Obsah (6)

§ 2§ 207§ 204§ 121§ 39§ 104

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2019, Tartu Haldusasja number 3-18-1997 Haldusasi Erik Valtmäe kaebus Maksu- j

) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei olnud kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasunud ning nimetatud puudus takistab asja läbivaatamist. Halduskohus märkis, et kaebaja oli halduskohtu 22.01.

1. a määruse kätte saanud 23.01.
2. Halduskohtu 22.01.
3. a määrus jõustus 08.02.
4. Seega hakkas 10-päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 09.02.2019 ja kaebaja oleks pidanud 10 päeva jooksul riigilõivu tasuma, mida kaebaja ei teinud. Kaebaja ei ole taotlenud kohtult ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
5. Kaebaja esitas 07.03.2019 Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles märgib, et soovib esitada kaebust ja palub kohtul avaldust menetleda. Kaebaja osundab sellele, et kohus ei saa keelduda asja menetlemast, kui isikul puuduvad rahalised vahendid ja kui on ilmnenud, et teises kohtuasjas on kohus juba kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud. Kaebaja palub tuginedes põhiseadusele menetleda tema asja, kuigi riigilõiv on tasumata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus saab kaebaja 07.03.

1. a avaldusest aru selliselt, et kaebaja sooviks on esitada määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.02.
2. a määruse peale, millega halduskohus kaebuse tagastas. 7.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

1. Kaebaja määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab seda menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Halduskohus on õigesti kaebuse tagastanud, sest kaebaja jättis kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasumata. Kaebaja ei vaidle määruskaebuses sellele ka vastu, et riigilõiv on tasumata.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt on kohtul kohustus kaebus tagastada, kui kaebus ei vasta nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 39

lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada ka andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Kaebaja oli käesolevas asjas esitanud menetlusabi taotluse, mille halduskohus 22.01.2019. a määrusega rahuldamata jättis. Kaebaja ei vaidlustanud halduskohtu 22.01.2019. a määrust ning see jõustus 08.02.2019.

§ 104

lg 1 kohaselt tuleb kaebuse esitamisel halduskohtule tasuda riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 4 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kuna vaidlustatav maksusumma on praegusel juhul 220,32 eurot, siis oli nõutavaks riigilõivuks 15 eurot. Seega tuli kaebajal tasuda käesolevas asjas riigilõivu 15 eurot. Kaebaja jättis riigilõivu tasumata. Sellest tulenevalt oli halduskohtu poolt 20.02.

1. a määrusega kaebuse tagastamine õiguspärane.
2. Kaebaja viitab määruskaebuses, et kohus on teises asjas juba teinud otsuse tema riigilõivust vabastamise kohta. Ringkonnakohus märgib, et teises kohtuasjas tehtud otsus kaebaja 2 riigilõivust vabastamise kohta ei oma käesolevas asjas tähendust. Kaebaja ei ole küll täpsemalt märkinud, millisele teisele kohtuasjale ta viitab, kuid halduskohtu poolt käesolevas asjas vaidlustatud määruses viidatud haldusasjas nr 3-18-1998, mis on paralleelselt käesoleva haldusasjaga menetluses, jättis halduskohus samuti kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata ning ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata. Nimetatud kohtumäärused on käesolevaks hetkeks ka jõustunud.
3. Kaebaja palub tuginedes põhiseadusele tema kaebust menetleda vaatamata sellele, et riigilõiv on tasumata. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole riigilõivu tasumise kohustus vastuolus põhiseadusega, kui riigilõivu summa ei ole ülemäära suur (vt nt Riigikohtu üldkogu 29.11.
4. a otsus asjas nr 3-3-1-22-11). Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Sellisel juhul ei kontrolli kohus, kas isiku õigusi on rikutud (viimati viidatud Riigikohtu lahendi p 24).
5. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.02.
6. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3