloomustusest ei nähtu, et ta suhtleks kriminaalsete isikutega. A. Malsagov on nõus oma elu kardinaalselt muutma: vahetama koos hoolt vajava emaga elukohta. Iseloomustust arvestades ei ole A. Malsagov mõjutatav, vaid suudab end kehtestada ja ise otsuseid vastu võtta.
  6. Viited majanduslike probleemide tekkele on oletuslikud. Kohus ei arvestanud, et A. Malsagov hakkab elama emaga hoopis teises elukohas. Ema on nõus teda materiaalselt toetama. Seega võimaldavad A. Malsagovi vabanemisjärgsed tingimused varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida.
  7. A. Malsagovil on motivatsiooni varasemat käitumist muuta, elada seaduskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamise efektiivsus oleks suurem kui karistuse lõpunikandmine. Põhjendatud oleks kohaldada A. Malsagovile lisakohustusi: mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähajaks, asuda tööle või võtta end töötuna arvale ja alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 1 kuu alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest.
  8. Arvestada tuleb, et süüdimõistetu pani toime II astme kuriteo ning ennetähtaegse vabastamise korral palutakse panna talle elektroonilise valve seade üheks kuuks. Seega on vastuolu protsentides väljatoodud uue kuriteo toimepanemise riskidega. Kriminaalhooldus oleks tõhusam meede kui karistuse lõpunikandmine, sest see aitaks paremini isikut toetada. Kõik eeldused katseaja edukaks läbimiseks on olemas. 3
(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
  2. aprilli
  3. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  4. Maakohus on A. Malsagovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud A. Malsagovi vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus võtnud arvesse A. Malsagovi kustunud karistusi. Vastupidi – osundatud on karistusregistri väljavõttele, millest nähtuvalt on süüdlasel kaks kehtivat kriminaalkaristust (vt kohtu põhjendused, määruse lk 4). Samas ei ole väär viidata A. Malsagovi korduvkaristatusele, kuivõrd ka kaks kehtivat karistust annavad aluse rääkida korduvusest. Kaitsja palub arvestada, et A. Malsagov kannab esimest vangistust, mistõttu on ka ära kantud 5 kuud on küllalt pikk ajavahemik, et esmakordselt karistust kandev isik saaks sellest teha vajalikud järeldused ja paranemisteele asuda. Ringkonnakohus nõustub siiski maakohtuga ja leiab, et A. Malsagovi puhul esineb endiselt suur oht uute kuritegude toimepanemiseks. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.
  6. Praegusel juhul, nagu kaitsja on õigesti tähele pannud, on maakohus põhistanud A. Malsagovi tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist muuhulgas tema varasema käitumisega (korduv karistatus kriminaal- ja väärteokorras ning katseaja täitmisele pööramine). Tehes prognoosotsust isiku varasema käitumise pinnalt, ei ole kohus eksinud kehtiva kohtupraktika vastu. Nimelt on riigikohus leidnud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. detsembri
  8. a määrus asjas nr 3-1-1-103-06). Kohtupraktikat arvestades esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks inimeste puhul, kellel esineb sõltuvusi. Vangla on täheldanud A. Malsagovi puhul ohtlikkust ja riski nii alkoholi kui narkootikumide osas. Iseloomustusest nähtub, et alkoholijoobes kasutab A. Malsagov vägivalda. Samuti kordab ta samu vigu (jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, KoTo tl 4). Ka väärteokorras on A. Malsagovit narkootikumidega seotud süütegude eest karistatud. Kohus on sellele aspektile isiku käitumises tähelepanu omistanud prognoosides uute kuritegude ohtu. Kohtukolleegium leiab, et ka lisakohustuste panemine praeguses olukorras mingit mõju ei eviks, kuivõrd sõltuvusega seotud probleemid ei ole isiku tausta arvestades lühiajalist laadi. Lisaks nähtub iseloomustusest, et A. Malsagov on varemgi läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (KoTo tl 4), ent tema hilisemat käitumist arvestades ei ole A. Malsagov saadud teadmisi rakendada osanud. Ka karistushirm ei pannud süüdlast järele mõtlema, mida näitab katseaja rikkumiste tõttu karistuse täitmisele pööramine. Siinkohal arvestab ringkonnakohus, et A. Malsagov võttis endale kohustused kokkuleppemenetluses kokkuleppe sõlmimisega, s.o ta oli nõus määratud kohustusi täitma. Sellele vaatamata pöörati karistus täitmisele juba 4 kuu möödumisel. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis kinnitaksid A. Malsagovi tõsikindlat motivatsiooni varasemat käitumist muuta ning seaduskuulekalt elada. Ehkki A. Malsagov enda sõnul kriminaalsete tuttavatega ei suhtle, on kuritegelike sidemete 4
(5)taastekkimise oht antud süüdlase puhul kahtlemata olemas, kui isik peaks vabanedes pöörduma endise elustiili (s.o alkoholi ning narkootikumide tarvitamise) juurde.
  1. Kaalutlusõiguse rikkumisena on kaitsja välja toonud A. Malsagovit positiivselt iseloomustavate asjaolude (distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha vahetus, ema toetus) mitte arvestamist. Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Distsiplinaarkaristuste puudumine on eraldi välja toodud. Samuti on kohus arvestanud, et A. Malsagov läheks elama ema juurde määruskaebuses nimetatud aadressile. Veel on välja toodud lähedaste toetus A. Malsagovile, puhuks, kui ta peaks tingimisi enne tähtaega vabanema (vt ka kohtumääruse lk 5). Maakohus on isegi möönnud, et hea käitumise eeltingimus on A. Malsagovil täidetud. Kinnipeetava varasemat elukäiku analüüsides on aga maakohus täheldanud, et elukohal ning lähedaste toetusel ei ole A. Malsagovi käitumisele varem positiivset mõju olnud. Kaitsja on küll märkinud, et A. Malsagovil on ema materiaalne toetus, ent vaid sellele ei saa ringkonnakohtu arvates lootma jääda. Kuritegusid toime panemata edasi elama ning kriminaalhoolduse nõudeid peab täitma ikkagi isik ise. Olukorras, kus isikul on suured võlakohustused, samas aga võib iseloomustusest nähtuvalt uusi kuritegusid põhjustada halb majanduslik olukord (KoTo lk 4), ei saa vabanemisjärgseid tingimusi lugeda vabastamist toetavateks.
  2. Kaitsja on veendunud, et just kriminaalhooldusele allutamine aitaks A. Malsagovil vabaduses toime tulla ning uute kuritegude toimepanemisest hoiduda, distsiplineeriks ja aitaks ühiskonda sulanduda. Ringkonnakohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kriminaalhooldusel on kahtlemata suur mõju vabastatu resotsialiseerumisel. Praegusel juhul ei tekkinud aga kohtul veendumust, et süüdlane suudaks isegi kriminaalhooldusel olles katseaja edukalt uusi kuritegusid toime panemata läbida. Sellist veendumust ei tekkinud ka ringkonnakohtul.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 339 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  4. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kolm pooltundi, mille eest ta palub määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo riigi õigusabi tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  5. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Malsagovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.