← Eesti

2-19-1445/6

Obsah (7)§ 142§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-1445 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2019. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi M T hagi Sot

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

  1. M T esitas Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ vastu, milles palus tuvastada 11.07.
  2. a töölepingu nr 7/1107-2016 ülesütlemise tühisus, lugeda töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel, välja mõista tööandjalt töötaja kasuks kuue kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 865,93 eurot, saamata jäänud puhkusetasu 210,42 eurot ja 30 päeva suurune hüvitis 130,68 eurot ja saamata jäänud töötasu 254,71 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas M T avalduse osaliselt: tuvastas 2

(5)11.07.
  1. a sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 20.06.
  2. a, lõpetas M T ja MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.07.
  3. a, mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks saamata jäänud töötasu summas 254,71 eurot, puhkusehüvitise summas 210,42 eurot ja hüvitise summas 577,28 eurot.
  4. Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ esitas 28.01.
  5. a maakohtule taotluse M T töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas.
  6. M T ei ole esitanud maakohtule hagi osas, milles töövaidluskomisjon jättis töötaja avalduse rahuldamata. Selles (st rahuldamata jäetud osas) osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud.
  7. Maakohus luges 05.02.
  8. a määrusega M T töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks, võttis hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuväidete ja tõendite esitamiseks.
  9. Menetlusse võtmise määrus on kostja seaduslikule esindajale V Bile isiklikult kätte toimetatud 18.03.
  10. a (tl 64).
  11. Kostja kirjalikke vastuväiteid ega täiendavaid tõendeid maakohtule ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  12. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 9.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 2 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas.
  2. Hageja M T ei ole maakohtule esitanud hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjoni rahuldamata jäetud osas.
  3. Vastavalt TvLS § 58 lg 4 kui töövaidluskomisjon avalduse osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sama paragrahvi
  4. lõike kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus lg 4 sätestatud juhul hagiavalduseks.
  5. Töövaidluskomisjon rahuldas 04.12.
  6. a otsusega (tl 6-9) M T avalduse osaliselt: tuvastas 11.07.
  7. a sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 3

(5)alates 20.06.
  1. a, lõpetas M T ja MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.07.
  2. a, mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks saamata jäänud töötasu summas 254,71 eurot, puhkusehüvitise summas 210,42 eurot ja hüvitise summas 577,28 eurot. Jättis rahuldamata M T nõude hüvitise 130,68 euro TLS § 100 lg 5 alusel väljamõistmiseks.
  3. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  4. Kohus märgib, et kostja ei ole ei kirjalikus vormis avaldanud vastuväiteid hagile, ei ole põhjendanud, miks töövaidluskomisjoni otsus teda ei rahulda.
  5. Kohus, tutvudes MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskuse poolt kohtule 28.01.
  6. a esitatud taotlusega ja töövaidluskomisjoni toimikuga nr. 4-1/1996/18, tuvastas, et taotluse esitaja ei ole ei töövaidluskomisjonile ega ka kohtule sisulisi vastuväiteid/põhjendusi esitanud. Kostja ei ole oma 28.01.
  7. a taotluses toonud välja mitte ühtegi põhjendust, miks ta ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega. Materjalidest nähtub, et kostja esindaja ei ole TVK-le samuti esitanud hageja poolt esitatud avaldusele kirjalikku vastust/vastuväiteid. Kohtule jääb mulje, nagu oleks taotlus kohtule esitatud töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise edasilükkamise eesmärgil.
  8. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud töölepingu seaduse (TLS) § 19 p 2, § 84 lg 1, § 92 lg 1 p 4, § 104 lg 1, § 107, § 109 lg
  10. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407

lg 1, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 tuvastab kohus hageja ja kostja vahel 11.07.

  1. a sõlmitud töölepingu nr. 7/11-07-2016 ülesütlemise tühisuse, lõpetab hageja ja kostja vahel 11.07.
  2. a sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.07.
  3. a; samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud brutotöötasu summas 254,71 eurot; hüvitis brutosummas 577,28 eurot ja puhkusehüvitis brutosummas 210,42 eurot.
  4. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 20. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

21.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 22. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus kanda. 4

(5)
  1. RLS § 22 lg 1 p 1, kohaselt, riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest.
  2. Kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, siis riigilõivuga seotud kulusid hagejal ja kostjal ei tekkinud. Hageja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, seega eeldab kohus, et hageja ei ole menetluskulusid ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  3. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.