Obsah (4)

§ 199§ 263§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-8320 (18231601427) Kohtukoosseis Kohtunikud Urmas Reinola, P

§ 199lg 2 p 5, 8 ja 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.

jaanuari 2019 otsus lühimenetluses Süüdistatav Irina Manafova, isikukood: 46908010373; elukoht XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; XXX, XXX, kahtlustatavana kinni peetud 09.07.2018-11.07.2018 ja 14.07.2018, vahistatud 31.07.2018; karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 12 väärteokaristust ja 4 kriminaalkaristust - viimati karistatud Harju Maakohtu 25.10.2016 otsusega

§ 263lg 1 p 1, 2 järgi.

Süüdistatava kaitsja advokaat Merike Allikmäe Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON

1. Jätta Irina Manafova kaitsja Merike Allikmäe apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Irina Manafovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, s.h käibemaks 20 eurot.
3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Irina Manafovalt Eesti Vabariigi kasuks välja 120 eurot. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
4. Irina Manafova on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 08.07.2018 kell 13.00 - 09.07.2018 kell 11.30 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tallinnas, XXX asuvasse KK-le kuuluvasse eramajja ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis KK-le kuuluvad esemed: küünal punast värvi, kõrgus 65 mm- 5 eurot; juukseklamber helepruuni värvi- 5 eurot; käevõru metallist hõbedast värvi koguses 3 tk- koguväärtusega 15 eurot; käevõru metallist, eest nahk musta värvi- 20 eurot; käevõru metallist kuldset värvi, vask koguses 2 tk- koguväärtusega 30 eurot; käevõru musta värvi, 7 niidil ja ühendatud mummuga puust- 15 eurot; käevõru elevandiluust, seest metallist kuldset värvi- 30 eurot; käevõru punast värvi, kummil- 15 eurot; käevõru musta värvi, plastiknööril, laavakividest– 15 eurot; käevõru traadist hõbedast värvi, keskel lillakat värvi kivikesed- 10 eurot; juukseklamber liblikakujuline- 5 eurot; hõbedast värvi metallist kett-vöö, mille keskel lõvi kuju ja ümmargused mündid naisekujuga- 25 eurot; kaelakee pärlitest valget värvi, katki- 30 eurot; kaelakee väikeste kivikestega punast värvi, narmastega- 15 eurot; malahhiitkiviga rohelist värvi kaelakee, sõrmus ja 2 kõrvarõngast komplekt- 250 eurot; komplekt kaelaehe nööril musta värvi, millel neljakandiline metallist ripats, mille keskel sinist värvi klaasist kivi ja kõrvarõngad neljakandilised metallist, keskel klaasist kivi sinist värvi-100 eurot; must kassikujuline ripats, musta värvi lindil- 20 eurot; suur sõrmus sinist värvi, palmiseemnest- 20 eurot; kõrvarõngad ovaalse kujuga, sinist värvi, palmiseemnest- 21 eurot; karbis, läbipaistva kaanega, milles kõrvarõngad punast värvi, kuldset värvi vahedega- 20 eurot; sõrmus musta värvi, väikestest pärlitest, tutikujuline- 5 eurot; sõrmus kandilise, ümmarguse, ovaalsete kividega- 10 eurot; sõrmus nahast musta värvi, lillekujuline- 5 eurot; sõrmus metallist hõbedast värvi, punast värvi lill ees- 5 eurot; sõrmus metallist hõbedast värvi, pruun-kuldne klaaskivi- 7 eurot; ripats pantrikujuline, kivikestega- 15 eurot; kuuseehe öökullikujuline, kuldset värvi- 3 eurot; ämblikukujuline pross, kollast värvi kividega- 5 eurot; küünlajalg metallist hõbedast värvi, kolmele küünlale- 15 eurot; karvane, lillekujuline pross, halli värvi10 eurot; kõrvarõngad musta värvi, puidust, rippuvad, munad, matid- 10 eurot; plastmassist beeži-halli värvi kõrvarõngad, ümmargused- 5 eurot; pross, millel 2 öökulli punast värvi, emailist- 15 eurot; kõrvarõngad, leopardimustriga, metallist- 10 eurot; südamekujuline pross, roosidega- 10 eurot; linnukujuline pross metallist kuldset värvi- 15 eurot; plastmassist musta värvi, ümmargused kõrvarõngad, läikivad- 10 eurot; ripats kivikestega rohelist värvi- 10 eurot; kõrvarõngad kividega tumepunast värvi, rippuvad- 15 eurot; sigaretipits piibukujuline vutlaris10 eurot; metallist kõrvarõngad, millest 1 katki, indiapärased- 8 eurot; päevakreem Accolade, klaasist purgis-5 eurot; naiste lõhnavesi Eclat Femme 50 ml koos karbiga- 35 eurot; palderjaniekstrakti tabletid, klaasist purgis- 0,50 eurot; Ibumetin tabletid, pakendis- 0,50 eurot; taskulamp TIROSS- 15 eurot; kraadiklaas, digitaalne korpuses valget värvi- 5 eurot; huulepulk Chanel- 10 eurot; ripsmetušš Orifleim korpus punast värvi- 0,50 eurot; optilised prillid, raam musta värvi, klaasid toonitud- 175 eurot; prillid hõbedast värvi raamis, klaasid sinist värvi- 35 eurot; optilised prillid, raamis hõbedast värvi- 10 eurot; naiste päikseprillid, raam tumepunast värvi- 15 eurot; kaitseprillid, klaasidega kollast värvi- 25 eurot; pross metallist, oksakujuline, UKU käsitöö- 20 eurot; merekarbikujulised kõrvarõngad- 15 eurot; võtmehoidja kirjaga: Chocolate Boys- 1 eurot; metallist 2 teelusikat- 5 eurot; õunakujuline dekoratiivlamp- 10 eurot; kõrvaklapid mobiiltelefonile- 5 eurot; patareide laadija kollast värvi, milles patareid 4tkkoguväärtusega 50 eurot; peapael punast värvi plastiknokaga, katki- 5 eurot; taskulamp kirjaga Lasnamäe Linnaosa Valitsus- 5 eurot; Mondo sheavõi metallist purgis 15 ml- 5 eurot; meeste käekell BOSH, seier sinist värvi, metallist hõbedast värvi käevõruga- 250 eurot; münt –ripats 1930a Eesti Vabariik, esiküljel on graveering KRISTJAN- 50 eurot; maal alpimaastikuga- 250 eurot; kivikesega metallkaunistus- 1 eurot; ovaalne ehtekivike, pruuni värvi- 5 eurot; kaks peenikest kaelakeed- 10 eurot; kaks kaelapaela, sinine, kollane- 5 eurot; musta värvi kõrvarõngad väikeste kivikestega, tagastatud on 1 kõrvarõngas- 10 eurot; värviliste kivikestega klõpsuga kõrvarõngad, tagastatud on 1 tk- 10 eurot; ovaalsed kuldse ornamendiga kõrvarõngad, tagastatud 1 tk- 5 eurot. Euromündid: 2 Euro x 1 münt, 1 Euro x 1 münt, 20 senti x 3 münti, 5 senti x 3 münti, 2senti x 1 münt, 1 sent x 1münt- koguväärtusega 3,78 eurot.Olümpiamängu puhul väljalastud münt 1 RUBLA; USA 5 senti; Leedu 1 Litt; Läti 50 santimi; Eesti Kroonid: 1 kroon x7 münti, 50 senti x 5münti, 20 senti x 7 münti, 10 senti x 21 münti, 5 senti x 5 münti; 7 hieroglüüfi kirjaga münti koguses 24 tk; Rootsi kroonid: 5 krooni x 1 münt, 10 krooni x 1 münt, 1 kroon x 9 münti, 50 senti x 4 tk; nõukogudeaegsed kopikad: 20 kop x 6 münti, 15kop x 3 münti, 10 kop x 5 münti, 5 kop x 3 münti, 3kop x 7 münti, 2 kop x 5 münti, 1 kop x 13 münti; Saksa mündid: 1 mark x 2 münti, 2 penni x 1 münt, 1 penn; Poola mündid: 1 Zlott x 1 münt, 50 groši x 1 münt, 1 groš x 2 münti; Soome margad: 10 marka x 1 münt, 1 mark- 13 münti, 50 penni x 10 münti, 10 penni x 10 münti ja 5 penni x 2 münti. Mündid on toodud erinevatest riikidest ja ei oma materiaalset väärtust. Tomatid koguses 7 tk, erinevad kommid, mis ei oma väärtust; meeste sandaalid halli värvi suurus 44 maksumusega 25 eurot; kaasaskantav lamp TIROSS maksumusega 20 eurot; üks rippuv punast värvi kõrvarõngas maksumusega 21 eurot. Varastatud asjade koguväärtus on 1982,28 eurot, millest kannatanule tagastati asjad väärtuses 1916,28 eurot. Vargusega põhjustatud kahju moodustab 66 eurot. Lisaks põhjustati kannatanule sissetungimise tagajärjel ja varguse toimepanemise käigus kahju ukseluku lõhkumisega 30 eurot, kasvuhoones kasvavate taimede vigastamisega 150 eurot ja sõiduauto Citröen C4, reg.nr 764MFJ vigastamisega 478,80 eurot. Eelloetletud asjade rikkumisega põhjustatud kahju moodustab kokku 658,80 eurot. Lõplik kahjusumma 724,80 eurot; samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 14.07.2018 kella 04.00 paiku Tallinnas, XXX asuvas kiirtoidurestoranis Y, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil laua pealt tunnistaja MM nähes, s.o. avalikult, FF-le kuuluva mobiiltelefoni Huawei P20 Pro maksumusega 900 eurot ja rahakoti maksumusega 40 eurot, milles oli sularaha 45 eurot ja 1 dollar ehk 0,86 eurot, 7 erinevat kliendikaarti, õpilaspilet, isikutunnistus ja SEB pangakaart FF nimele, mis ei oma materiaalset väärtust, seega kannatanule kuuluvat vara kogumaksumusega 985,86 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata I. Manafova tahtest olenemata põhjustel, kuna kuriteo toimepanemisse sekkus restorani turvatöötaja ning FF-le tagastati temale kuuluvad esemed; samuti tema, isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, ajavahemikul 25.07.2018 26.07.2018 kella 11.00 viibides Tallinnas, XXX asuvas KK kasutuses olevas korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis KKle kuuluvad esemed: pardel Philips maksumusega 65 eurot; juukseföön Severin maksumusega 30 eurot; mobiiltelefon Samsung, sees Telia kõnekaardi SIM kaart nr 51900076 väärtuseta; SEB panga pangakaart, LHV panga pangakaart mõlemad KK nimele; partnerkaart KK nimele; Tallinna ühistranspordi kaart; tööuksekaart; 3 purki, mille sees oli peenraha u 20 euro väärtuses; 2 komplekti korterivõtmeid (üks kimp pruuni värvi nahast võtmehoidjaga 3 võtit ja teine valget värvi võtmehoidjaga 2 võtit) ning LL-le kuuluvad esemed: Nike seljakott maksumusega 50 eurot; milles sülearvuti Lenovo maksumusega 300 eurot; Viking Club kliendikaart LL nimele; Club One kliendikaart LL nimele; meremehe teenistusraamat LL nimele; töö uksekaart; võti kollast värvi sea kujuga võtmehoidjaga üks musta värvi peaga sinise ümara kummist nupuga võti; kilekott, milles oli ehitaja tööriietus (erkkollased jope ja püksid, väärtus tuvastamata), s.o esemed koguväärtuses vähemalt 465 eurot ning samuti tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 25.07.2018 kella 11.15 ajal Tallinnas, XXX asuva X ärihoone välisukse eest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RR-le kuuluva helesinist värvi raamiga jalgratta MERIDA väärtusega 300 eurot. Seega I. Manafova pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas Irina Manafova

§ 199lg 2 p 5, 8, 9 järgi süüdi ja mõistis karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.10.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 1 aasta 15 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 15 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 4 päeva ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 8 kuud 11 päeva. Karistusaja algust arvestati alates kinnipidamisest s.o 31.07.

1. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati ning I. Manafovalt mõisteti KK kasuks välja 724,80 eurot ja RR kasuks 300 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. Menetluskuludena mõisteti I. Manafovalt välja kaitsekulu 660 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 741 eurot; kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu 765 eurot ja sundraha 810 eurot. Menetluskulud summas 2976 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks, igal kuul 248 eurot. Maakohus asus peale kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega tutvumist seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemine I. Manafova poolt on tõendamist leidnud. Kohus tõdes, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada kannatanute valduse, kehtestada äravõetud esemetele enda valduse, milleks tal aga kannatanute nõusolek puudus. Karistusliigi valikul arvestas kohus asjaoluga, et I. Manafoval on 4 kehtivat kriminaalkaristust, s.h on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on I. Manafoval 12 kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. Et varasemad karistused ei ole mõjutanud süüdistatavat õiguskuulekalt käituma, ei ole rahaline karistus kohane, mistõttu tuleb I. Manafovat karistada vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestas kohus ka asjaolu, et süüdistatav pani uue kuriteo toime ajal, mil ta oli tingimisi vabastatud ning vargustega on kannatanutele tekitatud kahju ka lõhkumise teel. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Põhjendatud on I. Manafova karistamine sanktsiooni keskmises määras. Et kannatanute tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud vargustega, tuleb süüdistataval hüvitada kannatanutele tekitatud kahjud. APELLATSIOON:
2. Maakohtu otsusele esitas ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatava kaitsja advokaat Merike Allikmäe. Kaitsja palub maakohtu otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega mõista I. Manafova süüdi

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi ning karistada I.

Manafovat kahe aastase vangistusega. Kaitsja hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnorme KrMS § 339 p 8 mõtte kohaselt. Apellatsiooni argumendid kohtuotsuse osaliseks tühistamiseks on alljärgnevad: 3.

1. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil ennast süüdi vaid 25.07.2018 toimepandud jalgratta varguses. Kaitsja seisukohalt omistas kohus liialt suurt kaalu I. Manafova varasemale korduvale karistatusele, arvestamata tuvastamata jäänud asjaolusid. 3.
2. Järeldus, et I. Manafovalt 09.07.2018 kinnipidamisel leitud maal oli varastatud XXX korterist, saab olla vaid oletuslik. Kannatanule on tagastatud maal alpi maastikuga, läbivaatuse protokolli kohaselt oli I. Manafoval 2 kilekotti ja sinakas hall maastikumaal raamist eraldatud. Kannatanu ei ole selgitanud, kas maal oli raamis või raamita. 3.
3. Ainus süüdistatava DNA-ga kokkulangev proov on leitud suitsukonilt West- pakend 3, Vana Tallinna pudelilt ja nahkvutlarilt ning autos olnud plastikpudelilt, mis aga ei kinnita veenvalt I. Manafova viibimist sündmuskohal. Sideettevõtjalt saadud andmed ei ole kindlaks varguse toimepanemist kinnitavaks tõendiks, kuna I. Manafova oli kuriteo paigast 300 m eemal. 3.
4. I. Manafova ei ole kunagi autot juhtinud ega oska autot käivitada. Kohtu järeldus I. Manafova poolt auto kasutamise ja kahju tekitamise kohta ei ole usutav. 3.
5. XXX korteri luku välja vahetamine ei kinnita I. Manafova poolt ukseluku lõhkumist ja korterisse sissetungimist. Haginõude summas 722,80 eurot tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi kahju suurust kinnitavat tõendit. 3.
6. Kohus ei ole arvestanud kuriteo soodusasjaoluna kannatanu KK enda käitumist. 3.
7. I. Manafovale mõistetud karistus ei vasta tema isikule ega kuriteo raskusele, kuigi esinevad vastutust kergendavad asjaolud ning kannatanutele on osaliselt tagastatud neilt varastatud esemed. Varguste põhjal ei saa järeldada, et varastamine on kujunenud I. Manafovale elustiiliks. I. Manafova ise on veendunud, et tema puhul täidaks karistuse eesmärke ka lühemaajalisem vangistus. KOHTUKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kaitsja apellatsioonis esitatuga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (vt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
9. Küsimus sellest, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisega, mistõttu kaitsja väide KrMS § 339 lg 1 p 8 sätete rikkumise kohta on ainetu. Kohtukolleegium märgib, et vastavalt Riigikohtu lahendites (nt 3-1-1-46-07 ja 3-1-1-27-08) toodule ja KrMS § 341 lg 2 sättele, pole KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tuvastamisel võimalik ringkonnakohtu poolt sisulise otsuse tegemine. Ringkonnakohus, tuvastades KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise, peab vastavalt KrMS § 341 lg 2 sättele maakohtu otsuse tühistama ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Antud juhul on kaitsja taotlus uue otsuse tegemiseks vastuolus apellatsiooniga, milles on viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud rikkumisele. Kaitsja on kohtukolleegiumi hinnangul jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu lahendites (vt 3-1-1-13-12, 3-1-1-15-13) esitatud selgitused KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise osas, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kohtukolleegium maakohtu vaidlustatud otsuses sellist vastuolu ei tuvastanud. Maakohus on tõendite igakülgse analüüsi ja neile antud hinnangu pinnalt jõudnud kohtuotsuse põhiosas järeldusele, et I. Manafova tuleb süüdi tunnistada talle esitatud süüdistuses

§ 199

lg 2 p 5, 8, 9 järgi ning kohtuotsuse resolutiivosa ka sellist kohtu järeldust kajastab, kuna I. Manafova on temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi mõistetud. Kohtukolleegium leiab üheselt, et kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida menetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 1 p 8 järgi. 6. Kuigi kaitsja I. Manafova süüd temale inkrimineeritud varguste toimepanemises täielikult ei vaidlusta, vaid kinnitab I. Manafova süüd üksnes 25.07.2018 toimepandud jalgratta varguses, on kaitsja apellatsioonis osundanud, et 08.07.-09.07.2018 varguse episoodis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine korterisse XXX, Tallinn oleks toimunud I. Manafova poolt luku lõhkumisega ja luku vahetamine ei kinnita ukseluku lõhkumist süüdistatava poolt. Kaitsja leiab, et see on vähe usutav, kuid samas ei taotle kaitsja süüdistatava selles varguse episoodis õigeksmõistmist. Lisaks on kaitsja eksinud süüdistatava süü tunnistamise osas, kuivõrd kaitsja on apellatsioonis märkinud, et süüdistatav tunnistas end süüdi üksnes ühes episoodis, s.o 25.07.2018 jalgratta varguses. Kaitsja jätab siinjuures tähelepanuta, et maakohtus toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav enda süüd 08.07.-09.07.2018 Poska maja episoodis osaliselt, samas on ta ka täpsustanud, et 26.07.2018 episoodis polnud tal niipalju raha, kui ta kirja pani ja jalgratta varguses täielikult (kd II, lk 138-140). Ka ei ole võimalik hinnata sisuliselt kaitsja seisukohta osas, mis puudutab taotlust süüdistatava süüdi tunnistamiseks

§ 199

lg 2 p 5 ja 9 järgi, kuna mingeid argumente ega põhjendusi apellatsioonis selles osas esitatud ei ole ning seda ei ole püütud ka tõenditega siduda või põhjendada. Kaitsja paljasõnaline osundus süüdistatava seisukohale, kes ei ole nõus, et talle inkrimineeriti sissetungimine, on seega täielikult vastuoluline ja ainetu ning ilmselgelt põhjendamatu. Apellatsioonis ei ole kaitsja vaidlustanud ka kannatanu KK tsiviilhagi rahuldamist ega kuriteoga tekitatud materiaalse kahju kannatanule hüvitamist kohtu poolt välja mõistetud suuruses. 7. I. Manafova süüküsimuse otsustamisel on maakohus andnud üksikasjalikult hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtus avaldatud ja uuritud tõenditele. Maakohus on otsuses kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki

§ 199lg 2 p-de 5, 8 ja 9 koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid.

Maakohtu põhjendused varguste ja omavolilise sissetungi koosseisu tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohus ei pea otstarbekaks revideerima asuda. 8. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega I. Manafovale lühemaajalise vangistuse mõistmiseks.

§ 199

lg 2 p-de 5, 8, 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on I. Manafovat karistanud süüdistuses märgitud varguste toimepanemise eest 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, seega sanktsiooni keskmisele määrale vastava karistusega, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra. Maakohus on jälgitavalt põhjendanud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, andes sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Mõistes I. Manafovale

§ 65

lg 2 kohaselt liitkaristuse, ei ole maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Kaitsja apellatsioonis esitatud seisukoht, et I. Manafova on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud, ei tulene kriminaalasja materjalidest ja ka kohtukolleegiumil ei kujunenud veendumust, et süüdistatav puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb. Kuigi osa varastatud esemetest on kannatanutele tagastatud, ei sõltunud nende tagastamine ilmselgelt süüdistatava tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada seda karistust kergendava asjaoluna. Riigikohus on oma lahendites korduvalt väljendanud, et isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks (vt nt nr 3-1-1-13-11 p 9.1; 3-1-176-12 p 10). Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu poolt I. Manafovale

§ 199lg 2 p-de 5, 8 ja 9 järgi mõistetud karistus vastab täielikult tema süüle ning selle vähendamiseks puudub alus. 9. Kr

MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on I. Manafovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Riigi õigusabi osutamise korral on kaitsja kohustatud RÕS § 22 lg-st 1 p 4 tulenevalt esitama põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks, mille kohaselt kulus tal apellatsiooni koostamiseks kokku 2 tundi ja seega on apellatsioonimenetluse kulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Kohtukolleegium peab tasutaotluse esitatud tasu suurust põhjendatuks ja vajalikuks. Et kohtukolleegium jätab kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata, tuleb I. Manafova kaitsja M. Allikmäe kasuks riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt välja mõista 120 eurot. Antud summa tuleb I. Manafovalt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides apellatsioon on esitatud. 10. Eeltoodud põhistusel leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et I. Manafova kaitsja M. Allikmäe apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/