← Eesti

2-16-13034/108

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-13034 Määruse kuupäev Tartu, 15. mai 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull Kohtuasi Peeter Tava v

) tegelikele eesmärkidele ning see on pigem suunatud kohustuste täitmisest kõrvalehoidmisele ja täitemenetluse peatamisele, kui ajutiste makseraskuste ületamisele. Ümberkujundamiskava täitmine ei ole avaldaja vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline.

  1. Maakohus rahuldas
  2. juuni
  3. a määrusega võlgade ümberkujundamise avalduse ja kinnitas ümberkujundamiskava. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  4. augusti
  5. a määrusega maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Maakohus kaasas asja uuel arutamisel menetlusse Gerli Fleur Tava (puudutatud isik II), leides, et avaldaja võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine võib mõjutada puudutatud isiku II huve, kes on koos avaldajaga solidaarvõlgnik panga ees. Puudutatud isik II leidis, et võlgade ümberkujundamise avaldus tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt kava kinnitamata ning menetluskulud avaldaja kanda, sest avaldaja tegi tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid ja vormistas näilikke tehinguid, et hoida kõrvale oma võlgade tasumisest. Kui avaldaja realiseeriks talle kuuluva, kuid usaldusomanike nimele vormistatud vara, oleks võimalik võlausaldajate nõuded rahuldada. Võlgade ümberkujundamine avaldaja taotletud viisil ei ole poolte huve kaaludes põhjendatud ega õiglane. Avaldaja ei esitanud kohtule ammendavaid ja õigeid andmeid oma vara, sissetulekute, võlausaldajate ega kohustuste kohta.
  6. Maakohus jättis
  7. märtsi
  8. a määrusega võlgade ümberkujundamise avalduse

§ 28

lg 1 ja

§ 17

lg 2 p 7 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda, sest avaldaja tegi tahtlikult võlausaldajaid kahjustava tehingu. Maakohus leidis eksperdiarvamusele tuginedes, et ümberkujundamiskava kinnitamine oleks puudutatud isikule I kasulikum kui pankrotimenetlus, sest nõude rahuldamise määr oleks suurem. 2

(6)2-16-13034 Tingimusel, et avaldaja sissetulek ei muutu, saaks puudutatud isik I pankrotimenetluses 4039 eurot 20 senti, kuid võlgade ümberkujundamise kava kohaselt rahuldataks tema nõudest 31 726 eurot 60 senti. Võlgade ümberkujundamise kava tuleb aga jätta läbi vaatamata, sest avaldaja tegi

§ 17

lg 2 p 7 mõttes tahtlikult võlausaldajaid kahjustava tehingu, kui võõrandas Gurmeeklubi osaluse enda vanematele aegunud käendusnõuete katteks, mille täitmisest oleks ta saanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 teise lause alusel keelduda. Vastusena puudutatud isiku II väitele märkis maakohus, et kohus ei pea maksejõuetuse hindamisel arvestama asjaoluga, et pankrotimenetluses võib tagasivõitmise kaudu võlgniku vara suureneda (vt Riigikohtu

  1. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p 19).
  2. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kinnitada avaldaja võlgade ümberkujundamise kava vastavalt Harju Maakohtu
  3. juuni
  4. a määrusele.
  5. Puudutatud isikud I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  6. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  7. novembri
  8. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu resolutsiooni muutmata, kuid täiendas maakohtu määruse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et avalduse läbi vaatamata jätmine oli

§ 28lg 1 ja § 17 lg 2 p 7 alusel põhjendatud.

Avaldaja kahjustas võlausaldajaid, kui müüs Gurmeeklubi osa enda vanematele. Gurmeeklubi oli tegutseva ettevõttena väärtuslik, selle jaotamata kasum oli

  1. aasta majandusaasta aruande seisuga 80 692 eurot. Avaldaja oleks osaühingu osanikuna saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses, kui oma osa võõrandamisel, sest tal oleks osanikuna olnud võimalus saada osa osaühingu kasumist (dividendid). Avaldaja tegi teadlikult võlausaldajaid kahjustava tehingu, kui võõrandas Gurmeeklubi osaluse hinnaga, mis oleks võinud olla äriühingu kasumlikku tegevust arvestades kõrgem ning eelistas tehingut tehes üht võlausaldajat teisele. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et avaldajal ei olnud kohustust võõrandada vanematele Gurmeeklubi osa ning avaldaja täitis sellega aegunud kohustuse. Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märkis ringkonnakohus, et asjaoludest ei tulene, et aegumine oleks TsÜS § 158 lg 1 mõttes katkenud. Asjaolust, et avaldaja oli lubanud enda kohustused täita, kui OÜ-l Bellavista Grupp läheb majanduslikult paremini, ei saa järeldada, et OÜ Bellavista Grupp oleks nõuet TsÜS § 158 lg 1 mõttes tunnustanud. Aegumise kohaldamine maakohtu määruses ei olnud üllatuslik, sest puudutatud isik I oli esitanud
  2. märtsil 2017 toimunud kohtuistungil väite, et avaldaja täitis juba aegunud nõudeid. Ringkonnakohus selgitas, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud võlgnikule võimalus makseraskused ületada, misjuures on võlgnikul kohustus pakkuda välja lahendus, mida võlausaldajad ja kohus hindavad. Tsiviilasja materjalide pinnalt ei saa olla kindel, et kava täitmine oleks tõenäoline, sest avaldaja sissetulekust ei jätku, et iga kuu võlausaldajale kavas ettenähtud summat maksta. 3

(6)2-16-13034 Avaldaja esitatud andmete põhjal on tema netotulu 884 eurot 32 senti kuus ning igakuised vältimatud kulused 695 eurot. Seega on igakuine vaba rahajääk 189 eurot 32 senti, samas kui kava kohaselt pidi avaldaja tasuma puudutatud isikule I esimesed 60 kuud 200 eurot ja järgmised 60 kuud 300 eurot kuus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning kinnitada avaldaja võlgade ümberkujundamise kava vastavalt Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrusele. Määruskaebuse kohaselt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada, kuna kohtud on põhjendamatult asunud seisukohale, et avaldaja kahjustas väärtusliku Gurmeeklubi osa võõrandamisega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus ei põhjendanud, millest tulenevalt pidas ta Gurmeeklubi osa võõrandamise hetkel väärtuslikuks. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et avaldajal oli õigus saada dividende. Isegi kui dividende oleks makstud, oleks avaldajal olnud õigus saada maksimaalselt vaid 23 795 eurot 16 senti. Vanemate nõuded ei olnud aegunud, sest aegumine oli peatunud nõude tunnustamisega TsÜS § 158 lg 1 mõttes. Olemasoleva nõude täitmine ei kahjustanud seega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, jättes viitamata tõenditele, mille alusel ta kujundas seisukoha vanemate nõude kohta. Avaldaja on seni võlgade ümberkujundamise kavas ettenähtud kohustusi täitnud ning tasunud kava kohaselt 3400 eurot alates
  4. juunist
  5. Avaldaja on võimeline kavas ettenähtud kohustusi täitma, sest vältimatud kulutused vähenesid 234 euro võrra
  6. oktoobrist
  7. Ringkonnakohus jättis ekslikult menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on esitatud võlgade ümberkujundamise avalduse õiguspäraselt ning kulud tuleks

§ 8lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

  1. Puudutatud isikud I ja II leiavad, et avaldaja määruskaebus tuleks jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik II toob välja, et võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks ei ole alust, sest avaldaja on menetluse käigus esitanud valeandmeid ning on teinud tahtlikult tehinguid, et hoiduda võlausaldajate nõuete rahuldamisest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata, kuid TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta määruse õiguslikku põhjendust.
  3. Kassatsiooniastmes vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas avaldaja võlgade ümberkujundamise kava täitmine on ebatõenäoline (

§ 17

lg 2 p 1), ning kas avaldaja tegi tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve (

§ 17lg 2 p 7).

Kolleegium märgib, et maakohus viitas avalduse läbi vaatamata jätmise alusena üksnes

§ 17

lg 2 p-le 7 ning ringkonnakohus jättis maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi. Kolleegium leiab aga, et sisuliselt jätsid kohtud avalduse läbi vaatamata nii

§ 17lg 2 p 1 kui ka p 7 alusel. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 ja § 695 kohaselt ringkonnakohtu lahendit üksnes osas, mille peale on kaevatud. 4

(6)2-16-13034 12. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohus ei rikkunud põhjendamiskohustust, sest TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei pea ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustudes neid kordama. Materiaalõiguslike seisukohtade täpsustamiseks ja kohtupraktika ühtlustamiseks märgib aga kolleegium järgmist. 13.

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse pärast menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata. Kohtud võisid jätta avalduse läbi vaatamata

§ 17

lg 2 p-de 1 ja p 7 alusel, sest

§ 28

lg 3 annab kohtule võimaluse jätta avaldus läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni

§-s 17 nimetatud alustest, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. 14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis põhjendatult avalduse läbi vaatamata

§ 17

lg 2 p 1 alusel, sest tuvastatud asjaoludest nähtus üheselt, et kava täitmine on ebatõenäoline. Avaldaja pidi tasuma puudutatud isikule I esimesed 60 kuud 200 eurot ja järgmised 60 kuud 300 eurot kuus, samas kui võlanimekirja kohaselt oli võlgniku vaba rahajääk 189 eurot 32 senti kuus. Avaldajal oli võimalus menetluse kestel oma huvide kaitseks kohtuid asjaolude muutumisest teavitada, kuid avaldaja tõi alles Riigikohtule esitatud määruskaebuses välja, et ta suudab kava täita, sest alates

  1. oktoobrist 2017 on tema vältimatud igakuised kulutused 695 euro asemel 461 eurot kuus. Avaldaja väide tuleb jätta tähelepanuta, sest TsMS § 688 lg 5 järgi ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust.
  2. Võlausaldajaid kahjustava tehingu tegemine on alus jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata (

§ 28

lg 3 ), kui avaldust ei ole veel menetlusse võetud, siis see on ka alus keelduda avalduse menetlusse võtmisest (

§ 17lg 2 p 7).

Kolleegium käsitleb menetluses esitatud asjakohaseid väiteid võlausaldajaid kahjustava tehingu hindamiseks. 15.

  1. Kolleegium leiab, et ainuüksi aegunud nõude täitmist ei saa avaldajale ette heita. Nõude aegumine annab võlgnikule küll õiguse esitada aegumise vastuväite, ent seadus ei kohusta võlgnikku vastuväidet kasutama ja nõude võib rahuldada ka pärast aegumistähtaja möödumist (vt ka Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-17, p 18). Nõude rahuldamine ei ole võlausaldaja huve kahjustav ainuüksi põhjusel, et see on aegunud. Gurmeeklubi osa müümisega täitis avaldaja osa enda kohustusest oma vanemate vastu. 15.
  4. Kolleegium nõustub aga ringkonnakohtuga, et

§ 17

lg 2 p 7 mõttes võis võlausaldajate huve olla kahjustatud juhul, kui avaldaja võõrandas talle kuuluva kasumliku äriühingu osa hinnaga, mis äriühingu tegevust arvestades oleks võinud olla kõrgem ja mille majandustegevuse käigus oleks olnud võimalik saada osa kasumist. Kolleegium järgib selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendusi TsMS § 689 lg 5 ja § 695 mõttes ning neid ei korda. 15.3. Kolleegium märgib täiendavalt, et hinnang võlausaldajate huvide kahjustamisele tuleb igal üksikjuhul anda eraldi, arvestades kogumis ka teisi asjaolusid. Kolleegium leiab, et kui avaldaja on teinud tehingu lähikondsega, võib see viidata kogumis teiste asjaoludega võlausaldajate huvide kahjustamisele

§ 17lg 2 p 7 mõttes.

Lisaks võib võlausaldajate huvide kahjustamisele koostoimes teiste asjaoludega viidata see, kui avaldaja võõrandab pandiesemeks olnud äriühingu osa pandipidajale väljaspool avalikku enampakkumist erinevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 294 lg-st 1 koostoimes § 314 lg-ga 2. 5

(6)2-16-13034 Pandieseme müük väljaspool avalikku enampakkumist pärast müügiõiguse tekkimist vastavalt pantija ja pandipidaja kokkuleppele AÕS § 294 lg 4 mõttes on põhjendatud ainult juhul, kui avaldaja varanduslik seisund sellest ei halvene. 16. Üldjuhul kannab võlgnik

§ 8

lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluse kulud ning võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

§ 8

lg 2 kohaselt võib aga ka võlausaldajate kulud jätta võlgniku kanda muu hulgas juhul, kui võlgnik esitas põhjendamatu avalduse. Kolleegium selgitab, et

§ 8

lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui diskretsioonipiire on ületatud. Kolleegium leiab, et kohtud ei ületanud diskretsioonipiire ning nõustub kohtute hinnanguga. 17. Menetluskulud Riigikohtus tuleb

§ 8lg 2 kohaselt jätta avaldaja kanda.

18. Kuna avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, arvatakse määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt riigituludesse. Henn Jõks Peeter Jerofejev Ants Kull 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.