KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 02.04.2019, Tartu Haldusasja number 3-18-1534 Haldusasi R.N. kaebus Tartu Ülikooli

§ 187lg 7) .

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis 22.02.
2. a otsusega rahuldamata R.N. kaebuse Tartu Ülikooli lõputöö kaitsmiskomisjoni 04.06.
3. a otsuse nr LT2017/2018-K64-3 tühistamiseks ja Tartu Ülikooli kohustamiseks hinnata kaebaja magistritöö kaitsmise suulist ettekannet uues koosseisus ning teha kaebaja magistritöö hinde kohta uus otsus.
4. R. N esitas 23.03.2019 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu 22.02.
5. a otsuse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on 1 apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

1. Kaebaja vaidlustas käesolevas asjas Tartu Ülikooli lõputöö kaitsmiskomisjoni 04.06.
2. a otsust, millega hinnati tema lõputöö hindega „B“. Kaebaja märgib kaebuses, et madal lõputöö hinne võib tuua tema jaoks kaasa mitmeid olulisi negatiivseid tagajärgi, mis eeskätt seonduvad edasiõppimise, tegevusala, elukutse ja töökoha valikuga. Magistritöö hindega „B“ kaotas kaebaja võimaluse ülikooli kiitusega lõpetamiseks. Lisaks sellele halvenesid kaebaja väitel sellega tema võimalused edukalt kandideerida doktoriõppesse ja seega realiseerida oma põhiseaduslikku õigust haridusele. Madal keskmine kaalutud hinne (4,637) takistab kaebaja väitel tal edasiõppimist ja halvendab tema võimalusi kandideerimisel erinevatele ameti- ja töökohtadele, kus tuleb esitada hindeid käsitlev teave.
3. Riigikohus selgitas oma lahendis, et põhiseaduse §-s 37 sätestatud igaühe õigus haridusele hõlmab ka kõrgharidust. Haridustasemest sõltuvalt erinevad aga selle õiguse ulatus ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. Riik ei ole kohustatud võimaldama kõrghariduse omandamist piiramata ulatuses ning piirangute piisavaks õigustuseks võivad olla ka finantskaalutlused ja ülikooli efektiivse funktsioneerimise vajadus ning ülikooli autonoomia (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.
4. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 13). Riigikohus asus viidatud lahendis ka seisukohale, et halduskohtus on vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel (p 16).
5. Kaebaja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud negatiivset hinnet, mis oleks saanud talle takistuseks õppeastme läbimisele või järgmises õppeastmes õpingute alustamisele. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlustatud otsustuse puhul tegemist haridusalase otsustusega, mis takistaks isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või piiraks isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Pelgalt ühe astme võrra maksimaalsest madalama hinde saamine ei takista isikul haridustee jätkamist või soovitud erialal tööle asumist. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul käesolevas vaidluses kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
6. Halduskohus on vaidlustatud otsuses viitega Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-68-12 märkinud, et pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste sisuline kontroll on võimalik üksnes piiratud ulatuses ning seetõttu saab kohus käesolevas asjas kontrollida eelkõige magistritöö kaitsmise läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge, samuti seda, kas magistritöö hindamisel on järgitud hindamiskriteeriume.
7. Miski apellatsioonkaebuses ei viita ringkonnakohtu hinnangul sellele, et halduskohtu järeldus, et kaebaja lõputöö kaitsmisele suunamisega Tartu Ülikooli (TÜ) ei ole kaebaja õigusi rikutud, oleks ebaõige. Kaebaja väitel teavitas Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) teda vajadusest läbida osa õppeaineid TÜ-s või ta suunatakse kaitsmisele TÜ-sse 02.12.2016, s. o poolteist aastat enne magistritöö kaitsmist. Seetõttu ei ole tõsiseltvõetav apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kaebajal ei olnud võimalik ennast selleks piisavalt ette valmistada. Asja materjalidest nähtuvalt aktsepteeris kaebaja seda, et tal tuleb magistritöö kaitsta TÜ-s (kaebaja ja R. Matuleviciuse e-kirjavahetus, tl 71-72). Asjaolu, et alates
8. a on see tingimus lisatud 2 õppekava kirjeldusse, et osa aineid tuleb läbida TÜ-s ning
9. a, mil kaebaja asus TTÜ-sse õppima, seda sinna märgitud ei olnud, ei viita kaebaja ebavõrdsele kohtlemisele ega kaebaja õiguspärase ootuse rikkumisele. Kaebaja vaidlustas käesolevas asjas TÜ lõputöö kaitsmiskomisjoni otsust, mitte TTÜ tegevust talle õppekavakohase õppe tagamisel.
10. Ainuüksi asjaolust, et 04.06.2018 said kõik kaitsmisel olnud TTÜ lõputööd hindeks „B“ ei saa teha järeldust selle kohta, et kaebaja õigusi rikuti. Halduskohus andis hinnangu sellele, kas kaitsmisprotseduure järgiti ning kas komisjon tegi ilmselgeid kaalumisvigu, leides, et kaebaja magistritööle lõpphinde andmisel ei ole kaitsmiskomisjon hindamiskriteeriumitega ilmselgesse vastuollu läinud. Nagu eelpool sai välja toodud, siis pedagoogiliste hinnanguliste otsuste sisuline kohtulik kontroll on võimalik üksnes piiratud ulatuses ning kohus saab kontrollida üksnes hindamisprotseduuri menetluslikku külge ja ilmselgeid sisulisi vigu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.
11. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 24). Kaebaja väide, et ta on 20-aastase kogemusega aktiivne ja pädev esineja, ei anna alust jõuda järeldusele, et kaitsmiskomisjoni liikmete etteheited kaebaja lõputöö kaitsmisel toimunud suulisele esinemisele pidid ilmselgelt ebaõiged olema. Halduskohus on vaidlustatud otsuses välja toonud kaitsmiskomisjoni liikmete argumendid ning teinud nendest järelduse, et kaitsmiskomisjoni hinnang kaebaja lõputöö hindamisel hindega „B“ ei olnud meelevaldne. Kuna TÜ apellatsioonikomisjoni otsuses on välja toodud ka kaitsmiskomisjoni liikmete seisukohad, siis oli ringkonnakohtu hinnangul kaebaja lõputöö hinde kujunemine juba halduskohtus kontrollitav piisaval määral selleks, et teha kindlaks, kas komisjon on teinud ilmselgeid kaalumisvigu. Kaugemale kohtuliku kontrolliga pedagoogiliste otsustuste kontrollimisel minna ei saagi. Nendest asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning sellega on täidetud

§ 187lg-st 3¹ tulenevad eeldused apellatsioonkaebuse tagastamiseks.

10. Ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse

§ 187lg-s 3¹ alusel.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3