Obsah (8)

§ 108§ 101j§ 203§ 101§ 104§ 249§ 109§ 175

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 108 lg 1 alusel. Kuigi taotleja ei esitanud menetluse kestel menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, ei takista see tasutud riigilõivu väljamõistmist (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-75-13, p 13). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Viru Vangla esitas 02.04.2019 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.03.
2. a määrus ja jätta M.M. menetluskulud tema enda kanda. Määruskaebuse põhjendused:

ei sätesta, kuidas tuleb jaotada vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kulud. Täidetud ei ole

§ 108lg 1 ega § 109 lg 2 nõuded.

Kuna kinnipeetav saavutas esialgse õiguskaitse kaudu sisuliselt oma kaebuse eesmärgi, on tõenäoline, et põhivaidlust ei pruugi järgneda. Kuna esialgse õiguskaitse määrus tuli täita kohe, puudus võimalus seda vaidlustada, et saavutada teistsugune lahendus. Kohus jättis vangla ilma võimalusest kulude jaotust vaidlustada. Esialgse õiguskaitse taotluse kohta tehtav lahend ei ole lõpplahend materiaalses mõttes. See on nö lõplik ainult formaalselt, sest sellele on antud oma menetluse number. Lõplikuks lahendiks on haldusorgani poolt tehtav vaideotsus ning kohus täidab kohtueelses menetluses talle seadusega võimaldatud erandlikku ülesannet. Vaidemenetluse ajal kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kantud riigilõiv on isiku kohtueelse menetluse kulu ning tegemist ei ole menetluskuluga

§ 101jj tähenduses.

Seega jääb riigilõiv taotleja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 18.03.
2. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule selgitab ringkonnakohus järgmist.

1. Kohtupraktikas on selgitatud, et halduskohus saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid. Haldusmenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmine ei ole halduskohtu pädevuses (Riigikohtu 01.06.
2. a otsus nr 3-3-1-20-11, p 18).

§ 101

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 101

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

§ 104

lg 1 kohaselt kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Eeltoodust lähtudes on isikul halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kohustus tasuda riigilõiv. Seejuures

ja RLS koostoimes näevad riigilõivu tasumise kohustuse ette sõltumata selles, kas esialgse õiguskaitse taotlus esitatakse halduskohtule pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (

§ 249lg-d 2 ja 5).

Seega esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu puhul on tegemist kohtukuluga, mitte kohtueelse menetluse kuluga, nagu väidab määruskaebuse esitaja. 2 8. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et M. M tasus halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivuna 15 eurot. Kuna halduskohus rahuldas M.M. esialgse õiguskaitse taotluse, siis tegi halduskohus lahendi Viru Vangla kahjuks ja tuginedes

§ 108lg-le 1 on vanglal kohustus kanda taotleja kohtukulud.

1. Halduskohtu 21.01.
2. a määrusega (tl 11-12) lõppes asjas menetlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning tegemist oli iseseisva menetlusega. Kuigi määruskaebuse esitaja väitel ei pruugi põhivaidlust järgneda, ei ole asjas siiski välistatud, et M. M esitab kohtule kaebuse, kuid sellest tekib uus kohtuasi, sest eraldiseisvas menetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on lahendatud. Seega on halduskohtu 21.01.
3. a määruse puhul tegemist vastavat menetlust lõpetava määrusega.

§ 109

lg 2 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega oli halduskohtul pärast esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist kohustus ka menetluskulud jaotada ning seda tegi halduskohus 18.03.2019. a täiendava määrusega. 10. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Viru Vangla määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.03.2019. a määruse muutmata. 11.

§ 175lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses ringkonnakohtu algatusel M.M.

ja R.M. nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 3