← Eesti

1-16-4011/198

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4011 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus Taivar Tuhkaneni elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Taivar Tuhkanen (isikukood 38806146023), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. märtsi
  6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
  7. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. T. Tuhkanen tunnistati Pärnu Maakohtu
  9. novembri
  10. a otsusega süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1 ja 2, § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 1 ja 2, § 418 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 8 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluvaks karituseks jäi 6 aastat 5 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  11. november
  12. Viru Maakohtu
  13. märtsi
  14. a määrusega jäeti T. Tuhkanen vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
  15. Maakohtu määruse kohaselt ei saa T. Tuhkaneni vabastada hoolimata sellest, et teda on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning ta viibib vangistuses esmakordselt. T. Tuhkanen pani toime raske kuriteo – tapmise katse, mille toimepanemist soodustas mõjutatavus teise isiku poolt. 2.
  16. Kinnipeetav on individuaalse täitmiskava raames läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud psühholoogilistel vestlustel. T. Tuhkanen on olnud hõivatud tööga ning ta töötab praegu vangla majandustöödel koristajana. Lisaks puuduvad tal vangistuses distsiplinaarkaristused. 2.
  17. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht emale kuuluvas eramajas. Enne vangistust töötas T. Tuhkanen erinevatel ametikohtadel. Kuigi kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 4500 euro, on talle OÜ X garanteerinud töökoha tehnika ja remondi abitöölise ametikohal. Kuivõrd kinnipeetaval olid töökoht ja kindel sissetulek ka enne vangistust, ei erine tema vabanemisjärgsed tingimused sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist ega ole asjas määrava tähtsusega. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava suhted emaga head. Vabanemisjärgse elukoha lähistel elavad seaduskuulekad tuttavad, kuid positiivset mõju avaldavaid sõpru kinnipeetaval ei ole. T. Tuhkanen on teiste isikute poolt kergesti mõjutatav. 2.
  18. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav narkootiliste ainete tarvitaja. Sõltuvusainete tarbimise järel muutub ta agressiivseks ning kipub probleeme lahendama vägivaldselt. T. Tuhkanen on sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise järgselt motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma ja kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul esineb jätkuvalt oht uue kuriteo toimepanemiseks, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist või suhtlemist isikutega, kes võivad teda mõjutada kuritegusid toime panema. Iseloomustusest nähtub, et vangistuse alguses proovis kinnipeetav ühendust võtta isikuga, kes teda kuritegu toimepanema mõjutas, mistõttu ei ole välistatud, et ta vabanemisel seda uuesti proovib. 2.
  19. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed, ei kaalu need üles eelnevalt välja toodud negatiivseid asjaolusid. Kohus ei ole veendunud, et praeguseks ärakantud karistus oleks täitnud oma eesmärgi, mistõttu ei ole põhjendatud vabastada isikut ennetähtaegselt ligikaudu 3 aastat ja 3 kuud enne karistusaja lõppu. MÄÄRUSKAEBUS
  20. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. Tuhkanen, kes palub kohtumääruse tühistada ja ennast elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 3.
  21. Süüdimõistetu märgib, et on oma kuriteo üle sügavalt järgi mõelnud. Ta tunneb ennast süüdi ja soovib tehtut heastada. T. Tuhkanen kirjeldab häid vabanemisjärgseid tingimusi ja teda iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, mida maakohus on oma määruse tegemisel arvestanud. Süüdimõistetu märgib, et vanglas läbitud programmid on talle positiivset mõju avaldanud ning ta on motiveeritud sõltuvusainetest hoiduma. Varem tingisid ainete tarvitamise rängad üleelamised Afganistanis ja kiindumus naisterahvasse. Kohtu järeldus, et jätkuvalt esineb oht narkootikumide ja vägivalla tarvitamiseks, ei ole tõendatud. 3.
  22. Määruskaebuse kohaselt on T. Tuhkaneni suhted kaaskohtualuse K.K. täielikult lõppenud ning ta ei suhtle kriminaalkurjategijatega. Süüdimõistetu hinnangul ei ole maakohus oma kaalutlusotsust piisavalt põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
  23. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad T. Tuhkaneni vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Määruskaebustes märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
  24. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku 2 varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
  25. T. Tuhkanen on määruskaebuse kohaselt motiveeritud edaspidi kuritegude toimepanemisest ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest hoiduma. Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad kinnipeetaval distsiplinaarkaristused ning ta on vangistuses töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme. Lisaks on T. Tuhkanenil vabanemisel töö- ja elukoht ning ema toetus. Sellegipoolest nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et T. Tuhkaneni poolt toimepandud kuriteost ja varasemast elukäigust tulenev ohtlikkus ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
  26. Kuigi T. Tuhkaneni ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, on isiku poolt toimepandud kuritegude asjaoludel antud asjas oluline kaal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, kuid leiab, et maakohus ei ole antud asjas kaalukaid kuriteo toimepanemise asjaolusid piisavalt käsitletud. Seetõttu täiendab kolleegium vaidlustatud määruse põhjendusi. 8.
  27. T. Tuhkanen pani Pärnu Maakohtu
  28. novembri 2016 otsuse kohaselt toime nii tapmiskatse, relva ebaseadusliku käitlemise, kehalise väärkohtlemise ja süstemaatilise varguse katse. Pärnu Maakohus tuvastas, et T. Tuhkanen tulistas
  29. oktoobril 2015 kannatanu suunas kahel korral tulirelvast, kuid ei tabanud sihtmärki, kuna tulirelv oli halva tehnilise seisukorra tõttu ebatäpne. Viis päeva hiljem ründas T. Tuhkanen sama isikut uuesti – ta lõi kannatanule kirvega paar korda pea piirkonda ning püüdis jätkata kannatanu ründamist ka siis, kui viimane oli majja põgenenud. T. Tuhkanen kavandas tapmiskatset pikalt ette ning pani kuriteod toime kavatsetult. Teda kihutas kuritegu toime panema K. M, kes soovis oma endise abikaasa surma. 8.
  30. Ringkonnakohus leiab eeltoodule tuginedes, et kinnipeetav võib endiselt olla ohtlik. Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub, et raske tagajärg jäi saabumata T. Tuhkanenist mitteolenevatel põhjustel. T. Tuhkaneni hoolimatut suhtumist inimellu ja kannatanu ründamise soovi tõsidust näitab ilmekalt asjaolu, et T. Tuhkanen läks vaid mõni päev pärast tapmiskatse ebaõnnestumist uuesti kannatanut varitsema ja lõi teda kirvega pähe. Kuigi süüdimõistetu on vanglas läbiviidud psühholoogilisel nõustamisel toimepandut tunnistanud ja kahetsenud, on muutused tema suhtumises aset leidnud alles ligi aasta tagasi. Enne seda isik toimepandut ei tunnistanud.
  31. Lisaks tõstab kinnipeetava ohtlikkuse taset varasem pikaajaline ja ulatuslik narkosõltuvus. Vangla iseloomustuse kohaselt alustas T. Tuhkanen narkootikumide tarvitamist juba 18-aastaselt ning manustas viimased kolm kuud enne kinnipidamist narkootikume iga päev. Vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine ja motivatsioon edaspidi täielikult narkootikumidest hoiduda tekkis kinnipeetaval samuti alles ligi aasta tagasi. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et positiivsed muutused isiku käitumises ja hoiakutes vajaksid pikemaajalisemat kinnistumist ning seni kantud karistus ei ole veel olnud piisav, et uute kuritegude toimepanemise riski maandada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et T. Tuhkaneni vabastamine ligikaudu 3 aastat ja 3 kuud enne karistusaja lõppu ei ole tema varasemast käitumisest ja hoiakutest tulenevaid riske arvestades põhjendatud.
  32. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse sisuliselt muutmata ning T. Tuhkaneni elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, kuid täiendab maakohtu määruse põhjendusi. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.