KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-140

) § 93 lg 7). Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus kostjal on alaealise lapse ülalpidamise kohustus, peaks kostja vähemalt proovima kinnipidamisasutuses tööd saada. Kostja on

1. märtsi 2019 ringkonnakohtu istungil selgitanud, et ta on korduvalt palunud luba tööle minna, aga temale ei ole seda võimaldanud. Ringkonnakohus tegi
2. märtsil 2019 päringu Tallinna Vanglale, milles palus täpsustada, mis põhjustel kostja ei tööta. Tallinna Vangla
3. märtsi 2019 vastusest kohtunõudele kostja väidetud põhjust ei nähtu, kuid nähtub see, et alates
4. septembrist 2017 alustas kostja kinnipidamisasutuses hariduse omandamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal on ka vahistatuna võimalik kinnipidamisasutuses töötada ja elatise maksmiseks töötasu teenida.
5. Olukorras, kus kostja suhtes tehtud kriminaalasja otsus jõustub (kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja kaitsja esitatud kassatsioonkaebus Riigikohtus menetlusse võtmise otsustamisel), saab kostjast kinnipeetav.

§ 37

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 38

lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

§ 43lg 1 sätestab, et kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu.

Töötasu makstakse ka kinnipeetavale, keda rakendatakse vangla majandustöödel. 4

1. Kuigi asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, ei anna alust elatise tasumisest vabastamiseks (elatise välja mõistmata jätmiseks), on see koostoimes kostja halva majandusliku olukorraga (sh võimalusega saada sissetulekut) aluseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra.
2. Kinnipidamisasutuses on kostja võimalused sissetuleku teenimiseks oluliselt kitsendatud. Vabariigi Valitsuse
3. novembri 2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 2 sätestab, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95 eurot 87 senti kuus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär tunnis füüsilise isiku või äriühingu pakutavatel töödel on 10 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast tunnis (
4. aastal seega 0,32 eurot tunnis). Sama määruse § 3 lg 2 sätestab, et tükitöö palgamäär tooteühiku kohta ei tohi olla väiksem kui §-s 2 nimetatud töötasu alammäära tunnis ja tükitöö tegemiseks normaaloludes kuluvate tundide korrutis. Tallinna Vangla
5. märtsi 2019 vastusest kohtunõudele nähtub, et majandustööde abitöödel töötavate kinnipeetavate tunnitasu on tavaliselt 63 senti, mida makstakse vastavalt töötatud tundidele. Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi on
7. aastal tunnitasu alamääraks 3,21 eurot ja kuutasu alammääraks 540 eurot.
8. Tallinna Vangla on
9. veebruaril 2019 vastuseks kohtunõudele saatnud kostja vanglasisese konto väljavõtte alates
10. jaanuarist 2017 kuni
11. veebruarini
12. Sellelt nähtub, et erinevad isikud on teinud kostjale ülekandeid summas 15 – 50 eurot, mida kostja on kulutanud enda tarbeks tehtud ostuteks poes.
13. veebruari 2019 seisuga oli kostja vanglasisese konto jääk 6 senti. Kinnistusraamatust ja äriregistrist nähtuvalt ei ole kostjal vara.
14. Praegusel juhul viiks elatise väljamõistmine PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras (270 eurot kuus) ringkonnakohtu arvates selleni, et kinnipidamisasutuses viibides tekiks kostjal märkimisväärne elatise võlgnevus. See viiks omakorda selleni, et pärast kinnipidamisasutusest vabanemist peaks kostja tegelema elatise võlgnevuse likvideerimisega ja tõenäoliselt ei saaks maksta hagejale jooksvat elatist. Sellise olukorra tekkimine ei saa olla elatise väljamõistmise eesmärgiks. Eelneva tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust vähendada.
15. märtsi 2019 ringkonnakohtu istungil on kostja avaldanud, et kui ta kinnipidamisasutuses töötaks, saaks ta maksta elatist 100 eurot kuus. Elatise suuruse määramisel arvestab ringkonnakohus ka Vabariigi Valitsuse
16. novembri 2000 määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ kinnipeetava töötasu kohta sätestatut ning ka Tallinna Vangla
17. märtsi 2019 vastuses toodut (selle kohta vt p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab tal tasuda 90 euro suurust elatist.
18. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist. Olukorras, kus hageja vajadused või kostja varaline seisund muutuvad (nt kostja vabaneb kinnipidamisasutusest ning tal on olulised paremad võimalused sissetuleku teenimiseks), on hagejal TsMS § 459 lg 1 alusel õigus esitada hagi kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Kuna hagi esitamise õigus hageja vajaduste või kostja varalise seisundi muutumisel tuleneb seadusest, siis jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsioonist välja elatise väljamõistmise „kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni“ (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). 5
19. Hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson