← Eesti

3-18-1155/12

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

  1. aprill 2019, Tartu 3-18-1155 Adrapõld OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
  2. veebruari
  3. a otsuse nr 126/18/306 osaliseks tühistamiseks, vaideotsuse nr 124/18/77-1 tühistamiseks ning ameti taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus Adrapõld OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Adrapõld OÜ seaduslik esindaja Ain Lõiv Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON
  6. Võtta määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu menetlusse.
  7. Rahuldada Adrapõld OÜ määruskaebus.
  8. Tühistada Tartu Halduskohtu
  9. jaanuari
  10. a määruse resolutsiooni punkt 1 ja saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
  12. veebruari
  13. a otsusega nr 12-6/18/306 (otsuse p 112) määrati Adrapõld OÜ-le 2017 taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt.
  14. aprilli
  15. a vaideotsusega jättis PRIA rahuldamata Adrapõld OÜ vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse rahuldamise kohustamiseks.
  17. mai
  18. a otsusega nr 12-5/18/432 „19.02.2018 otsuse nr 12-6/18/306 muutmine,
  19. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine“ PRIA otsustas tunnistada kehtetuks oma
  20. veebruari
  21. a otsuse muu hulgas kaebajat puudutavas osas ja määras otsuse lisas nimetatud isikutele toetuse osaliselt.
  23. juunil 2018 esitas Adrapõld OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
  24. veebruari
  25. a otsuse nr 12-6/18/306 osaliseks tühistamiseks ja vaideotsuse nr 12-4/18/77-1 tühistamiseks.
  26. Tartu Halduskohus võttis
  27. augusti 2018 määrusega kaebuse menetlusse.
  29. detsembri
  30. a kirjaga selgitas halduskohus kaebajale, et kaebusega vaidlustatud PRIA
  31. veebruari
  32. a otsus on kehtetuks tunnistatud ning kaebajale mõju enam ei oma. Halduskohus palus kaebajal teatada, kas ta nõustub menetluse lõpetamisega PRIA
  33. veebruari
  34. a otsuse tühistamise nõudes. Ühtlasi palus halduskohus kaebajal teatada, kas ta taotleb PRIA
  35. mai
  36. a otsuse tühistamist, samuti, millal ta sai otsuse kätte.
  38. jaanuari
  39. a jaanuari kirjaga teatas kaebaja, et nõustub, et kohus lõpetab menetluse kehtetuks tunnistatud haldusakti osas.
  41. jaanuari
  42. a määrusega halduskohus lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, s.o põhjusel, et kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud ja nõutav haldusakt on antud ning kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega ega esitanud muid taotlusi. Halduskohus selgitas, et menetlus tuleb lõpetada ka vaideotsuse tühistamise nõudes, sest vaideotsus on lahutamatult seostud vaidlustatud otsusega ja vaideotsusega ei ole kaebaja õigusi iseseisvalt rikutud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  43. Adrapõld OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  44. jaanuari
  45. a määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt esitas kaebaja kohtule kolm nõuet: PRIA
  46. veebruari
  47. a otsuse ja vaideotsuse tühistamise nõuded ja PRIA kaebaja toetustaotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõue. Menetluse lõpetamisega nõustus kaebaja üksnes kahe esimese nõude osas. Kaebusega nõutavat haldusakti ei ole aga antud. PRIA
  48. mai
  49. a otsusega tunnistati varasem otsus küll kehtetuks, aga jäeti kaebaja toetustaotlus uuesti rahuldamata. Seega oleks halduskohus pidanud jätkama menetlust kohustamiskaebuse osas, millega kaebaja taotles toetust kõigi deklareeritud põldude osas. PRIA
  50. mai
  51. a otsusega määrati kaebajale
  52. veebruari
  53. a otsusega võrreldes täiendavat toetust üksnes vaidluse all mitteolevate põldude eest. Ka vastustaja ise on tunnistanud vastuses kaebusele, et
  54. mai
  55. a otsusega üksnes muudeti varasema otsuse toetuse osalise määramise summat seoses Maaeluministri
  56. aprilli
  57. a määrusega nr 61, millega suurendati toetusmeetme kogusummat, te taotlejad saaksid toetust maksimaalses lubatud määras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  58. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
  59. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
  60. Tulenevalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 110 lg-st 1 enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Sama põhimõtet on korratud HKMS § 47 lg-tes 1 ja
  61. Seega ei saa taotleja üldjuhul vaidlustada PRIA otsust kaebusega halduskohtus enne PRIA-le samasisulist vaiet esitamata. Vaidlust ei ole selles, et käesolevas asjas kaebuse esitamise ajal oli kaebajal võimalus esitada tähtaegne vaie PRIA
  62. mai
  63. a otsusele. Halduskohtule sama otsuse tühistamiseks kaebuse esitamise eeldused ei olnud aga täidetud. 2
  64. Riigikohus on siiski selgitanud1, et vaatamata seaduse rangele sõnastusele ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude puhul tegemist absoluutse takistusega kaebuse halduskohtumenetluses läbivaatamisele. Kuna menetluse kestel muutunud asjaolude tõttu on lubatav kaebuse muutmine, sh uue nõudega täiendamine ka apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses, ilma, et oleks nõutav esimese astme kohtumenetluse läbimine, ei saa uue nõude menetlemise takistuseks olla ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmine. Sellisele seisukohale jõudmisel pidas Riigikohus oluliseks menetlusökonoomia põhimõtet ning kaebuse eesmärgi laia tõlgendamist. Samas Riigikohtu seisukoha järgi erand ei puuduta nõudeid, mida saanuks esitada ka kaebuse esitamise ajal või mis ei ole menetluses oleva kaebuse eesmärgiga olemuslikult seotud.
  65. Käesolevas asjas on kaebaja nõuetekohaselt vaidlustanud PRIA
  66. veebruari
  67. a otsuse vaide esitamisega PRIA-le (tl 11). PRIA jättis vaide rahuldamata ning kaebaja sai vaideotsuse kätte
  68. mail 2018 (tl 14). Samas oli PRIA
  69. mai
  70. a otsusega (tl 26-28) tunnistanud oma varasema otsuse osaliselt kehtetuks ning määranud toetuse osaliselt 178-le taotlejale. PRIA selgituse kohaselt toimetati otsus kaebajale kätte elektrooniliselt teatega e-posti aadressile
  71. mail 2018 ja kaebaja seaduslik esindaja avas otsuse e-PRIA keskkonnas samal päeval (tl 34). Seega, kui lähtuda vastustaja selgitusest, et
  72. mai
  73. a otsus toimetati kaebajale kätte ELÜPS § 10 lg-tes 2 ja 3 sätestatud korras, lõppes otsuse peale vaide esitamise tähtaeg esmaspäeval,
  74. juunil
  75. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule
  76. juunil 2018 (tl 1), vaidlustades PRIA varasemat otsust, kuid
  77. mai
  78. a otsust kaebuses ega hilisemates menetlusdokumentides ei nimetanud.
  79. Ringkonnakohus märgib, et PRIA
  80. mai
  81. a otsus on raskesti arusaadav, kuna see on pealkirjastatud
  82. veebruari
  83. a otsuse muutmise otsusena, kuid resolutsiooniga on varasem otsust 178 taotlejat puudutavas osas kehtetuks tunnistatud ja määratud neile toetus
  84. mai
  85. a lisas toodud suuruses.
  86. mai
  87. a otsuse andmist põhjendas PRIA (tl 26p) maaeluministri
  88. aprilli
  89. a määrusega nr 61 suurendatud toetusmeetme eelarvega, mille tõttu langes ära vajadus rakendada vähendatud toetusmäära nagu seda tehti
  90. veebruari
  91. a otsuse andmisel.
  92. mai
  93. a otsusega suurendas PRIA taotlejatele makstavat toetust tulenevalt toetusmäära suurenemisest. Otsusest ei ilmne varasema otsuse muutmist muus osas. Seega ei muutunud
  94. mai
  95. a otsuse andmisega PRIA
  96. veebruari
  97. a otsus kaebaja poolt vaidlustatud osas.
  98. Pärast seda, kui PRIA esitas vastuse kaebusele
  99. septembril 2018 (tl 21), milles osutas kaebusega vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisele ja sellele, et kaebaja õigusi puudutab PRIA
  100. mai
  101. a otsus, esitas kaebaja vaide (tl 37) otsuse kehtetuks tunnistamiseks. PRIA tagastas vaide põhjendades seda vaide esitamise tähtaja möödalaskmisega. Kaebaja ei ole vaide esitamise tähtaja möödalaskmist kahtluse alla seadnud.
  102. Eespool toodud Riigikohtu seiskoha järgi ei saa nendel asjaoludel jaatada kaebuse muutmise lubatavust käesolevas asjas, kuna asjaolud on muutnud enne kaebuse esitamist, s.o mitte menetluse ajal halduskohtus. Siiski leiab ringkonnakohus, et kaebuse muutmine selle täiendamisega hilisema otsuse tühistamise nõudega on võimalik ka käesoleval juhul.
  103. Pidades silmas menetlusökonoomia eesmärki, eriti aga vajadust tagada isikutele efektiivne ja lünkadeta õiguskaitse, tuleb ka Adrapõld OÜ kaebuse eesmärki tõlgendada laialt. Selliselt ilmneb kaebuses kaebaja tahe vaidlustada PRIA otsustus jätta kaebajale määramata
  104. aasta mahepõllumajandusega jätkamise toetus 48,4 ha põllumaa eest. Vastustaja on selle otsustuse haldusaktina vormistanud oma
  105. veebruari
  106. a otsusega. Hiljem ei ole vastustaja otsustust muutnud ega täiendanud otsuse põhjendusi selles osas. PRIA
  107. veebruari
  108. a otsuse vaidlustamisel on kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, 1 Vt RKHK
  109. aprill
  110. a otsus asjas nr 3-3-1-92-16, p-d 23 ja 24 ning neis viidatud lahendid. 3 kusjuures PRIA on vaide sisuliselt läbi vaadanud, jättes kaebaja nõude rahuldamata. Seejärel on kaebaja tähtaegselt pöördunud halduskohtusse kaebusega, taotledes otsuse ja vaideotsuse tühistamist ning PRIA kohustamist kaebaja toetustaotluse uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et selles olukorras tuleb HKMS § 47 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et sättes on kohtueelses menetluses esitatava nõudena silmas peetud kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalikku esmast nõuet, s.o PRIA
  111. veebruari
  112. a. otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet. Selle nõude osas kohtueelse menetluse nõuetekohasel läbimisel on aga lubatud ka PRIA
  113. mai
  114. a otsuse vaidlustamine tühistamiskaebusega halduskohtus, sest mõlemad nõuded teenivad sama eesmärki. Uue samasisulise haldusakti andmine käesolevas asjas ei sõltunud kaebajast, vaid üksnes vastustajast ning sellega ei muutunud toetuse määramisest keeldumise faktiline ega õiguslik alus. Kaebuse eesmärgi tõlgendamine kitsalt kaebaja soovina saavutada konkreetse haldusakti kehtivuse lõpetamine temas suhtes võib viia selleni, et kaebajal on keeruline, kui mitte võimatu saavutada vaidluse lahendamine kohtus, sest vastustaja võib pidada põhjendatuks vaidlusalust otsustust sisaldav haldusakt korduvalt kehtetuks tunnistada ja anda välja uus samasisuline haldusakt. Iga uue samasisulise otsuse vaidlustamiseks kohtueelse menetluse läbimise nõude rakendamine võtaks kaebajalt võimaluse oma õiguste efektiivseks kaitseks.
  116. detsembri
  117. a halduskohtu kirjaga kaebajalt menetluse lõpetamise kohta seisukoha küsimise ajaks ei olnud kaebaja väljendanud nõustumist
  118. mai
  119. a otsusega määratud toetuse summaga. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kujunenud olukorras HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud piirangu formaalne kohaldamine PRIA
  120. mai
  121. a otsuse vaidlustamisel vastuolus halduskohtumenetluse eesmärgiga (HKMS § 2 lg 1). Seetõttu tulnuks halduskohtul selgitada (HKMS § 2 lg 5) kaebajale võimalust muuta kaebust, asendades PRIA
  122. veebruari
  123. a otsuse tühistamise nõude PRIA
  124. mai
  125. a otsuse tühistamise nõudega. Menetluslikult keerukas olukorras ei olnud selline võimalus kaebajale ilmselt arusaadav. Kohtu nõudest teatada, kas kaebaja soovib PRIA
  126. mai
  127. a otsuse tühistamist, ühes nõudega teatada, millal kaebaja nimetatud otsuse kätte sai, ei pidanud kaebaja aru saama, et kaebuse muutmine on lubatav. Vastupidi, küsimuse sõnastus viitab sellele, et kui kaebaja ei too esile asjaolusid PRIA
  128. oktoobri
  129. a vaideotsuse toodud vaide hilinenult esitamise seisukoha ümberlükkamiseks, siis ei saa kaebust uue nõudega täiendada. Pärast kohtu selgitust, et PRIA
  130. veebruari
  131. a otsus kaebaja õigustele enam mõju ei oma, puudus kaebajal põhjus olla vastu selle haldusakti tühistamise nõude osas menetluse lõpetamisele. Kaebaja napisõnalisest nõusolekust ei saa aga üheselt järeldada huvi kadumist kaebuse eesmärgi vastu ega nõustumist menetluse lõpetamisega tervikuna. Sellest tulenevalt on ennatlik menetluse tervikuna lõpetamine enne kaebajale kaebuse muutmiseks võimaluse andmist.
  132. Vastavalt tuleb halduskohtu
  133. jaanuari
  134. a määrus tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.