1-18-4473 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4473 (17233001559) Kohtukoosseis eesistuja Merit

§ 126

lg 3 p 2 alusel jätta selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o XXX; - 27.11.2017 sündmuskoha vaatlusel leitud ja ära võetud esemed: kollane tulemasin, põlenud tumedast puuvillast riideeseme osa, põlenud rohelisest nailonist riideeseme osa, vaiba osa, märg valge koni helesinise triibuga, tulemasina metallist osa, põlenud puuvillast eseme osa, märjad konid kollase ja valge alusega, mis on antud hoiule ja asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - 30.11.2017 Vitaly Ivanovilt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon NOKIA koos SIMkaardiga ja võtmekimp kolme võtmega, mis on antud hoiule ja asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Vitaly Ivanovile; - 01.12.2017 Vitaly Ivanovi ülekuulamisel ära võetud nahast talvejope, spordipluus, 3 1-18-4473 - - - - teksad, T-särk, sokid ja kingad, mis on antud hoiule ja asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Vitaly Ivanovile; 30.11.2017 Artjom Golovanovi ülekuulamisel ära võetud kahe sinise vahetükiga must jope, mustad dressipüksid, must pildiga džemper ja must-valged botased Nike, mis on antud hoiule ja asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Artjom Golovanovile; 05.12.2017 ära võetud Vitaly Ivanovile kuuluvad botased Nike, mis on antud hoiule ja asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Vitaly Ivanovile; 05.12.2017 sündmuskoha vaatlusel Artjom Golovanovi XXX asuva elukoha korteri vannitoast verekahtlase-seguse veega kausist ära võetud teksad, mis on antud hoiule ja asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Vitaly Ivanovile; 11.12.2017 asitõendi vaatlusel Vitaly Ivanovile kuuluvatelt botastelt Nike, talvejopelt ja kingadelt, Artjom Golovanovile kuuluvalt meeste jopelt ja dressipükstelt Nike ning 05.12.2017 sündmuskoha vaatlusel Artjom Golovanovi XXX asuva elukoha korteri vannitoast verekahtlase-seguse veega kausist ära võetud teksadelt avastatud vereplekkidelt võetud puuteproovid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Artjom Golovanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot; - ekspertiisitasud summas 2 704,30 eurot (ekspertiisi nr 17E-IDS0059/304 tegemisest tekkinud kulu 292 eurot; osa DNA-ekspertiisi nr 17E-GE1303 tegemisest tekkinud kulu, s.o summas 855 eurot; ekspertiisi nr 17E-AP0050 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 289,50 eurot; kompleksekspertiisi nr XX kulu 1 267,80 eurot); kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulu summas 901,56 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu summas 2 513,76 eurot ehk menetluskulud kogusummas 6 119 (kuus tuhat ükssada üheksateist) eurot ja 62 senti. Jätta KrMS § 183 lg 1 ja § 180 lg 3 alusel riigi kanda DNA-ekspertiisi nr 17E-GE1303 tegemisest tekkinud osaline kulu, s.o 1 482 eurot. Samuti jätta riigi kanda kaitsjatasu summas 300 (kolmsada) eurot, seoses Artjom Golovanovi osalise õigeksmõistmisega. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Artjom Golovanov tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude ja sundraha näol kogusummas 7369,62 eurot kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700053515 ning selgitus „Artjom Golovanov, 1-18-4473, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Vitaly Ivanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; 4 1-18-4473 - ekspertiisitasud summas 1 429,50 eurot (ekspertiisi nr 17E-AP0050 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 289,50 eurot; kompleksekspertiisi nr XX kulu 1 140 eurot); kohtueelses menetluses määratud kaitsja õigusabi kulu summa osaliselt, s.o 68 eurot ehk menetluskulud kogusummas 1497 (üks tuhat nelisada üheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti. Lugeda menetluskulude hulka Vitaly Ivanov poolt kokkuleppel kaitsjale makstud tasu 2450 eurot. Jätta KrMS § 181 lg 1 alusel menetluskulude hulka arvatud 2450 eurost 1470 eurot riigi kanda. Jätta KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel Vitaly Ivanov kanda Vitaly Ivanov kokkuleppel kaitsja kulud osaliselt, s.o summas 980 eurot. Tasaarvestada menetluskulude riigi nõue Vitaly Ivanovi nõudega riigi vastu summa 1470 eurot ulatuses. Jätta KrMS § 183 lg 1 ja § 180 lg 3 alusel riigi kanda DNA-ekspertiisi nr 17E-GE1303 tegemisest tekkinud osaline kulu, s.o 1 482 eurot ja kohtueelses menetluses määratud kaitsja õigusabi kulu summa osaliselt, s.o 100 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Vitaly Ivanov tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude tasaarveldamata osas ja sundraha näol kogusummas 777,50 eurot kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700053528 ning selgitus „Vitaly Ivanov, 1-18-4473, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. Süüdistus Vitaly Ivanovi süüdistatakse selles, et tema 26.11.2017 ajavahemikul 18.00 kuni 21.55, ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud konflikti käigus korteris aadressil XXX, grupis Artjom Golovanoviga pärast seda, kui kõigepealt Artjom Golovanov lõi rusikaga XXX vähemalt kaks korda pähe, mille tagajärjel kannatanu kukkus, peksis koos Artjom Golovanoviga XXX rusikate ja jalgadega valimatult üle kogu keha. Seejuures astudes peksmise käigus kannatanu rindkerele hüppas seal, mille tulemusena tekitas kannatanule rindkere tömbi trauma koos rinnaku ja mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, mille tüsistusena tekkis kannatanul äge kopsu-südame puudulikkus, mille tulemusena kannatanu suri sündmuskohal. Seejärel koos A. Golovanoviga valas V. Ivanov kannatanu üle süüteainet sisaldava vedelikuga ning süütas kannatanu põlema, mille tulemusena tekitas tulekahju korteris aadressil XXX. V. Ivanov ise koos A. Golovanoviga põgenes sündmuskohalt. Korteri süütamisega seadis V. Ivanov ohtu kortermaja XXX elanike elu ja tervise, sh alaealise XXX elu ja tervise, kes toimetati vingumürgituse kahtlusega kiirabisse. 5 1-18-4473 Tulekahjust tekkinud suits levis kortermaja koridori ning naaberkorteritesse, mille tulemusena said naaberkorterid suitsukahjustusi. Kannatanud XXX ning XXX on seoses sellega esitanud ka tsiviilhagid, summades 600 ja 2000 eurot. Sel moel pani Vitaly Ivanov oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning pani toime võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, s.o KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Artjom Golovanovi süüdistatakse selles, et 26.11.2017 ajavahemikul 18.00 kuni 21.55, ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud konflikti käigus korteris aadressil XXX, grupis Vitaly Ivanoviga pärast seda, kui ta kõigepealt lõi rusikaga XXX vähemalt kaks korda pähe, mille tagajärjel kannatanu kukkus, peksis koos Vitaly Ivanoviga XXX rusikate ja jalgadega valimatult üle kogu keha. Seejuures astudes peksmise käigus kannatanu rindkerele hüppas seal, mille tulemusena tekitas kannatanule rindkere tömbi trauma koos rinnaku ja mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, mille tüsistusena tekkis kannatanul äge kopsu-südame puudulikkus, mille tulemusena kannatanu suri sündmuskohal. Seejärel koos Vitaly Ivanoviga valas A. Golovanov kannatanu üle süüteainet sisaldava vedelikuga ning süütas kannatanu põlema, mille tulemusena tekitas tulekahju korteris aadressil XXX. A. Golovanov ise koos Vitaly Ivanoviga põgenes sündmuskohalt. Korteri süütamisega seadis A. Golovanov ohtu kortermaja XXX elanike elu ja tervise, sh alaealise XXX elu ja tervise, kes toimetati vingumürgituse kahtlusega kiirabisse. Tulekahjust tekkinud suits levis kortermaja koridori ning naaberkorteritesse, mille tulemusena said naaberkorterid suitsukahjustusi. Kannatanud XXX ning XXX on seoses sellega esitanud ka tsiviilhagid, summades 600 ja 2000 eurot. Sel moel pani Artjom Golovanov oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning pani toime võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, s.o KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Artjom Golovanovi süüdistatakse ka selles, et tema, viibides XXX 21.05.2016 kella 16:00 paiku XXX, lõi tugeva rusikahoobiga XXX näkku. Löögi tulemusel kannatanu kukkus maha ja kaotas teadvuse. Oma tegevusega tekitas Artjom Golovanov kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse (pindmine peavigastus, pealaenaha pindmine vigastus, huule ja suuõõne pindmine vigastus, samuti lõi kannatanul välja kolm esihammast). Hammaste proteesimise eest kulutas kannatanu 445 eurot ning samas summas on ta esitanud ka tsiviilhagi. Sel moel pani Artjom Golovanov oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Artjom Golovanovi süüdistatakse ka selles, et tema 14.06.2017 ajavahemikus kella 17:07-17:42 helistas temale kuuluvalt mobiiltelefoni abonentnumbrilt XXX Häirekeskuse numbrile 112 ning teatas, et kaupluses XXX aadressil XXX viie minuti pärast toimub plahvatus. Kaupluse juurde sõitsid politsei patrullekipaažid, kohale kutsuti päästjad ning demineerijad. Inimesed evakueeriti kauplusest ning ruumid otsiti läbi leidmaks võimalikku lõhkeseadet, kuid lõhkeseadet ei leitud. Kaupluses toimunud otsingute ajal katkestati töö kaupluses ning seoses töötajate töötasudega, mida XXX maksis oma kaupluse töötajatele aja eest kui töötajad ei saanud töötada, on XXX esitanud tsiviilhagi summas 69.93 eurot. Nimetatud tegevusega rikkus Artjom Golovanov avalikku korda KorS § 55 lg 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Sel moel pani Artjom Golovanov oma tahtliku teoga toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise lõhkeseadeldisega ähvardades, s.o KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära isikuliste tõendiallikate ütlused, prokuröri, süüdistatavate ja kaitsja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. 6 1-18-4473 I 2. Arutatavas kriminaalasjas on V. Ivanovile ja A. Golovanovile esitatud süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 113 lg 1 sätestab vastutuse teise inimese tapmise eest. Tapmine on nn suvalise teokirjeldusega koosseis - surma põhjustavana käsitatakse iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. 3. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et 26.11.2018 kella 22 paiku toimus tulekahju XXX asuvas korteris, mille kustutustööde käigus leiti korterist hukkunu. Tulekahju toimumist tõendab Päästeameti vastus ühes vastuse lisadega Politsei- ja Piirivalveametile (tõend 28), mille kohaselt sai Päästeamet 26.11.2017 kell 21.52 väljakutse tulekahju kohta XXX asuvasse majja, kus põleb XXX korruselise maja XXX. korrusel asuv korter. Esimene päästemeeskond jõudis sündmuskohale 26.11.2017 kell 21.57 ning päästjate kohale saabudes tuli XXX korruse aknast musta suitsu. Korterisse sisenedes avastasid päästjad korteri elutoast lahtise tulekolde (tuleleviku) diivani ja kapi juurest ning sealt lähedalt hukkunu. Kiirabikaardist (juhtum XXX) (tõend 1) nähtuvalt fikseerisid sündmuskohal viibinud meedikud korterist leitud isiku surma. 4. Hukkunu leidmist kinnitab ka 27.11.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (tõend 3). Kõnealusest protokollist ühes fototabeliga nähtub, et 26.11.2017 kell 23.30 viidi läbi vaatlus korteris aadressil XXX ning kõrvuti tulekahju tagajärgede kirjeldamisega nähtub protokollist, et korteri elutoa põrandal, elutoa ja korteri vaheukse ava ees, korteri vaheseinast 1,4 m kaugusel paiknes meesterahva surnukeha. Surnukeha asetses paremal küljel, peaga elutoa ja magamistoa vaheseina suunas, jalad põlvedest ning käed küünarnukkidest kõverdatud. Surnuveoakti nr XX kohaselt toimetati korterist leitud surnukeha Kohtla-Järvele aadressile Ravi tn 10c, mis on vastavalt tundmatu surnukeha isikutuvastamise õiendile (tõend 8) ja surnu ekspertiisiaktile (tõend 9) EKEI Ida-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond. 5. Kõrvuti kirjalike tõenditega tõendavad tulekahju toimumist 26.11.2017 õhtusel ajal aadressil XXX ka menetlusse kannatanuna kaasatud kannatanud – XXX, XXX ja XXX, tunnistajad XXX ja XXX, kuid ka süüdistatav(

1. ad)ise. Nii on isikulised tõendiallikad kinnitanud oma vahetut viibimist sündmuskohal (kannatanud), või seal vahetus läheduses viibimist (süüdistatavad), tulekahju olemasolu, ning XXX politseitöötajana ning XXX päästetöid läbiviinud päästeametnikuna kõrvuti tulekahjuga ka päästetööde käigus hukkunu leidmist. 6. Tulles tagasi korterist leitud surnukeha juurde, siis tundmatu surnukeha tuvastamise õiendi kohaselt (tõend 8) tuvastati hukkunud isikuna XXX. Hukkunu isik tuvastati XXX äratundmiseks esitamise protokolli ning andmebaasi andmetega (vt ka DNA materjali väljastamine, tõend 10). Seda, et XXX võttis osa XXX äratundmisest kinnitas XXX ka kohtuistungil (vt 08.08.2018 kohtuistungi protokoll). Samuti on kohus tõendina vastu võtnud XXX läbi viidud äratundmiseks esitamise protokolli, millest võttis osa ka XXX, ja milles uurija tegi XXX ettepaneku vaadelda surnukeha, mis leiti pärast kustutustöid korterist XXX. XXX tundis talle esitatust surnukeha pikkuse, kehaehituse, vasaku jala säärel, põlve all asuva ebasümmeetrilise ovaalse kujuga sünnimärgi järgi ära XXX, kes on sündinud XXX ning elas aadressil XXX. Seega saab tuvastatuks lugeda, et korterist XXX tulekahju kustutamise käigus leitud isik on XXX. 7. Surnu ekspertiisiakti kohaselt on XXX surma põhjuseks rindkere tömp trauma koos rinnaku ja mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, mille tüsistusena tekkis äge kopsu-südame puudulikkus. Taolised vigastused põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. 7 1-18-4473 Nii tuvastati XXX rinnaku täielik ristmurd IV roidevahemiku tasandil; parema II, IV-VI roide murd mitmel anatoomilisel joonel; vasaku I-IX roide murd mitmel anatoomilisel joonel verevalumitega rinnakelme all ja ümbritsevates roiete-vahelistes lihastes ning nahaalune ja lihase-sisene verevalum parem pool oimu-otsmiku-kuklapiirkonnas. Ekspertarvamuse kohaselt tekitati osutatud vigastused elupuhuselt, löökidest tömbi esemega (nt rusikate ja/või kängitsetud jalgadega). Roidemurdude suhteline sümmeetrilisus ja rinnaku ristmurd annavad eksperdi hinnangul aluse ka järelduseks, et traumamehhanismiks võis olla ka rindkere kompressioon eesttaha suunas (näiteks selili lamavas asendis kannatanule rindkere peale hüppamisel). Eksperdiuuringute tulemuste hindamise ja ekspertarvamuse põhjendavas osas märkis ekspert, et kuigi toksikoloogiauuringul polnud karboksühemoglobiibi kontsentratsioon määratav, siis tulenevalt asjaolust, et siseuuringu tegemisel puudusid kannatanu keele pinnal, söögitoru valendikus ja ülemistes hingamisteedes tahma osakesed ning puudusid ka vingugaasi mürgistusele iseloomulikud tunnused (erepunased koolnulaigud, erepunane veri veresoontes, siseelundite erepunane värvus), mistõttu saab väita, et kannatanu jäi tulekahjukoldesse surnuna. Ekspert välistas sellegi, et tuvastatud ulatuses rindkere tömp trauma võis tekkida kukkumisel oma kasvu kõrguselt. Eelnevalt analüüsides nendib kohus, et põhjuslik seos tulekahju ning XXX surma vahel puudub ja välistatud on seegi, et XXX vigastused tekkisid kukkumisest tema enda kehapikkuse kõrguselt. 8. Süüdistuses püsitatud hüpoteesi kohaselt tekitasid XXX tuvastatud vigastused, mis põhjustasid tagajärjena XXX surma, V. Ivanov ja A. Golovanov. 9. Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid tõendavad, et V. Ivanov ja A. Golovanov viibisid pühapäeval, s.o 26.11.2017, alates pärastlõunasest ajast XXX korteris aadressil XXX. Tuvastatu kohaselt olid nad ka viimasteks, kes XXX kontaktsena nägid. Aluse sellise järelduse tegemiseks annab alljärgnev. Esmalt osutab kohus sideettevõtjalt saadud andmete protokollile (tõend 11), millega tehti kindlaks XXX ajavahemikul 26.11.2017-30.11.2017 toimunud telefoniühendused. Asjassepuutuvana ja kohtus uuritud tõenditega haakuvalt nähtub viidatud protokollist, et 26.11.2017 ajavahemikus kella 15.22st kuni 16.06ni helistas kolmel korral XXX XXX. XXX kuulati kohtus tunnistajana üle (09.08.2018 kohtuistungi protokoll) ja tema ütluste kohaselt puutus ta XXX kokku päeval, mil „see kõik juhtus“ ehk täpsustavalt siis, kui XXX korteris toimus tulekahju. XXX avaldas, et tol päeval kontakteerusid nad XXX umbes kella 17, võimalik, et ka 16.30 paiku. Kuna väljas oli külm, läks ta pärast pudeli õlle ostmist alkoholi tarvitama XXX juurde. Mingi aeg kontakteerus ta ka V. Ivanoviga ning saades viimaselt teada, et ka V. Ivanovil on paha olla (pohmell), tegi ta V. Ivanovile ettepaneku tulla XXX juurde. Mõni aeg hiljem saabuski XXX korterisse V. Ivanov. V. Ivanoviga oli kaasas A. Golovanov. Eelkajastatut järeldub, et XXX ütlused XXX kontakteerumise kellaaja osas on sidettevõtjalt saadud andmete protokolliga võrreldes mõningases nihkes. Nimelt märgib XXX, et tema ja XXX vaheline kontakt toimus umbes kella 17 või 16.30 paiku. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et XXX ja XXX omavaheline viimane telefonikontakt toimus kell 16.06. Kohus leiab aga, et vaatamata XXX nimetud kellaaja ebakõlale pole alust tema ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada. Ei saa eeldada, et üks või teine isikuline tõendiallikas suudaks minutilise täpsusega enam kui pool aastat hiljem selgitada, mis kell ta ühe või teise isikuga kontakteerus. Lisaks avaldas XXX, et kontakteerus XXX mitte kell 17 vaid, kella 17 paiku, täpsustades, et see võis olla ka varem, näiteks 16.30 paiku. Kohtu hinnangul on sidettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuv ligilähedane XXX väljendatud kellaaja määratlusele, mistõttu ei tõusetu küsitavusi XXX ütluste usaldusväärsuses ning tema ütlused saavad olla sündmustiku tuvastamise aluseks. 8 1-18-4473 10. Edasiselt märgib kohus, et kohtus uuritu osutab, et V. Ivanov ja A. Golovanov saabusid XXX korterisse aadressile XXX XXX lähedasel ajal. Aluse sellise järelduse tegemiseks annavad V. Ivanovi ütlused koostoimes sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, milles kajastuvad isikute-vahelised sideühendused ajavahemikul 26.11.2017st kuni 30.11.2017. Nimelt avaldas V. Ivanov, et nad leppisid XXX kokku kokkusaamise. Algselt pidi kohtumine aset leidma XXX poe juures, ent seal kohtumist aset ei leidnud. Telefonikõne käigus selgus, et XXX viibib XXX juures ja nad otsustasid sinna minna. Kuna XXX ja V. Ivanovi vahelised kõned toimusid 26.11.2017 ajavahemikul kella 15.19st kuni kella 15.59ni, siis analüüsides varasemaid ajamääratlusi, esineb alus järelduseks, et XXX saabus XXX korterisse vaid lühikest aega enne V. Ivanovi ja A. Golovanovi saabumist. Sisuliselt viibisid nad kõik XXX korteris alates kella 16st või mõned minutid pärast seda. Järgnevalt on V. Ivanovi, A. Golovanovi ja XXX ühetaoliste ütluste pinnalt sedastatav, et peale XXX saabumist suundus XXX XXX saadud rahaliste vahendite eest alkoholi soetamiseks kauplusesse, kust ostis viina, mida hiljem ühiselt XXX korteris tarvitama asuti. Soetatud alkoholi kogus varieerus 0,75st liitrist kuni 1 liitri viinani. XXX ütlustele vastavalt lahkus tema XXX korterist kella 18 või 18.30 paiku. XXX läks teda saatma ning XXX XXX mingeid tervisekahjustusi või vigastusi ei näinud. Ka ei köitnud mõni muu asi XXX juures tema tähelepanu. Samal ajal jäid XXX korterisse V. Ivanov ja A. Golovanov. XXX ütluste kohaselt tema lahkumise hetkeks korterisse alkoholi ei jäänud – ta andis XXX täiendavaid rahalisi vahendeid, et viimane saaks koju tagasi minnes poest läbi minna, et sealt alkoholi juurde osta. A. Golovanovi ütlustele tuginedes saab väita, et XXX naasis tagasi oma koju mõne aja ehk ca 30-40 minuti pärast suure viinapudeliga, mida koos tarvitama hakati. Seega järeldub, et 26.11.2017 kuni kella 18-18.30ni puudusid XXX kolmandatele isikutele tajutavad tervisekahjustused või -vigastused ning koju naastes, mis võis A. Golovanovi ütluste kohaselt olla umbes kella 18.30-19 paiku, oli XXX tervislik seisund selline, mis võimaldas XXX XXX koju saata, poest alkoholi osta, korterisse naasta ja seal ühiselt V. Ivanovi ja A. Golovanoviga alkoholi tarvitamist jätkata. Siinkohal on põhjust märkida, et edasine alkoholi tarvitamine toimus kolme isiku, s.o XXX, V. Ivanovi ja A. Golovanovi osavõtul ning kohtus uuritud tõendid ei viita ühelegi muule isikule, kes oleks XXX korteris samaaegselt viibinud või oleksid muul viisil teadlikud või tajunud XXX korteris järgnenud sündmuse käiku. Kuna XXX on surnud, oli surnud juba kohtueelse menetluse ajal, tema surma asjaolud on ka menetluse alustamise ajendiks ning tema versioon toimunu kohta jääbki välja selgitama, siis asjaoludest tulenevalt saab korteris toimunu baseeruda ja baseerub valdavas osas V. Ivanovi ja A. Golovanovi avaldatule. 11. A. Golovanovi kohtuistungil avaldatu kohaselt tekkis tal XXX erimeelsus/konflikt/tüli XXX elutingimuste ja eluoluga seonduvalt. Olgu märgitud, et mitmed isikulised tõendiallikad, sh nii süüdistatavad, korteris viibinud XXX , kuid ka XXX naabrid kirjeldasid viimase korterit kui koristamata ja musta. Seejuures on need väited kooskõlas ka vaatlusprotokollis kajastatuga, milles on otsesõnu märgitud, et vaatluse objektiks olnud korter aadressil XXX on pikka aega (ammu) koristamata (tõend 4). A. Golovanovi sõnutsi tehti XXX märkus selle kohta, kuidas ta sellises korteris elab. A. Golovanovi väite kohaselt muutus XXX selle väljaütlemise peale pahuraks ja agressiivseks, kasutas A. Golovanovi aadressil ebatsensuurseid sõnu ja viskas laual klaasis olnud viina või vee talle näkku. Peale viimast kannatanu-poolset liigutust tõusis A. Golovanov püsti ja püsti tõusis ka XXX. Pärast püsti tõusmist lõi ta XXX ühel korral rusikaga paremalt poolt oimu või lõua piirkonda, tehes seda kiiresti, et XXX teda lüüa ei jõuaks. Selle löögi järgselt XXX kukkus. XXX hakkas püsti tõusma ning ta lõi veel ühel korral XXX oimu piirkonda. XXX kukkus ka selle löögi järgselt ja XXX tekkis verejooks ninast ja huulest. Üritades uuesti tõusta, lõi ta XXX 2 kuni 3 korda jalaga keha või kõhu piirkonda. Löögid olid erinevatesse kohtadesse ning 9 1-18-4473 jalalöögid kannatanu suhted olid otse, suunaga ülevalt alla. Teise jalalöögi järgselt oli kannatanu pikali ning A. Golovanov ei eita, et oli ka kolmas jalalöök. Jalalöökide järgselt kukkus XXX selili või külili, kuid tema vannituppa lahkudes oli XXX selili. Kohtu küsimustele vastates täpsustas A. Golovanov, et jalalöögid võisid olla rinna, kõhu ja kubeme piirkonda ning vähemalt üks jalalöökidest võis XXX tabada rinnapiirkonda. Löögid, mida oli 2-3, olid ühetaolised, suunaga ülevalt alla. Pärast lööke pani ta tähele, et tema käsi on veremäärdumisega ja ta suundus seda vannituppa maha pesema. Kannatanu jäi tema jalalöökidest põrandale maha, lamades diivani kõrval peaga akna suunas. Vannitoas viibimise ajal kuulis ta toast liikumist, ent mis seal täpsemalt toimus, ta ei tea. Umbes 5-10 pärast vannitoast naastes nägi ta aga põrandal lebava XXX juures V. Ivanovi, kes seisis XXX ülal või tema kõrval või lihtsalt tema poole kummardudes. Tema vannituppa mineku järgselt oli XXX asend muutunud. Samuti olid määrdunud V. Ivanovil seljas olnud riided – jope, teksapüksid ning jalanõud. A. Golovanovi vannitoast väljumise järgselt V. Ivanov midagi ei öelnud, vaid tema tuppa sisenedes keeras end näoga A. Golovanovi poole. A. Golovanov kinnitas ka, et ta pole näinud, et V. Ivanov oleks XXX löönud või viimasele muul viisil tervisekahjustusi tekitanud. Kujundades seisukohta eelkajastatu osas A. Golovanovi ütluste usaldusväärsuse kohta, leiab kohus, et kajastatud osas on A. Golovanovi ütlused usaldusväärsed ja neile ütlustele on kohtul võimalik süüdistatavate süüküsimuse üle otsustades ka tugineda – ühtegi asjaolu, mis võiks tingida kajastatud osas A. Golovanovi ütluste kahtluse alla seadmise, kohus ei sedastanud. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et A. Golovanov lõi XXX kahel korral rusikaga näo/pea piirkonda ja niisamuti lõi XXX keha piirkonda 2-3 korda jalaga. 12. Nagu märgitud, on menetluse käigus tõendamist leidnud, et 26.11.2017 õhtul viibisid teiste seas A. Golovanov ja V. Ivanov XXX korteris, kus ühiselt alkoholi tarbiti. A. Golovanovi sõnade kohaselt tekkis tal XXX konflikt, mille käigus lõi A. Golovanov XXX. Kohus osutas varasemalt ka surnu ekspertiisiaktile, kus kajastatu kohaselt tuvastas ekspert XXX surma põhjusena elupuhuselt tekitatud rindkere tömbi trauma koos rinnaku ja mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, mille tüsistusena tekkis äge kopsu-südame puudulikkus. Sellised vigastused põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Kohtuistungil avaldas A. Golovanov kuhu ja mil viisil ta XXX lõi. Kohtuistungil selgitas kohtuekspert ekspertiisiga seoses (13.08.2018 kohtuistungi protokoll), et surnukehal tuvastatud vigastused ei saanud usutavasti tekkida ühekordse löögi tagajärjel, kuna surnukehal tuvastati mõlemapoolsed roiete murrud mitmel anatoomilisel joonel. On aga võimalik, et vigastused tekkisid koostoimes rindkere peal hüppamise ja löökidega rindkere piirkonda, samuti on võimalik ja pole välistatud, et kannatanule löödi otseseid lööke rindkere pihta. Kaitsja küsimusele vastates täpsustas ekspert, et kannatanu vigastused võisid olla tekitatud nii hüppamisega rindkere peale või otsese löögiga rindkere piirkonda või alternatiivselt nii hüppamise kui ka otsese löögiga. Lisaks selgitas ekspert, et ta ei tuvastanud XXX näopiirkonna vigastusi (verevalumeid), ent see ei tähenda, et verevalumeid seal polnud ning välistatud oleks löömine näo piirkonda. Eksperdi selgituste kohaselt, tavapäraselt selleks, et tuvastada nahaaluseid verevalumeid, tuleb nahka prepareerida. Selline tegevus on näopiirkonnas haruldane, kuna kahjustab nägu. Konkreetsel juhul ei saanud näonahka prepareerida ka põhjusel, et surnukeha nägu oli söestunud, mistõttu selle eraldamisel nahk pudeneks. Kokkuvõtvalt märkis ekspert, et näopiirkonna verevalumid polnud nähtavad. Mis puudutab vigastuste tekkemehhanismi, siis selgitas ekspert, et vigastus tekkemehhanismiga kompressiooniga eesttaha tähendab seda, et rinnakumurd tekitati kannatanu selili asendis viibides, ent roietemurrud on võimalik tekitada nii kannatanu külili või selili asendis olles. Analüüsides eeltoodut, leiab kohus, et A. Golovanovi kohtuistungil kirjeldatu puutuvalt XXX löömisesse on põhijoontes haakuv ja vastavuses XXX ekspertiisi käigus tuvastatud ning eksperti poolt kohtuistungil avaldatud vigastuste ja nende tekkemehhanismiga. 10 1-18-4473 Kohus möönab, et ekspertiisakt ei kajasta A. Golovanovi kirjeldatud näo/peapiirkonda tehtud rusikalöökide olemasolu, ent tegemist pole ka asjaoluga, mis võiks kahtluse alla seada A. Golovanovi ütlused. Nimelt märkis ekspert, et ta ei tuvastanud surnukehal näopiirkonna verevalumeid, ent tõi välja ka põhjused, miks ta näopiirkonna verevalumite kohta kohaselt vastata ei saanud. Samas tuvastati XXX elupuhuselt tekkinud nahaalune ja lihasesisene verevalum paremal pool oimu-otsmiku-kuklapiirkonnas, millede osas täpsustas ekspert, et viidatud verevalumid on tekitatud välise mõju toimel tõenäoliselt löökidest tömbi piiratud esemega ja tulenevalt sellest, et verevalumid on ühesuurused, väga sarnased ehk paranemistunnused nii pea piirkonna verevalumitel kui rindkere piirkonnas asetsenud verevalumitel puudusid, siis on alust järelduseks, et need tekkisid ühel või samal ajal või lühikese aja jooksul. Võttes arvesse, et A. Golovanovi avaldatu kohaselt lõi ta XXX kahel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel XXX kukkus kahel korral enda kehapikkuse kõrguselt vastu põrandat, st et rusikalöökidega kaasnenud hoog mõjus kukkumiskohale küllaldaselt intensiivse jõuga ning seejärel lõi ta uuesti püsti tõusta soovinud XXX 2-3 korda jalaga - kohtuistungil näidatu kohaselt jalanõudes jalgadega täistallaga suunaga ülevalt alla erinevatesse keha piirkondadesse ning seejuures ei välistanud A. Golovanov, et need löögid tabasid XXX rindkere piirkonda, siis on kohus seisukohal, et kannatanul ekspertiisi käigus tuvastatud vigastused tekkisid A. Golovanovi kirjeldatud viisil - kahel korral XXX näo piirkonda löömisest ning seejärel 2-3 korral XXX keha, täpsemalt tema rindkere/ülakeha piirkonda suunatud jõulistest, suunaga ülevalt alla, välisjalanõudes tehtud jalalöökidest. 13. Hinnates V. Ivanovi ütlusi, nendib kohus, et V. Ivanov on eelkajastatuga seonduvalt andnud üldjoonetes haakuvaid ütlusi, kinnitades mh, et tema XXX ei löönud. V. Ivanovi ütlustes köidab kohtu tähelepanu aga tema ütluste pealiskaudsus, nende abstraktsuse aste ning piisava konkreetsuse ja detailsuse puudumine. Nii on V. Ivanovi vastused valdavalt stiilis „ei mäleta“, „ei tea“, „ei pannud tähele“, „ei märganud“ jne. Nii möönab V. Ivanov küll XXX korteris viibimist, seal ühist alkoholi tarvitamist, seda, et A. Golovanovil ja XXX tekkis konflikt, mille käigus kuulis ta helisid, mis on omased teise inimese löömisele, ent neid lööke vahetult ta ise justkui ei näinud – väidetavalt ei näinud ta ei seda, kuhu A. Golovanovi löögid kannatanut tabasid, kui palju neid lööke võis olla, kuidas reageeris kannatanu A. Golovanov löökidele, kas kannatanu osutas mingit vastupanu, millisesse olukorda kannatanu löökide järgselt jäi, ent niisamuti ei näinud ta, kas kannatanul tekkis ja oli A. Golovanovi näo- ja/või peapiirkonda suunatud löökide järgselt verevalandus või et kas ka enda riided ja jalanõud olid veremäärdumisega. 14. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et V. Ivanov kannatanu löömist ei näinud ja ta kannatanu ning A. Golovanovi vahelist konflikti ja selle tagajärgi suuremal määral ei tajunud. Nii V. Ivanov kui A. Golovanov kinnitasid istungil, et XXX löömine leidis aset elutoas ehk sealsamas ruumis, kus ühiselt alkoholi tarvitati. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tõend 3) kajastab elutoa mõõtmetena 3x4,8 m ehk tegemist on pigem väiksema suurusega toaga. Täiendavalt kinnitavad A. Golovanovi ja V. Ivanovi endi ütlused, et ajal, mil A. Golovanov kannatanut lõi, viibis V. Ivanov sealsamas, istudes kõrval asetsenud tugitoolis. Kuna V. Ivanovi ütlused on üldised, samas pole neist sedastatav otsest vastuolu eelnevalt käsitletud tõenditega (eelkõige A. Golovanovi ütlused), siis on kohtul tõusetunud kahtlused selle kohta, kas V. Ivanovi kohtuistungil avaldatu kajastab seda, mida ta ise vahetult 26.11.2017 õhtul XXX korteris tajus või tuginevad tema ütlused sellele, mida ta on menetluse käigus – võimalik, et toimikuga tutvudes - teada saanud. Võimalik on seegi, et V. Ivanov ei soovinud kohtuistungil asjakohaseid ja asjassepuutuvaid ütlusi mingitel kaalutlustel lihtsalt anda – märgitut ei saa aga talle tema menetluslikust staatusest ette heita. 11 1-18-4473 Kokkuvõtvalt märgib kohus V. Ivanovi ütlustega seonduvalt, et vaatamata kahtlusele, kas tema kohtuistungil avaldatu annab edasi seda, mida ta tõepoolest tajus, puuduvad ka asjaolud, mis tema kohtuistungil avaldatu eelosutatud aspektide osas kahtluse alla seaks. Ehk teisisõnu, vaatamata V. Ivanovi ütluste abstraktsusele, ei ole need ka vastuolus muude tõenditega, sh A. Golovanovi ütlustega, mistõttu saavad V. Ivanov ütlused eelkajastatud aspektide osas olla sündmustiku tuvastamise aluseks. 15. Süüdistuses püstitatud hüpoteesi kohaselt peksid A. Golovanov ja V. Ivanov XXX käte ja jalgadega valimatult üle keha ning lõpuks nad mõlemad, astudes XXX rindkerele, hüppasid seal. Kohtu veendumuse kohaselt süüdistuses püsitatu tõendamist leidnud ei ole ja etteruttavalt on põhjust ka märkida, et kohtus uuritud tõendikogum ei võimalda V. Ivanovi siduda vähimalgi määral XXX vigastuste ja tervisekahjustamisega. 16. Kohus märkis juba varasemalt, et esmajoones saavad korteris toimunu kohta anda asjakohast informatsiooni A. Golovanov ja V. Ivanov. V. Ivanov eitas täielikult XXX löömist või muul viisil tema väärkohtlemist. A. Golovanov kinnitas, et lõi XXX kahel korral näo/piirkonda ja kahel kuni kolmel korral jalgadega (üla)keha piirkonda. A. Golovanov märkis sedagi, et ta pole näinud, et V. Ivanov oleks XXX löönud. Küll viibis veremäärdunud riiete ja jalanõudega V. Ivanov maaslamanud XXX juures, kui A. Golovanov vannitoast väljus. 17. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 26.11.2017 õhtul, XXX korteris viibides, oli V. Ivanov riietunud tumedat värvi nahkjopesse, teksapükstesse ning kandis heledaid spordijalanõusid Nike. Siinkohal olgu märgitud, et A. Golovanovi ütluste kohaselt viibitigi korteris välisriietes ja jalanõudes. A. Golovanovi avaldatu kohaselt kandis V. Ivanov tol õhtul helekollaseid või helehalle spordijalanõusid Nike, mis olid tema vannitoast väljumise järgselt veremäärdumisega. Neidsamu riideid ja jalanõusid kandis V. Ivanov ka järgmisel hommikul, kui ühiselt tööle mindi. Seda kinnitas kohtuistungil V. Ivanov ise ja see on kooskõlas ka 04.05.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga (tõend 23), milles vaadeldi videosalvestusega CDplaati, mis kajastab 27.11.2017 ajavahemikus kella 06.35st kuni 06.37ni XXX tanklas toimunut. Sellelt nähtub muuhulgas, kuidas kolm meesterahvast suunduvad üle veoautode ja busside parkla tankla väljasõidu poole ning kolmas kõige lühem meesterahvas, kaadrist kõige viimane, kannab seljas musta lühikest jopet, pähe tõmmatud kapuutsi, jalas tumedaid pükse ning heledaid spordijalatseid. Ühist XXX tööle sõitu 27.11.2017 varahommikul kinnitasid kohtuistungil kõrvuti V. Ivanovi ja A. Golovanoviga ka XXX ja XXX. Kohus näitas A. Golovanovile kohtumenetluse käigus 11.12.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokollide lisaks olevaid fototabeleid (tõendid 25 ja 26), milles A. Golovanov tundis ära V. Ivanovil jalas olnud jalanõud, kuid niisamuti jope ja teksapüksid. Järgnevalt osutab kohus, et V. Ivanovile kuuluvaid spordijalanõusid Nike on menetluse käigus vaadeldud (tõend 25) ning vaatluse käigus tuvastati spordijalanõudelt veremäärdumised, mis leidsid kinnitust „Tetrabase“ testiga. Uurimisasutus vaatles ka V. Ivanovil seljas olnud jopet (tõend 26) ning sellelgi tuvastati veremäärdumisi. Samuti vaatles uurimisasutus teksapükse (tõend 26), mis võeti ära 05.12.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (tõend 22) XXX asunud korteris olnud pesukausist. Neiltki leiti veremäärdumisi. Ekspertiisiakti nr 17E-GE1303 (tõend 27) kohaselt võeti V. Ivanovi spordijalanõudelt kolm puuteproovi (B170681 - spordijalanõude välispinnalt; B170682 – spordijalanõude sisepinnalt ja B174556 – spordijalanõude sisepinnalt); V. Ivanovi nahkjope välispinnalt võeti kaks proovi – B170679 ja B170680 ning V. Ivanovi teksapükstelt, mis võeti ära pesukausist võeti kaks proovi – B170683 ja B170684. Ekspertarvamuse kohaselt saadi V. Ivanovi jope välispinnalt võetud proovist B170680 ning spordijalanõude väispinnalt võetud proovist B170681 DNA-analüüsid täisprofiilid, mis on kokku langevad XXX DNA-profiiliga, kuid mitte V. Ivanovi või 12 1-18-4473 A. Golovanovi DNA-profiiliga. Samuti arvutati välja püstitatud hüpoteeside tõepärasuhe, saades suhteks 1019. St, et antud DNAprofiili saamine on 1019 korda tõenäolisem, kui bioloogiline materjal pärineb XXX võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. V. Ivanovi nahkjopelt võetud teisest proovist nr-ga B170679 saadi DNAanalüüsil enam kui ühelt isikult pärinev täisprofiil. Selles segaproovis on eristatav peamine DNAprofiil, mis on kokku langev XXX DNA-profiiliga ning mille tõepärasuse suhe on juba varasemalt kajastatud 1019. Mis puudutab teisi proove, siis nähtub ekspertarvamusest, et proovidest on DNA analüüsil saadud küll täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, ent need pole seostatavad mh XXX või on alleelide arv olnud sedavõrd suur, mis ei võimalda teha usaldusväärseid järeldusi. Märgitust järeldub ühetaoliselt, et V. Ivanov on olnud XXX kontaktis viisil, mis tegi võimalikuks XXX bioloogilise materjali - vere - sattumise V. Ivanovi jalanõudele ning jopele. 18. A. Golovanovi ütluste kohaselt viibis V. Ivanov XXX kõrval, kui tema vannitoast väljus; ent talle jäi mõistmatuks V. Ivanovi tegevus XXX juures. V. Ivanov selgitas kaitsjale vastates, et peale seda, kui A. Golovanov väljus toast (vannituppa), läks ta XXX juurde, et XXX diivanile paigutada. Selleks võttis ta XXX kinni käest või õlast, ent see ebaõnnestus. XXX oli maas pikali, norskas pisut, mingeid liigutusi ta ei teinud ja samuti ei palunud ta abi. XXX oli V. Ivanovi hinnangul kas joobeseisundist tulenevalt teadvusetu või oli tal midagi muud. Tema üritas XXX korduvalt ebaõnnestunult diivanile paigutada, lõi sellele lõpuks käega ja istus tagasi tugitooli. Kohus märgib, et ühtegi tõendit, mis V. Ivanovi väidetu ümber lükkaks, kohtumenetluse käigus uuritud ei ole. 19. Järgnevalt peatub kohus täiendavalt XXX tuvastatud vigastustel (s.o surnu ekspertiisiaktil – tõend 9 ning eksperdi kohtuistungil antud ütlustel), tehes seda põhjusel, et süüdistuse kohaselt peksid V. Ivanov ja A. Golovanov kannatanu XXX valimatult jalgade ja rusikatega üle kogu keha. Analüüsides ekspertiisiakti, sh nii uuringute kirjeldusi kui eksperdijäreldusi, tuleb nentida, et ekspertiisi käigus tuvastati XXX küll ohtrad vigastused rinnaku ja roiete piirkonnas, s.o mitmed roiete murrud ühes verevalumitega, ent muid vigastusi, sh verevalumeid, peale termiliste kahjustuste, keha ülejäänud kehapiirkondades tuvastatud pole. Siinkohal on põhjust osutada eksperdi kohtuistungil antud selgitustele, et naha termilised kahjustused, ka kõige tugevad/sügavamad (söestumine), ei takista üldjuhul verevalumite tuvastamist. Kuna XXX tuvastatud vigastused seonduvad mitmete roiete, sh rinnaku täieliku ristmurruga, rinnakelme aluste verevalumitega ning roidevaheliste lihaste verevalumitega, kuid samuti nahaaluses ja lihasesiseses verevalumis paremal pool oimu-otsmiku-kuklapiirkonnas, siis puudub kohtu hinnangul alus järelduseks, et V. Ivanov ja A. Golovanov peksid kannatanu XXX valimatult jalgade ja rusikatega üle kogu keha. Üle kogu keha jalgade ja rusikatega valimatu peksmine tähendab kohtu hinnangul seda, et ekspertiisi käigus pidanuks XXX ilmnema tervisekahjustusi, verevalumeid vmt ka teistes keha piirkondades – nagu märgitud, seda ekspertiisi käigus tuvastatud ei ole. 20. Kaudselt saab süüdistuses kirjeldatud viisil peksmise puudumist järeldada ka muudest tõenditest. Kohus loeb tõendatuks, et A. Golovanovi näo/peapiirkonda suunatud löökide järgselt tekkis XXX verejooks ninast/huulest. Kuna süüdistuses nimetatud valimatu peksmine toimus peale näolöökide saamist ehk ajal, mil XXX oli juba verejooks tekkinud, siis tähendaks valimatu peksmine kahe isiku poolt sedagi, et XXX verd/verepritsmeid pidanuks leiduma ka muudes kohtades – seda nii korteris, kuid vaieldamatult eeldanuks see ka täiendavaid veremäärdumisi ka V. Ivanovi ja A. Golovanovi riietel. 13 1-18-4473 Varasemalt osutatud vaatlusprotokollis (tõend 4) toodust nähtub, et tumepruuni värvi vedeliku jäljed olid kileriidest esemel (eeldatavalt rohelist värvi jope valge geomeetrilise joonistusega) ning ärapõlenud käterätiku tükil. Vaatlusprotokollist ei nähtu, et kusagilt mujalt korterist oleks tuvastatud/leitud veremäärdumisi. Viidatud esemetel ehk kileriidest esemel ja ärapõlenud käteräti tükilt võetud proovidest tuvastati just XXX DNA (vt tõend 27). V. Ivanovil seljas ja jalas olnud esemeid ühes veremäärdumiste ning ekspertiisiaktiga kajastas kohus juba varem. Mis puudutab A. Golovanovil seljas olnud jopet, siis 11.12.2017 asitõendi vaatlusprotokollist (tõend 25) nähtub, et tal seljas olnud jope vaatlusel tuvastati jope vasakul eesmisel alumisel osal veremäärdumisi, ent ekspertiisakti nr 17E-GE1303 kohaselt saadi proovist küll DNA-analüüsil täisprofiil, mis on aga kokku langev A. Golovanovi, mitte aga XXX või V. Ivanovi DNAprofiilidega. Teiselt A. Golovanovi jopelt võetud proovist saadi samuti DNA-täisprofiil, mis pärineb enamalt kui ühelt isikult; saadud tulemuste alusel ei saanud välistada selles XXX ja A. Golovanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 11.12.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (tõend 26) vaadeldi ka A. Golovanovil jalas olnud spordipükse, kus tuvastati samuti verekahtlased määrdumised. Spordipükstega seonduvalt märkis ekspert, et spordipükste pinnalt ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste pinnalt võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva biolooglise materjali päritolu kohta. Seega järeldub, et ei korterist ega ka olulisel määral A. Golovanovi ja V. Ivanovi riietelt veremäärdumisi ei leitud. Kohtu veendumusel osutab see koostoimes XXX täiendavate vigastuse puudumisega, et süüdistuses püstatatud hüpotees XXX rusikate ja jalgadega valimatu peksmise kohta üle kogu XXX keha on tõendamata. 21. Kohus ei loe ka tõendatuks, et peksmise käigus astusid V. Ivanov ja A. Golovanov kannatanu rindkerele, millel hüppasid. Kohus möönab, et ekspertiisiaktis on tõepoolest peetud roidemurdude suhtelisest sümmeetrilisusest ja rinnaku ristmurrust tulenevalt võimalikuks, et vigastuste traumamehhanismiks võis olla rindkere kompressioon eest-taha suunas (näiteks selili lamavas asendis kannatanu rindkere peale hüppamisest), ent kohtuistungil selgitas ekspert, et see on vaid üks võimalik versioon juhtunust. Ei saa välistada, et kannatanul tuvastatud vigastused tekkisid ka n-ö otselöökidest rindkere piirkonda. Kohtu veendumusel baseerub süüdistuse hüpotees kannatanu rindkerele astumise ja seal hüppamise osas ekspertiisiaktis toodul, sest ühtegi muud tõendit, mille alusel prokuratuur sai järelduse rindkerele astumise ja seal hüppamise kohta teha, vähemalt kohtule esitatud ei ole. V. Ivanov ja A. Golovanov välistasid kannatanu rindkerele astumise ja seal hüppamise. Tõendeid, mis nende väited ümber lükkaksid, kohtule esitatud ja kohtus uuritud pole. Kohtuistungil kinnitas ekspert ka teistsuguse vigastuste tekkemehhanismi võimalikkust. Kohtuistungil selgitas A. Golovanov, mil viisil, kuhu ja mitu korda ta XXX lõi – kaks rusikalööki näo/pea piirkonda ja seejärel 2-3 jalalööki keha piirkonda; jalalöögid tegi A. Golovanov välisjalanõudes jalgadega, mille löögijõud oli suunatud ülevalt alla. Raskes joobes (surnukeha verest leiti 3,64 mg/g ja uriinist 5,24 mg/g etanooli) näoga A. Golovanovi poole olnud kannatanu oli vähemalt kahe esimese löögi ajal püsti tõusvas asendis ning seejuures möönis A. Golovanov, et võimalik, et vähemalt üks löökidest oli rindkere piirkonda. Kohus märgib ka, et ei pea eluliselt usutavaks, et kahe täiskasvanud isiku poolt nende mõlema keharaskusega kannatanu rindkerele astumise ja seal hüppamisega oleksid tekkinud just sellised vigastused, mida ekspertiisiga XXX tuvastati. Süüdistuses tooduga nõustumise korral pidanuks kohtu veendumusel XXX tuvastatud vigastused olema eelduslikult veelgi raskemad (sh on ekspertiisiakti kohaselt roidemurrud ennekõike vasaku kehapoole roietel). Kuna ühtegi tõendit, mis A. Golovanovi ütlused ümber lükkaks, pole, samuti pole täiendavaid tõendeid, mis osutaks A. Golovanovi kirjeldatust erinevale ja/või täiendavale XXX löömisele ja/või peksmisele ning seejuures on kohus seisukohal, et A. Golovanovi kirjeldus XXX 14 1-18-4473 vigastuste tekitamise üksikasjade kohta on kooskõlas ekspertiisiaktis ja eksperdi poolt kohtuistungil avaldatuga ehk et A. Golovanovi kirjeldatud viisil võisid XXX tekkida just need vigastused, mida ekspertiisiakt kajastab, siis loeb kohus tõendatuks, et füüsilise vägivalla kannatanu suhtes pani toime A. Golovanov ja tema teo tagajärjel kannatanu tekkinud vigastused/tervisekahjustused on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega ehk XXX surmaga. 22. Hinnates A. Golovanovi puhul subjektiivse koosseisu tunnuseid - millest sõltub otseselt A. Golovanovi teole antav materiaalõiguslik hinnang - siis tuleb märkida, et kohtuistungil on A. Golovanov järjepidevalt märkinud, et tal puudus tahtlus XXX tapmiseks - tema eesmärk oli XXX võimaliku vastupanuvõime mahasurumine. Kohus asus seisukohale, et tagajärje suhtes on vahetult põhjuslik süüdistatava poolt kannatanu suhtes rakendatud vägivald. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt pole aga ka vahetult raske tagajärje põhjustanud tegu ise selliseks, mille puhul tuleks rääkida toimepanijal esinenud tahtlusest tagajärje suhtes. Samuti on praktikas asutud seisukohale, et subjektiivse külje avamisel on abipakkuvaks kriteeriumiks objektiivsed ehk välised tehiolud. Tuvastatu ja tõendatu kohaselt lõi A. Golovanov kannatanut kahel korral rusikaga näo piirkonda. Mõlema löögi järgselt kukkus kannatanu oma keha kõrguselt vastu põrandat. Peale lööke näopiirkonda, lõi A. Golovanov kannatanut täiendavalt 2-3 korda jalgadega keha, s.o ülakeha/rindkere piirkonda - ekspertiis ei tuvastanud, et mujal keha piirkonnas oleks olnud kehalisele väärkohtlemisele viitavaid tunnuseid, mistõttu järeldub, et kõik A. Golovanovi tehtud jalalöögid tehti ülakeha/rindkere piirkonda. Analüüsides tehtud jalalööke, leiab kohus, et A. Golovanovi tehtud jalalöögid olid tugevad ja jõulised. A. Golovanovi avaldatu kohaselt oli tal löökide andmise ajal jalas välisjalanõud – selliselt antavad jalalöögid põhjustavad juba iseenesest suuremat kahju, sest ühelt poolt annab jalanõu raskus juurde löögijõudu ja teiseks jaotub/ulatub otsene löögijõud kogu jalanõu pinna ulatusele (st löögijõuga on hõlmatud kogu jalanõu ulatus). Löögid andis ta viisil, kus löögi jalg oli kõverdatud puusast 90 kraadise nurga alla ja löögi andis ta suunaga ülevalt alla. Samuti evib vaadeldaval juhul tähtsust asjaolu, et A. Golovanov on pikaaegselt tegelenud poksiga. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib poksi spordialana, kus sama kaalukategooria sportlast sooritavad kinnastatud rusikatega teineteise pihta lööke. Seega järeldub, et A. Golovanovil on vastav sportlik ettevalmistus ja spetsiifiline teadlikkus löökidest, löögimõjudest, n-ö keha „õrnadest“ piirkondadest ja ka löökidega kaasuda võivatest tagajärgedest. Kõike seda arvestades leiab kohus, et A. Golovanovi tugevad ja jõulised löögid kannatanu näopiirkonda ning hilisemad jalalöögid kannatanu rindkere piirkonda on välise vaatluse tulemusel hinnatavad ohuna inimese tervisele. Lisaks märgib kohus, et välise teopildi alusel saab vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes rääkida olukorras, kui isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma. Seega saab välise teopildi alusel kaudse tahtluse olemasolu jaatada ennekõike juhul, kus süüteokoosseisu kirjeldatud tagajärg (kannatanu surm) on ajalises ja ruumilises lähiseoses eluohtlikuks hinnatava teo toimepanemisega. See ajalis-ruumiline lähiseos kinnitab, et kannatanu peksmine oli sedavõrd intensiivne ja ulatuslik, et selles võib näha üheaegselt nii surma saabumise võimalikuks pidamist kui ka möönmist KarS § 16 lg 4 mõttes (vt RKKKo nr 3-1-1102-06 p 17). Vaadeldaval juhul muutus XXX kontaktseks koheselt pärast löömist, ta ei reageerinud pärast lööke enam millelegi (kohus käsitleb neid asjaolusid kohtuotsuses veel eraldi), eksperdi hinnangul saabus XXX surm minutid/kümned minutid pärast tervisekahjustuse (rindkere tömbi trauma) saamist ja lisaks olid saadud vigastused nende tekitamise ajal ka elukohtulikud. Seega oli XXX löömine sedavõrd intensiivne ja ulatuslik, et selles võib ette näha nii kannatanu surma saabumise võimalikuks pidamist kui ka selle möönmist KarS § 16 lg 4 tähenduses. Kokkuvõtvalt leiab kohus tuvastatu taustal, et XXX lüües pani A. Golovanov toime eluvastase kuriteo KarS § 113 lg 1 mõttes. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei sedasta. 15 1-18-4473 A. Golovanovi suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria, -psühholoogia kompleksekspertiisiakti kohaselt ei tuvastatud A. Golovanovil psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatud määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“; „ajutine raske psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. Neid häireid ei esinenud A. Golovanovil ka mh 26.11.2017, mis oleks takistanud või piiranud tal ümbrusest või oma tegude iseloomust arusaamist ning sihipärast arutlemist või käitumist. Ka ei esinenud tal 26.11.2017 sellist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbritsevast, oma käitumisest või selle võimalikest tagajärgedest arusaamist. II 23. Järgnevalt käsitleb kohus A. Golovanovi ütlusi osas, milles A. Golovanov kirjeldab asjaolusid, mis toimusid XXX korteris pärast seda, kui A. Golovanov oli vannitoast väljunud ja uuesti elutuppa tulnud. Vannitoast väljudes ja elutuppa tulles nägi A. Golovanov V. Ivanovi maaslamava kannatanu juures. Mida V. Ivanov kannatanu juures tegi, seda A. Golovanov ei mõistnud. Mõne hetke, võib-olla 1-2 minutit, viibis V. Ivanov kannatanu juures, pööras seejärel ennast ringi, nägi teda ja läks seejärel kannatanust eemale. Seejärel läks A. Golovanov kannatanu juurde, vaatas teda umbes pool minutit, misjärel otsustas kontrollida, kas kannatanu end üldse liigutab või mitte. Selleks lükkas A. Golovanov kannatanut jalaga selja või õla piirkonda, kannatanu aga mingeid reaktsioone ei väljendanud – ta ei reageerinud ega liigutanud. Seejärel ütles A. Golovanov V. Ivanovile, et tema meelest on kannatanu surnud. Kohtu küsimustele vastates märkis A. Golovanov, et tema hinnangul oli XXX kas teadvuseta või surnud, õigemini ta lootis, et XXX on teadvusetu aga mitte surnud. Ta ei välistanud XXX surma, oli sellest arusaamast šokis ega saanud toimuvast aru. 24. Mis puudutab sama ja ajaliselt lähedast aega V. Ivanovi tajutust, siis kordab kohus, et V. Ivanovi ütluste kohaselt viibis tema pärast A. Golovanovi lööke XXX juures sooviga XXX diivanile aidata. Kohtule vastates täpsustas V. Ivanov, et peale A. Golovanovi vannituppa minekut, keeras ta end XXX poole, et uurida viimase seisundit – kas ta end liigutab või mitte. Sel hetkel istus ta tugitoolis, XXX lamas aga põrandal. Seejärel tekkis tal soov paigutada XXX ümber diivanile. Sellist soovi põhjendas V. Ivanov asjaoluga, et esiteks on põrandal tõmbetuul, mille tõttu võivad haigestuda neerud ning teiseks võivad põrandale magama jäädes hommikul küljed valutada. Kohtu küsimustele, miks V. Ivanov XXX üles ei ajanud, et viimane ise diivanile oleks läinud, V. Ivanov vastata ei osanud. Samas avaldas ta seisukohta, et XXX oli teadvuseta. Teadvusetust järeldas ta omakorda asjaolust, et XXX tõsta üritades, teda katsudes, puudusid XXX igasugused emotsioonid/reaktsioonid ehk teisisõnu, tugevas alkoholijoobes inimese tõstmise/liigutamise korral teeb V. Ivanovi arusaamale vastavalt isik reeglina ise silmad lahti, aidates kaasa enda liigutamisele. XXX poolt aga mingeid helisid ega liigutusi polnud ega tulnud. Samas kuulis ta XXX hingamist. 25. Hinnates V. Ivanovi ja A. Golovanovi omavahelisi ütlusi pärast seda, kui A. Golovanov oli väljunud vannitoast, leiab kohus, et nende omavahelised ütlused ei ole täielikult haakuvad. Kohus loeb tõendatuks, et V. Ivanov suundus pärast A. Golovanovi vannituppa minekut XXX juurde ja selle käigus määrdusid tema riided ka kannatanu verega. Ent põhjused, miks V. Ivanov XXX juurde suundus, loeb kohus ebausutavaks, ega pea võimalikuks neile tuginemist sündmustiku tuvastamisel. Ebausutavuse põhjusena märgib kohus, et vaid mõni hetk enne, kui V. Ivanov põrandal liikumatult lebanud XXX juurde läks, oli XXX saanud A. Golovanovilt mitmed jõulised löögid näo/pea, kuid ka rindkere piirkonda. V. Ivanovi enda ütlused osutavad sellele, et nende löökide suhtes jäi ta täielikult ükskõikseks ning sellele vähimatki tähelepanu ei pööranud. Samas 16 1-18-4473 avaldas A. Golovanov, et tundes V. Ivanovi pikka aega, siis V. Ivanovi näol pole tegemist isikuga, kes hakkaks esmaabi või mistahes muud abi kellelegi osutama. Selle kontekstis muutuvad V. Ivanovi väited, et ta püüdis XXX põrandalt diivanile saada põhjusel, et võimalik tõmbetuul ei põhjustaks XXX neerude haigestumist või et XXX oleks hommikul pehmem ning küljevaludeta ärgata, ebausaldusväärseks. Seega ei pea kohus võimalikuks arvestada V. Ivanovi ütlusega osas, milles ta avaldas, et maas lamanud akontaktse XXX juurde minemise põhjuseks oli XXX (hilisema) heaolu tagamine. Märgitu tähendab, et V. Ivanovil pidid olema mingid muud põhjused, miks maas lamavale akontaktsele XXX läheneda ja tema asendit hakata muutma. Kohtu veendumusel on need põhjused objektiivselt ka sedastatavad. Surnu ekspertiisiakti kohaselt (tõend 9) polnud eksperdil võimalik tuvastada XXX täpset surmaaega, ent võttes arvesse rinnakelmealuste ja pehmekoe siseste verevalumite ulatust, oli eksperdil põhjust arvata, et rindkere tömp trauma tekitati lühikest aega enne surma saabumist, mis ei ole täpselt tuvastatav, kuid võib olla määratav minutites või kümnetes minutites. Samuti, kuna XXX tuvastati roidemurrud sh mitmel anatoomilisel joonel, siis selgitas ekspert täiendavalt, et roidemurdude tekkimine mitmel anatoomilisel joonel raskendab tugevalt kannatanu seisundit, kuna sellega kaasub nn paradoksaalne segment. St, et kui roie on murtud kahest kohast, näiteks rangluu keskjoonel ja eesmisel kaelajoonel, siis sisse- ja väljahingamisel liigub murtud tükk paradoksaalselt ehk kui sisse hingamisel tervel inimesel rindkere maht suureneb ja väljahingamisel vastupidi – laieneb, siis paradoksaalne segment liigub vastupidi – sisse hingamisel liigub ta sissepoole, välja hingamisel väljapoole. Esiteks raskendab see oluliselt hingamist ning teiseks tekib suur risk rindkere lahtiseks traumaks ehk rinnakelme rebenemiseks. Samuti märkis ekspert valuga seoses, et mingis piirkonnas valu tekkimise korral püüab inimene selle kehaosa rahule jätta; hingamist aga inimene lõpetada ei saa. Kuna V. Ivanov kinnitas istungil, et tema hinnangul, vaatamata A. Golovanovi väljendatule, et XXX võib olla surnud, oli XXX elus, sest hingas – ta tundis ja tajus seda, siis järeldab kohus neist asjaoludest, et hingamine, mis muidu valdavalt mitte-midagi teadvale/mäletavale V. Ivanovile meelde ei jäänud, pidi meelde jääma põhjusel, et see oli tavapäratu. Seega oli just XXX tavapäratu hingamine põhjuseks, miks läks V. Ivanov maas lamava ja akontaktse XXX juurde viimase asendi muutmiseks. Ehk teisisõnu, kuna hingamine on kohtu veendumuse kohaselt üldjuhul sedavõrd tavapärane, et sellele tähelepanu pööramine ilma konkreetse põhjuseta on pigem kummaline ja mõistmatu, siis olukorras, kus V. Ivanov keskendus oma ütlustes just hingamise olemasolule, osutab sellele, et hetkel, mil ta otsustas minna maas lamava ja akontaktse XXX juurde, teadvustas ta XXX hingamise tavapäratust ja ebaloomulikkust. Kui siia juurde lisada ka see, et pärast lööke saabus XXX surm eksperdi hinnangul minutite/kümnete minutite jooksul ning A. Golovanov viibis vannitoas peale XXX löömist ca 5-10 minutit; sealt edasi elutuppa tulles nägi ta V. Ivanovi XXX juures viibivat ca 2 minuti jooksul, peale mida järgis ise XXX ca poole minuti jooksul ja avaldas seejärel V. Ivanovile kahtlust, et XXX võib olla surnud, siis järeldub eelnevast, et A. Golovanovi kahtlus, et XXX võis olla surnud, oli igati põhjendatud ja adekvaatne. 26. Hinnates A. Golovanovi ja V. Ivanovi ütlusi sündmuste edasise käigu osas, on põhjust märkida, et nende ütluste pinnalt on järeldatav, et XXX korterisse jäädi veel suhteliselt lühikeseks ajaks. Seal viibitud aeg piirdus vaid A. Golovanovi poolt ühe sigareti suitsetamisega, misjärel nad lahkusid korterist. Nende lahkudes jäi XXX samasse paika, kus ta oli olnud, mingeid tulekoldeid või lahtist tuld korterisse neist ei jäänud, nende lahkumine korterist toimus kiirustades ning XXX maja lähedal asunud bussipeatuses viibides nägid nad XXX korteri akendest tulemas musta suitsu. Seejuures on nad mõlemad tõsikindlalt ja kahtlusteta välistanud korteri süütamise. Kõrvutades A. Golovanovi ja V. Ivanovi ütlusi muude menetluse käigus kogutud tõenditega, märgib kohus etteruttavalt, et nende mõlema ütlused, milles need kajastavad sündmusi peale XXX võimaliku surma mõistmist/selle võimalikuks 17 1-18-4473 pidamist, on teiste tõenditega valdavalt sobimatud, ühtset tervikut mittemoodustavad, mistõttu ei pea kohus võimalikuks neile ütlustele sündmustiku tuvastamisel täielikult tugineda ja nende ütlused jäävad osaliselt tõendikogumist välja. 27. Analüüsides tuvastavat ajajoont, nähtub, et A. Golovanov, V. Ivanov ja XXX saabusid XXX korterisse ca kella 16 paiku. XXX lahkus XXX korterist orienteeruvalt 18-18.30 paiku ning XXX saabus tagasi korterisse A. Golovanovi ütlustele tuginedes ca 18.30-18.40 paiku. Peale seda jätkati kolmekesi alkoholi tarvitamist. A. Golovanovi ütluste kohaselt tekkis tal mingi hetk soov minna koju ja selleks kontakteerus ta oma isaga, et isa talle järgi tuleks. Seda, et A. Golovanov palus oma isal talle XX tänava poe juurde järgi tulla, on kinnitanud ka XXX. Nimelt avaldas ta, et 26.11.2017 õhtusel ajal umbes kella 20 paiku suhtles ta oma poja A. Golovanoviga telefoni teel ning viimane palus tal end koju toimetada. Tunnistaja kinnitas, et on tema poolt avaldatud kellaajas kindel, kuna kohale jõudes ootas ta oma poega. Ta vaatas kellaaega, sest poeg ei tulnud pika aja jooksul. Ta helistas veel ka üle, ent poeg vastas, et tuleb kohe. Poeg, s.o A. Golovanov aga ei tulnudki; ta ootas poega ca 20 minutit. Poeg helistas umbes kella 20 paiku ja ta sõitis ära kell 20.20. Enne ära sõitmist kontakteerus ta uuesti pojaga, et teavitada, et tal pole võimalik kauem oodata. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt (tõend 24) kontakteerus A. Golovanov oma isa, s.o XXX kolmel korral, helistades talle kell 18.16; 18.45 ja 18.49. A. Golovanov avaldas, et isale helistas ta enne konflikti toimumist, märkides täiendavalt, et kui isa kohale jõudis, helistas isa talle; tema vastas isale, et tuleb kohe välja, ent kuna sel ajavahemikul toimuski konflikt, siis ta välja ei läinudki. Analüüsides kajastatud ajamääratlusi, tuleb nentida, et XXX märgitud kellaaeg – kell 20 – ei ühti sideettevõtjalt saadud andmete protokollis kajastatud kellaajaga ehk et tunnistaja avaldatud kellaaeg erineb ca 1 tunni võrra. Muus osas ehk ütluste sisulises osas on A. Golovanovi ja XXX ütlused ühetaolised – sh põhimõttelises kooskõlas ka sidettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Nimelt nähtub, et XXX helistas A. Golovanovile kell 18.50, 18.54, 18.58, 18.59 ja 19.03. Seejärel on olnud mõne-minutiline paus ning uus kõne on olnud 19.11. Seejärel on olnud ca 15 minutiline paus ning uus kõne on olnud kell 19.27. Ühtlasi on mõlemad isikulised tõendiallikad osutanud telefoniühendusele ka kella 22 paiku. Viide täiendavale kontakteerumisele ka kella 22 paiku on kooskõlas sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (tõend 24), millest nähtub, et A. Golovanov helistas kahel korral, s.o 22.09 ja 22.12 oma isa XXX telefoninumbrile. Tõusetunud olukorras asub kohus seisukohale, et kellaaja määratluse osas, mis päädis XXX sõitmisega XXX tänava poe juurde, et sealt A. Golovanov peale võtta ja koju viia, pole võimalik XXX ütlustele tugineda. Kohus ei pea kuivõrd võimalikuks, et sidettevõtjalt saadud andmete protokollis esineks ebatäpsusi helistamiste kellaaegades. Seda esmalt põhjusel, et üldiselt teadaolevalt salvestuvad kõnede kellaajad automaatselt ning võimaliku vea korral peaks sideettevõtjad sellest koheselt teadlikuks saama. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kantud andmete õigsuse. Teiseks kajastab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ka A. Golovanovi ja XXX vahelisi telefonikõnesid kella 22 paiku. See on kooskõlas A. Golovanovi ja XXX ütlustega. Kohtu hinnangul ei ole võimalik, et kella 22 paiku tehtud telefonikõned on korrektse ja isikuliste tõendiallikate ütlustega haakuva ajamääratlusega, ent mõni tund varem tehtud kõnede osas on protokollis toodu ebatäpne. Kuna eksimine on üldjuhul omane ja inimlik inimesele, siis asub kohus seisukohale, XXX sai oma pojalt A. Golovanovilt telefonikõne viimasele XXX tänavale järgi minekuks hiljemalt kell 18.49 ehk ajal, mis on kantud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli. 28. Põhjus, miks on oluline tuvastada võimalikult täpne kellaaeg, mil A. Golovanov isaga kontakteerus ja isa talle järgi läks, peitub asjaolus, et A. Golovanovi ütlustele vastavalt helistas 18 1-18-4473 ta oma isale ajal, mil konflikt XXX oli olemata. Kuna selle väite ümberlükkamiseks ühtegi alust ei esine, järeldab kohus, et A. Golovanovi ja XXX vaheline konflikt algas kõige varem 18.49 ehk koheselt pärast seda, mil A. Golovanov isale järgi tulemiseks helistaks. Kaudselt kinnitab seda ka asjaolu, et XXX tegi A. Golovanovile järjest mitmeid kõnesid. Kõnede ajaline lähedus ja nende sagedus osutab kohtu veendumusel asjaolule, et kõnesid ei võetud ilmselt vastu. Kui A. Golovanovil oligi samaaegselt XXX konflikt, peale mida läks vannituppa käsi pesema, siis esines A. Golovanovil objektiivne võimatus kõnede vastuvõtmiseks – ta tegeleski muude, tema tähelepanu köitnud tegevustega. Samuti avaldas A. Golovanov, et kuigi isa tuli talle järgi, ta isaga ära ei läinud, sest konflikt oli just toimunud ja ta ei saanud XXX korterist koheselt lahkuda. Kuna sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koostoimes A. Golovanovi ja XXX sisuliste ütlustega osutab sellele, et telefonikõne, milles XXX teavitas A. Golovanovi sellest, et ta ei saa poega enam kauem oodata toimus kell 19.27, siis on kohus seisukohal, et sündmuste ahel, mis päädis XXX surmaga, algas 18.49 ja oli hiljemalt 19.27ks lõppenud – hiljemalt kella 19.27ks pidas A. Golovanov võimalikuks, et XXX löömine võis kaasa tuua kõige raskemad tagajärjed ehk XXX surma (vrd kõigepealt kohtu käsitlust selle kohta, miks V. Ivanovi läks üldse maas-lamanud akontaktse XXX juurde, sh käsitlus tavapäratust ja ebaloomulikust hingamisest ning seejärel A. Golovanovi kirjeldatu, milles viimane üritas XXX seisundist aru saada ning mõistes, et viimane ei liiguta ega reageeri millelegi, kahtlustas viimase surma, saades sellest šoki). 29. Juba varasemalt märkis kohus, et V. Ivanovi ja A. Golovanovi ütlused osutavad sellele, et peale XXX seisundist arusaamist viibisid nad XXX korteris veel vaid mõningase aja, peale mida lahkuti kiirustades korterist. A. Golovanov avaldas täpsustavalt, et peale XXX seisundi tajumist süütas ta tuletikuga sigareti, viskas tiku maha, tema suitsetas ära pool sigaretti, peale mida lahkuti korterist ja majast, ent nende väljudes korteris lahtist tuld ei olnud. Kohtu küsimustele vastas V. Ivanov, et peale XXX löömist viibiti korteris 15-20 minutit. Kuna kohus loeb tõendatuks, et XXX löömine ja löömisega kaasnenud tagajärjed realiseerusid hiljemalt kella 19.27ks, siis tuleneb V. Ivanovi ja A. Golovanovi ütlustest, et nad pidid olema lahkunud XXX korterist hiljemalt 19.45ks. Seda aga V. Ivanovi ja A. Golovanovi ütlustest erinevad tõendid ei kinnita ning ka nende endi ütlused viitavad korteri lahkumisele hoopis hilisemal ajal ehk umbes kella 22 paiku. 30. Peatudes esmalt nende endi ütlustel, osutab kohus, et A. Golovanov andis ütlusi selle kohta, et peale sigareti suitsetamist, tegi ta V. Ivanovile ettepaneku korterist lahkumiseks. Tema lahkus korterist esimesena ja talle järgnes koheselt V. Ivanov. Trepikojast väljumise järgselt läksid nad koos V. Ivanoviga bussipeatusesse, et sealt edasi koju minna. Üle tänava minnes, tuli neile vastu kaks tütarlast, kes näitasid, et kortermaja aknast tuleb suitsu. A. Golovanov keeras ennast ringi ja sai aru, et suits tuleb selle maja korterist, kus nad olid viibinud ehk et põleb seesama korter. Lisaks märkis ta, et ise ei teavitanud nad tänavalt nähtud põlengust põhjusel, et sel hetkel sõitis juba tuletõrje. Prokuröri küsimustele vastas A. Golovanov, et palus isal järgi tulla kella 22 paiku, helistades enne konflikti toimumist isale. Kuigi isa tuli talle järele ja isa helistas talle, ta isaga ära ei läinud, sest konflikt oli just toimunud. Analüüsides toodut, nendib kohus taas, et A. Golovanovi esitatud verisooni kohaselt, mida toetavad ka V. Ivanovi ütlused, pidid nad olema XXX korterist lahkunud hiljemalt kella 19.45ks, sest just see on maksimaalne võimalik ajavahemik, mis mahutab n-ö XXX seisundist arusaamist, selle järgnenud sigareti suitsetamist ja kiiret korterist lahkumist. Samas nähtub Päästeameti vastusest uurimisasutusele (tõend 28), et esimene päästeauto jõudis sündmuskohale kell 21.57. Seega, kui peaaegu koheselt pärast korterist väljumist nägid A. Golovanov ja V. Ivanov päästeauto(
2. de)saabumist, mis reageerisid korteri põlengule, kus nad vahetult viibinud olid, siis pidid nad korterist väljuma mõni aeg enne kella 22. 19 1-18-4473 Seega esineb V. Ivanovi ja A. Golovanovi ütlustes oluline vastuolu korterist lahkumise aja kohta ehk teisisõnu, V. Ivanov ja A. Golovanov pole avaldanud kohtuistungil kogu versiooni sündmuste kohta, mis toimus XXX korteris pärast seda, kui A. Golovanovil tekkis kahtlus, et XXX võib olla surnud. 31. Kohtu veendumusel see, et A. Golovanov ja V. Ivanov lahkusid XXX korterist kella 22 paiku, on kooskõlas ka XXX ütlustega, milles ta selgitas, et pojaga oli tal telefonitsi jutt sellestki, et ta läheks pojale järgi kella 22 paiku. Sellest tema aga keeldus ja pojale ta kella 22 paiku järgi ei läinud. Kõnede toimumist kella 22 paiku, kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mille kohaselt on A. Golovanov helistanud kahel korral, s.o kell 22.09 ja 22.12 XXX. Osutatu kinnitab täiendavalt, et kella 22 paiku viibis A. Golovanov jätkuvalt XX tänava läheduses ning A. Golovanovi selgitus, et isa tuli talle küll kella 22 paiku järgi, ent tol hetkel ei läinud ta isaga koju põhjusel, et kogu sündmus oli just juhtunud, on selgelt tõendikogumisse sobimatu. Eelnevast tulenevalt nähtub, et A. Golovanov ja V. Ivanov jätsid kohtuistungil avaldamata ja selgitamata oma tegevuse XXX korteris alates kella 19.27st kuni ca kella 22-ni ehk ajavahemiku kohta, mil A. Golovanovil tekkis kahtlus, et XXX võib surnud olla ja seda ajani, kui korterist tegelikkuses lahkuti ehk ca kuni kella 22ni. 32. Eelanalüüsitud tõendid tõendavad, et A. Golovanov ja V. Ivanov viibisid 20.11.2017 ca kuni kella 22ni XXX korteris. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud seegi, et XXX pärast A. Golovanovilt saadud lööke vähemalt aktiivse elutegevuse tunnuseid ei ilmutanud ning kella 19.27ks tajusid nii A. Golovanov kui V. Ivanov, et XXX võib olla surnud. Kohtumenetluses kuulati kannatanuna üle XXX alumine naaber ehk XXX, kes avaldas, et 26.11.2017 alates umbes kella 19.30st kuulsid nad koos abikaasaga ülemise korruse korteri elutoast ca tunni või pooleteise kestel löömise helisid. Need helid kostusid osade kaupa - 5-6 lööki seejärel ca 15-20 minutit vaikust, seejärel jälle löögid ning taaskord vaikus. XXX märgitu kohaselt polnud need ka löögid, vaid see heli oli omane justkui millegi kukkumisele. Selle juurde nad mingeid karjeid, samme või midagi täiendavalt ei kuulnud. Kohus märgib, et kohtumenetluses uuritud tõendid ei anna vastust küsimusele, millest ja millega tekitatud helisid XXX alumise korteri naabrid kuulsid. Siinkohal jääb kohus prokuratuurist eriarvamusele, et alumise korruse naabritele kostunud helisid on võimalik seostada XXX täiendava löömise või muul viisil talle kehavigastuste tekitamisega. Sellekohased tõendeid kohtus esitatud ega uuritud ei ole, XXX tuvastatud kehavigastused on kohtu veendumusel kooskõlas A. Golovanovi kirjeldatud viisil kannatanule suunatud löökide ja nendega kaasunud tagajärgedega ning kohus märkis juba varasemalt, et ekspertiisi käigus ei tuvastatud XXX vigastusi/verevalumeid, mis osutaks tema suhtes täiendavate vägivallategude toimepanemisele. Seega kõik järeldused, millega üritada sisustada alumise korteri naabritele kuulda olnud helisid, saavad olla ja on oletuslikud. Küll kinnitavad XXX ütlused, et pärast XXX löömist ja viimase akontaktses seisundis põrandale lebama jäämist jätkus tema korteris aktiivne tegevus. Ehk teisisõnu osutavad ja kinnitavad XXX ütlused seda, et A. Golovanov ja V. Ivanov viibisid jätkuvalt XXX korteris – neist erinevate isikute olemasolu korteris kohtumenetluse käigus uuritud tõendid ei kinnita ja ka A. Golovanov ja V. Ivanov pole avaldanud, et XXX korteris oleks peale XXX löömist viibinud veel keegi. 33. Analüüsides XXX löömise järgselt korteris XXX tekkinud olukorda, pole võimalik eirata A. Golovanovi ütlusi, et arusaam XXX raskest tervislikust seisundist tekitas temas šoki. A. Golovanov teadis, et oli löönud XXX ja sai aru, et XXX on akontaktne – viimane ei reageerinud millelegi. Samuti avaldas ta koheselt V. Ivanovile, et XXX võib olla surnud. Kuna A. Golovanov selgitas kohtuistungil korduvalt, et tema eesmärgiks polnud XXX tapmine, vaid võimaliku XXX-poolse rünnaku ärahoidmine, tema mahasurumine, siis arusaam, et tema 20 1-18-4473 löökidega võis kaasneda kõige traagilisem ja raskem tagajärg ehk teise inimese surm, võis ka objektiivselt võetuna A. Golovanovil šoki ja ehmatuse tekitada. Kõrvuti sellega sai A. Golovanov, keda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud (vt tema suhtes koostatud karistusregistri väljavõtet), ilmselt aru sellestki, et selle tegevusega ehk XXX löömise ja viimase võimaliku surmaga kaasnevad ka temale endale rasked õiguslikud tagajärjed. Kirjeldatud olukorrast tulenevalt leiab kohus, et vältimaks isiklikku vastutust teise isiku surmaga lõppenud kehalise väärkohtlemise või eluvastase kuriteo toimepanemise eest, asus A. Golovanov otsima n-ö väljapääsu ning selle üheks võimalikuks variandiks oli luua/tekitada olukord, kus mitte just kõige säravamate elukommetega, asotsiaalsele eluviisile kalduv, sagedasti alkoholi tarvitav ja ka tol õhtul alkoholi tarvitanud ning suitsetav XXX hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel. 34. Et just selline versioon A. Golovanovil ja V. Ivanovil kaalumisele tuli, tuleb kohtu hinnangul selgelt nende kohtuistungil antud ütlustest ja seda iseäranis just V. Ivanovi ütlustest. Nimelt nähtub, et mõlemad süüdistatavad on nende poolt antud teistest ütlustest erinevalt kirjeldanud põhjalikult suitsetamisega seotud asjaolusid. Nii kirjeldas A. Golovanov, et laual asetses tuhatoos, mis maha kukkus ja mis üles võeti; korteri omanik viskas korduvalt maha suitsukoni, mida jalaga kustutas ja mille kohta A. Golovanov märkuse tegi. Lisaks on A. Golovanov andnud küllaldaselt detailseid ütlusi selle kohta, milliseid sigarette kannatanu suitsetas ja palju sigarette XXX pärast tema lahkumist korterisse jäi. Samuti kinnitas ta, et suitsetas tol õhtul ka ise ja süütas sigareti välgumihkliga. A. Golovanov kirjeldas sedagi, et pärast XXX seisundi mõistmist süütas ta tuletikuga sigareti, viskas tuletiku põrandale, see kukkus maha ja olles ära suitsetanud pool sigaretti, vaatas ta maha ja nägi, et põlemist polnud. V. Ivanov aga avaldas, et korteris viibinud isikud suitsetasid kõik, ise kustutas ta sigaretid võimalusel tuhatoosi, vahel kustutas jalaga põrandale, visates suitsukoni põrandale - tema mäletamised kõnealusest õhtust on aga ähmased alkoholi tarvitamise tõttu. Täiendavalt tugines V. Ivanov kohtumenetluses ütluste andmisel ka eksperdi väljendatule, milles ekspert möönis, et XXX tuvastatud vigastustega oli viimane võimeline end teoreetiliselt liigutama ehk tegema spontaansetest liigututest erinevaid teadlikke liigutusi – XXX oli võimeline teoreetiliselt liikuma ja ka sigaretti süütama. Samuti selgitas V. Ivanov, et sai XXX surmast teada järgmisel päeval, mõeldes, et XXX jäi joobes, sigarett käes, magama. Kohtu hinnangul on V. Ivanovi selgitused ja tehtud järeldused XXX surma põhjuste kohta selgelt väärad, hälbides talle tegelikkuses teada olnud asjaoludest. Kohtu tuvastatud asjaoludest olid nii V. Ivanov kui A. Golovanov teadlikud hiljemalt kella 19.27st, et XXX tervislik seisund ühes tema elus olemisega on kaheldav. Kuna nad väljusid XXX korterist veidi enne kella 22 ja nad kumbki pole avaldanud, et 19.27st kuni kella 22 oleks XXX näidanud mingeidki elumärke või teadvusele tulnud ning nende korterist väljumise järgselt saabus samasse korterisse koheselt ka tuletõrje, siis ei saanud ei V. Ivanov ega A. Golovanov teha järeldusi, et XXX surma põhjuseks võis olla hooletu suitsetamine. Kohus möönab, et asjaga puutumises mitteoleva isiku ehk kõrvaltvaataja jaoks, võis neil taoline teoreetiline teadmine küll eksisteerida, end kohtu hilisemalt käsitatavad asjaolud välistavad sellegi. Seega hooletust suitsetamisest tulesurma põhjuse avaldamine V. Ivanovi poolt osutab vähemalt kaudselt asjaolule, et A. Golovanovi ja V. Ivanovi idee võis olla sellise mulje loomine. 35. Kohus märgibki, et süüdistuse hüpotees nii XXX kui tema korteri süütamise kohta baseerub uuritud tõenditele, andes aluse süütamise tõendatuks lugemiseks. Samuti on kohtu veendumusel tõendatud, et XXX süüteainet sisaldanud vedelikuga ülevalamise ja tema süütamise, samuti tulekahju tekitamise pandi toime A. Golovanov ja V. Ivanov. 21 1-18-4473 36. Kohtu hinnangul on täielikult välistatud, et A. Golovanovi ja V. Ivanovi korterist väljumise järgselt ilmutas XXX koheselt/viivitamatult elumärke, tema n-ö teadvus taastus, ta asus hooletult suitsetama, jäi suitsetades uuesti magama ning hukkus. Olgu korratud, et A. Golovanovi ja V. Ivanovi korterist väljumise ja tuletõrje saabumise vahele jääv ajavahemik on äärmiselt lühike, mõõdetav maksimaalselt 10 minutise perioodiga. A. Golovanovi ja V. Ivanovi versiooniga nõustumine tähendaks seda, et viidatud maksimaalse 10 minuti jooksul, pidi eluohtlikke vigastusi ja raskes alkoholijoobes XXX teadvusele tulema, võtma sigareti, leidma tikud, sigareti süütama, võimalik, et seda suitsetama, siis vahepeal surema ja saama näo/pea ja ülakeha piirkonda IV järgu (söestumine) termilisi kahjustusi. Seejuures pidid IV järgu termilised kahjustused tekkima olukorras, kus päästjate saabudes XXX peal või tema vahetus ümbruses lahtist tuld polnudki. Nimelt andis kohtus tunnistajana ütlusi XXX, kes teostas 26.11.2017 korteris XXX kustutustöid ja kes selgitas, et korterist leitud inimene tulekoldes polnud ja ta polnud ka diivanil. On selge, et taoline versioon on sedavõrd utoopiline, et kohus ei pea vajalikuks seda täiendavalt käsitledagi. 37. Samuti osutab kohus juba varasemale käsitlusele, et XXX surmaga lõppenud sündmuste ahel hakkas kulgema kõige varasemalt 18.49st ning lõppes hiljemalt 19.27st. Kõrvutades siia juurde ka ekspertarvamuses toodu, mille kohaselt saabus XXX surm pärast rindkere tömbi trauma saamist minutite/kümnete minutite jooksul, siis välistab ka see võimaluse, et XXX kella 22 paiku teadvusele tuli, sigareti võttis, selle süütas, siis suri ning põlevast sigaretist end põlema pani ja sellega ka korteri süttimise põhjustas. 38. Kolmandaks osutab menetluse käigus kogutu ja kohtuistungil uuritu otseselt sellele, et XXX valati üle süüteainet sisaldava vedelikuga ja ta süüdati. Aluse selliseks seisukohaks annab alljärgnev. 27.11.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (tõend 3) kohaselt, viidi 26.11.2017 algusega kell 23.30 läbi sündmuskoha vaatlus aadressil XXX. Vaatlusprotokollist nähtuvalt kajastas vaatlust läbiviinud kriminalist detailselt talle avanenud vaatepilti, sh kirjeldas ta korterist leitud meesterahva surnukeha, märkides täiendavalt, et laiba juurest on tunda tugevat keemilist lõhna. Samuti kirjeldab kriminalist, et laiba riided on osaliselt ära põlenud. Sündmuskoha vaatlust teostati ka järgmisel päeval ehk 27.11.2017 alates kella 13.40st (tõend 4) ning sellegi raames on kriminalistid jaatanud tugevat keemilist lõhna. Nii on elutoa diivani alt leitud puuvillasest materjalist, eeldatavalt T-särgi põlenud tükk, millest hoovas tugevat keemilist lõhna. Samuti hoovas tugevat keemilist lõhna tahmakihi alt leitud kileriidest eseme tükilt, mis on eelduslikult rohelist värvi jope valge geomeetrilise joonistusega. Süüteaine olemasolu või puudumise kindlaks tegemiseks lõigati elutoa vaiba äärest välja tükk. Kõnealuseid esemeid ka vaadeldi (vt tõend 6) ja edastati seejärel ekspertiisiasutusse ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisiga (akt 17E-AP0050, tõend 7) tuvastati, et esimeselt ekspertiisiobjektilt (T-särgi tükk) põlevvedelikke ega nende jääke ei leitud, küll võib põlevvedeliku jääke leiduda ekspertiisiobjektides nr-d 2 ja 3 ehk jope tükil ning vaibal. Samuti tuleneb ekspertiisiaktist, et ekspertiisiobjektides 2 ja 3 leiduda võiva põlevvedeliku jäägi puhul võib olla tegu: 1) mõne alkohoolse joogi (näiteks veini, brändi või puskari) jäägiga; 2) etanooliga, mis on denatureeritud (st muudetud joogikõlbmatuks) etüülatsetaadi ja/või 2metüül-1-propanooli ja/või puskariõliga; 3) toorpiirituse jäägiga; 4) seguga, mis koosneb kahest või igast eelnevalt mainitud saadusest; või 5) mõne muu saaduse või saaduste seguga. Viidatud esemete suhtes viidi läbi ka DNAekspertiis (akt 17E-GE1303, tõend 27), mille tulemuse kohaselt neilt esemetelt võetud proovidelt leiti DNA-profiilid, mis on kokku langevad XXX DNA-profiiliga. Järgnevalt märgib kohus, et XXX ütluste kohaselt kandis XXX tol õhtul rohelist laikudega jopet. Samalaadse fragmentiga riidetükk leiti ja võeti ära ka XXX korterist. Selle osas sedastati sündmuskoha vaatlust läbi viinud kriminalistide poolt tugevad keemilist lõhna ning kõige 22 1-18-4473 lõpuks kinnitas ka ekspertiis, et jopelt, millelt leiti XXX DNAprofiilidega kokkulangevad DNAprofiilid ja mis tunnistaja ütluse kohaselt oli XXX tema hukkumise päeval riietunud, on leitavad põlevvedeliku jäägid. Nagu toodud, sedastati kriminalisti poolt kohe pärast põlengut läbi viidud sündmuskoha vaatlusel tugevat keemia lõhna ka laibal selle leidmisel korterist. Kohtu hinnangul on viidatud asjaolud kaalukad, toetamaks süüdistuse hüpoteesi, et XXX valati üle süüteainet sisalduva vedelikuga. Tähendust evib seegi, et XXX, kes viibis varasemalt ühiselt XXX, A. Golovanovi ja V. Ivanovi XXX korteris, pole viidanud, et korteris oleks olnud tema seal viibimise ajal või ajal, kui XXX teda koju saatma tuli ning kaupluses käis, tugevat keemilist lõhna või oleks XXX riided või XXX endalt oleks tulnud kemikaalide lõhna. Seega järeldub, et keemiline lõhn XXX kehale (kriminalisti sõnakasutus: „laiba juures on tunda tugevat keemilist lõhna“ – tõend 3), tal seljas olnud riietele ja korteris olnud esemetele sai sinna tekkida pärast seda, kui XXX oli naasnud tagasi oma koju ja kus jätkati ühist alkoholitarvitamist A. Golovanovi ja V. Ivanoviga. 39. Analüüsides järgnevalt, kas XXX võis end ise süüteainet sisaldava vedelikuga üle valada, on kohus seisukohal, et vastus sellele on tõsikindlalt eitav. Kohus ei pea kuigi tõenäoliseks, et üks või teine isik end mingitel asjaoludel süüteainet sisaldava vedelikuga üle kallab. Teiseks pole XXX üheaegselt korteris viibinud A. Golovanov ja V. Ivanov viidanud, et XXX midagi taolist tegi. Kolmandaks pole A. Golovanov ja V. Ivanov avaldanud ka mõnda muud versiooni, mil viisil keemilist lõhna eritanud põlevvedelik XXX kehale, tema riietele ja tema kodu elutoa põrandale sattus. Kohus osutab ka, et tugeva keemilise lõhna olemasolu on kriminalistid kirjeldanud olukorras, kus korterit oli eelnevalt seoses tulekahjuga päästjate poolt tuulutatud ja niisamuti kasutati korteris tule kustutamiseks vett (tõend 28). Tugevat keemilist lõhna on kriminalistid jaatanud ka järgmisel päeval ehk olukorras, kus korterit oli veega kustutatud, korteris oli viidud läbi tuulutamist, sh oli korter seisnud mõnda aega n-ö loomulikus tuulutuses (korteri aknad olid katki). St, et korteris olnud keemiline lõhn pidi olema tugev, korteris viibinud isikule kahtlusteta tajutav/tuntav. Seega jääb ainuvõimalikuks variandiks, et süüteainet sisaldav vedelik sattus XXX kehale, tema riietele ja tema korteri elutuppa ajal ja põhjustel, mille osas A. Golovanov ja V. Ivanov on otsustanud vaikida – n-ö vaikimise periood hõlmab aga ajavahemikku, mil A. Golovanov ja V. Ivanovi pidasid võimalikuks, et XXX võib olla surnud, sellest teadlikkusest oli vähemalt A. Golovanovil tekkinud šokk ning nad kiirustades XXX korterist kella 22 paiku lahkusid. 40. Tulles tagasi XXX lahangu välisvaatlusel tuvastatu juurde (ekspertiisiakt 17EIDS0059/304, tõend 9) nähtub, et XXX pea piirkond (juuksed, juustega kaetud peanahk, nägu ja kõrvalestad) on söestunud (IV järgu põletused), IV järgu põletuskolded olid sedastatavad ka parema õlavarre eespinnal, paremal küünarvarrel, paremal labakäel, vasaku ülajäseme kogu selle ulatuses, mõlemal pool kaela ees- ja vasakul pool ning külg- ja tagapinnal, mõlemal pool rindkerel, mõlemal pool kõhu eesseinal, vasaku reie eespinnal ja välisküljel ja mõlemal pool rindkere seljaosas. III järgi põletused sedastati paremal pool rindkerel ja kõhu eesseinal ning mõlemal pool nimmepiirkonnas. Kirjeldatut arvestades esineb kohtu veendumusel alus järelduseks, et XXX pidi olema otseses tulekoldes mõnevõrra pikema ajal vältel, sest valdavalt IV järgu põletused ehk söestumine ja III järgu põletused, s.o põletuskolded kogupindalaga 50-60 % (vt tõend 9, s.o surnu ekspertiisiakt) ei saa tekkida lühikesest kokkupuutest lahtise tulega. Selline seisukoht lükkab aga täielikult ümber A. Golovanovi ja V. Ivanovi versiooni toimunu kohta, sh selle, et nende korterist väljumise hetkel korteris mingit põlemist ei olnud. Tuvastatu kohaselt väljusid nad korterist mõni aeg enne kella 22, esimene teavitus päästeametile tulekahju kohta, sh musta suitsu olemasolu kohta väliskoridoris tehti kell 21.52, esimene päästeauto saabus sündmuskohale 21.57 ja juba kell 22.07 leidsid päästjad korterist laiba. Söestumiseni termilised kahjustused ei 23 1-18-4473 saanud kohtu hinnangul tekkida kajastatud lühikese ajavahemiku vältel ja seda enam olukorras, kus päästjate saabudes hukkunu tules polnudki. 41. Edasiselt osutab kohus sündmuskoha vaatlusprotokollidele ja nende lisaks olevatele fotodele (tõendid 3 ja 4). Koheselt peale tulekahju kustutamist läbi viidud sündmuskoha vaatlusel avastati surnukeha, mille juures oli tunda tugevat keemilist lõhna. Asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatakse, et elutoa põrandale on laiali loobitud erinevaid esemeid ja seal on põlenud prahti; sealsamas asetseb ka külili asendis surnukeha. Tutvudes sama menetlusdokumendi lisaks olevate fototabelitega (fotod 53-54, 57-66), nähtub neist, et surnukeha ümber, tema vahetus läheduses, sh pea üleval ja pea all on hulganisti kergesti süttivaid/sulavaid esemeid – äratuntavalt hästi säilinud ning fotodelt oluliste põlemiskahjustusteta tekk (fotod 53 ja 57) , äratuntavalt sulamata plastikpudelid, kilekotid, kile (vt foto 59 peapiirkonda jääv tugevam kile), söestunud pea juures selgelt äratuntav riidetükk (vt fotod 64 ja 65). Sama nähtub ka järgmisel päeval läbi viidud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevatelt fotodelt (vt nt vrd fotod 22, kust paistab tekk ja varasemalt käsitletud paksemast materjalist kile; fotod 25 ja 26, millel on teki juures paiknev roosa värvusega sulamata kilekott vmt). Kõrvutades kergesti sulavate ja süttivate esemete kahjustuste minimaalsust ühes XXX põletusulatuse ja põletusraskusastmega, samuti arvestades, et kriminalist märkis otsesõnu, et surnukeha juures oli tunda tugevat keemilist lõhna ning ekspertiisiga leidis tuvastamist, et XXX riietel olid põlevvedeliku jäägid, siis leiab kohus käsitletud tõenditele tuginedes prokuratuuriga nõustuvalt, et pärast XXX surma (vt surnu ekspertiisiakti, mille kohaselt jäi kannatanu tulekahjukoldsesse surnuna), valati XXX üle süüteainet sisaldava vedelikuga ja ta süüdati. 42. Ühtlasi leiab kohus, et välistatud on seegi, et korter ja/või XXX läksid põlema mõnel muul põhjusel kui seda on süütamine. Süütamisest erineva põhjuse jaatamine jätaks kõigepealt vastuseta küsimuse, miks oli surnukeha juures tugev keemiline lõhn, miks see oli XXX seljas olnud riietel (põlenud jopefragmendil) ja tema leidmiskoha juures vaipkatte osal, ent mitte kusagil mujal korteris. Seejuures kinnitas ekspertiis, et tema jopefragmendil ja vaibatükil olid põlevvedeliku jäägid. Samuti jääks vastuseta küsimus, kuidas sai XXX, kes päästjate saabudes otseses tulekoldes polnud, saada valdavalt IV ja kuid ka III astme põletusi ja seda 50-60% ulatuses kehapinnast. Teiseks avaldas kohtus tunnistajana ütlusi andnud XXX, et nende, s.o päästjate saabudes korteri elutoas kaks suurt tulekollet - neist üks ühelpool diivani otsas, teine teiselpool. Tunnistaja selgitas, et süütamise-väliste põhjuste kohaselt tekib tulekahju ühest tulekoldest, mis areneb ühes suunas. Nagu märgitud, oli päästjate saabudes korteri elutoas kaks suurt tulekollet. Seega kajastatud asjaolud nende koostoimes välistavad tulekahju muul põhjusel, kui seda on süütamine. 43. Süüdistuses püstatatud hüpoteesi kohaselt kallasid XXX süüteainet sisaldava vedelikuga üle ja süütasid A. Golovanov ja V. Ivanov. Kohtu hinnangul on selles osas süüdistus põhjendatud. Kohtu poolt varasemalt käsitletud asjaoludel ja nende pinnalt tehtud järeldustel on välistatud, et XXX end ise süüteainet sisaldava vedelikuga üle valas ja end süütas. Kohtus uuritud tõenditest ei nähtu ka, et pärast XXX lahkumist korterist oleks seal viibinud XXX, A. Golovanovist ja V. Ivanovist erinevaid isikuid. Samas nendib kohus, et A. Golovanovi ja V. Ivanovi ütluste kohaselt jäi korteri uks pärast nende lahkumist lukustamata, mistõttu ei saa välistada, et peale nende lahkumist võis keegi menetluses tuvastamata isik viibida XXX korteris, pannes toime süütamise. Tõepoolest - ei saa eitada, et vähemalt teoreetiliselt on taoline käsitlus võimalik. Tõstatatud versiooni võimalikkust toetab ka Päästeameti vastusest nähtuv (tõend 28), et päästjate 24 1-18-4473 korterisse sisenedes oli korteri uks suletud, ent mitte lukustatud. Seega oli tuvastamata isiku(tel) juurdepääs XXX korterile. Paraku toetab tõstatatud versiooni võimalikkust vaid süüdistatavate hüpoteetiline selgitus ühes asjaoluga, et päästetöötajate saabudes oli XXX korteri uks lukustamata. Kaitse-poole hüpoteetiline väide ühes lukustamata uksega on ümber lükatav aga järgmiste aspektidega. Taas on põhjust peatuda sellel, et tuvastatu kohaselt väljusid A. Golovanov ja V. Ivanov XXX korterist mõni aeg enne kella 22, tehes seda kiirustades (A. Golovanovi ütluste kohaselt läks ta trepist alla 2-3 trepiastme kaupa, talle järgnes koheselt V. Ivanov. Et V. Ivanov järgnes koheselt A. Golovanovile, kinnitab ka V. Ivanov ise). Esimene teavitus päästeametile tulekahju kohta, sh musta suitsu olemasolu kohta väliskoridoris/trepikojas tehti kell 21.52, esimene päästeauto saabus sündmuskohale 21.57, juba kell 22.07 leidsid päästjad korterist laiba ning XXX sõnade kohaselt kestsid kustutustööd 10-15 minutit. Kirjeldatud ajamääratlusi võrreldes esineb alus järelduseks, et sisuliselt juba A. Golovanovi ja V. Ivanovi korterist väljumisel pidi korteris olema ulatuslikult lahtist tuld, millega kaasus paks must suits trepikotta. Seda kinnitab sisuliselt ka A. Golovanovi ja V. Ivanovi käitumine korterist väljumisel. Nagu nad ise avaldasid, väljusid nad korterist kiirustades, trepist alla mindi 2-3 trepiastme kaupa. Tuleb aga arvesse võtta, et V. Ivanov on kohtuistungil kestvalt märkinud, et ta oli tugevas alkoholijoobes ja XXX mitmel korral istuma panna üritades kukkus ta ise korduvalt – seda tema enda väidetu kohaselt tugeva alkoholijoobe tõttu. Sellest tuleneb, et V. Ivanovil olid mõningased alkoholi tarvitamisest tingitud tasakaaluhäired (lisaks ei mäleta ta väidetavailt mingeid aspekte kuidas ta pärast koju jõudis), mistõttu korterist kiirustades lahkumiseks, treppidest sisuliselt joostes alla minekuks pidid olema mingid põhjused. Kuna päästeametile tehti kutsung tulekahju kohta kell 21.52 ning teavituse kohaselt oli selleks hetkeks musta suitsu täis juba väliskoridor/trepikoda, siis on kohus veendumusel, et juba A. Golovanovi ja V. Ivanovi korterist väljumise hetkeks oli korter leekides. Ühtlasi oli see ilmselgelt ka põhjuseks, miks A. Golovanov ja V. Ivanov pidid korterist kiirustades lahkuma. Teisisõnu jäi tulekahju korterisse just A. Golovanovist ja V. Ivanovist ja nad olid sellest ka teadlikud. 44. Lisaks on isikuliste tõendiallikate ütlustest sedastatav, et võõrastel isikutel puudus korterimaja trepikotta vaba juurdepääs. XXX ülemise korteri naabri kannatanu XXX ütlustest nähtub, et maja trepikoda on varustatud fonolukuga ning talle tundub, et 26.11.2017 sündmuste ajal fonolukk töötas. Tunnistaja XXX, kes jagas mõni aeg varem XXX ühist elukohta korteris aadressil XXX, märkis, et alumine uks ehk sissepääs ühiskoridori/trepikotta oli varustatud fonolukuga ning sissepääs võõrastele oli takistatud. XXX, kelle kutsel V. Ivanov ja viimasega kaasas olnud A. Golovanov, üldse 26.11.2017 XXX tulid, avaldas kohtuistungil, et maja trepikoja juurde jõudes helistas talle V. Ivanov teavitusega, et on trepikoja juures seismas. Tema andis XXX raha, et XXX poes käiks ja viina ostaks. Kui XXX korterist alla jõudis, lasi XXX V. Ivanovi ja A. Golovanovi trepikotta. Sedasama kinnitas kohtuistungil ka A. Golovanov, märkides, et maja ette jõudes, väljus trepikojast noormees, keda ta varasemalt näinud oli. Noormees ja V. Ivanov teretasid, noormees teretas teda ning noormees lasi neid sisse trepikotta. Märgitust järeldub, et 26.11.2017 õhtusel ajal puudus vaba juurdepääs trepikotta, kus asus korter XXX Seega selleks, et jaatada kaitse-poole versiooni võimalikkust, et peale A. Golovanovi ja V. Ivanovi korterist väljumist sisenes korterisse menetluse käigus tuvastamata isik, kelle tegevus on põhjuslikus seoses tulekahjuga, peaksid uuritud tõendid tõendama, et peale seda, kui A. Golovanov ja V. Ivanov olid mõned hetked enne kella 22 väljunud XXX korterist, pidi kõigepealt lukustatud trepikotta sisenema tuvastamata isik, jõudma XXX korrusele ja suunduma korterisse XXX, kust leidis eest surnud XXX. Seejärel pidanuks too tuvastamata isik leidma süüteainet sisaldava vedeliku (eeldusel, et ta seda just kaasa ei võtnud), et sellega XXX üle valada ja põlema panna. Samuti pidi XXX põlemine kestma sedavõrd piisava aja, et XXX 25 1-18-4473 said tekkida III ja IV järgu põletused ehk söestumine ning seda 50-60% ulatuses kehapinnast. Paralleelselt sellega pidi korteri põleng jõudma põlemisastmesse, et see tekitaks musta suitsu määral, et sellega oleks olnud hõlmatud kortermaja trepikoda ning tingiks kell 21.52 päästekeskusesse helistamise. Lisaks pidi too tuvastamata isik suutma selle kõige juures korterist 73 ja trepikojast (märkamatult) väljuda. Analüüsides eelkirjeldatu teostamiseks vajalikke käitumisakte ja neile tegevustele eelduslikult kuluvat aega, on ilmselge, et eelkirjeldatud käitumisaktid ühes neile kuluva ajalise kuluga ei mahutu selle ajamääratluse sisse, mil A. Golovanov ja V. Ivanov korterist lahkusid ja päästjad korterisse sisenesid. Seega on kaitse-poole viide kellelegi tuvastamata isikule hüpoteetiline, kirjeldatud asjaolud välistavad tuvastamata isiku sekkumise või puutumuse XXX korteris toimunud sündmustega ning mingisugustki kõrvaldama kahtlust, et XXX korteris toimunuga on seotud A. Golovanovist ja V. Ivanovist erinev(
3. ad)ja tuvastamata isik(ud), tõusetunud ei ole. Seega on XXX ja tema korteris toimunu kahtlusteta seostatav A. Golovanovi ja V. Ivanoviga. 45. Süüdistuse kohaselt on süütamine seostav, inkrimineeritav nii A. Golovanovile kui V. Ivanovile. Kohtu veendumusel on see järeldus kohtus uuritud tõenditega kooskõlas ja seega põhjendatud. Kohtu varem käsitletud asjaoludest ja järeldustest tulenevalt oli A. Golovanov ehmunud ja šokis, kui pärast vannitoast väljumist teadvustas, et XXX võib olla surnud ning see surm võis olla saabunud tema löökide tagajärjel. Samuti võib eeldada, et A. Golovanov mõistis korteris juhtunu negatiivseid õiguslikke tagajärgi tema enda jaoks. Seega on A. Golovanovi puhul sedastatav selge motiiv süütamise toimepanemiseks – süütamine pidi looma/tekitama olukorra, et XXX surma põhjuseks on XXX enda hooletu suitsetamine ehk välistama selliselt vähemalt A. Golovanovi vaatenurgast vaadatuna A. Golovanovi vastutuse XXX surma põhjustamise eest. Kuna XXX surma ja tulekahju vahel põhjuslik seos puudub, küll on XXX surm põhjuslikus seoses A. Golovanovi käitumisaktiga ja viimasele ka objektiivselt omistatav ning kohus kirjeldas eelnevalt, et süütamise said toime panna vaid A. Golovanov ja/või V. Ivanov, siis on A. Golovanovi motiiv – teise kuriteo varjamine – juba iseenesest küllaldane inkrimineerimaks süütamist temale. 46. Taolise veendumuse paikapidavust kinnitab kaudselt ka A. Golovanovi kohtuistungil antud selgitus tuletikuga sigareti süütamise kohta. Nimelt kirjeldas A. Golovanov kohtuistungil tavapäratu detailsusega sigareti tuletikuga põlema panemise asjaolusid, sh seda, et peale sigareti süütamist viskas ta tiku maha, vaatas kõnealust tuletikku veel mõne aja möödudes, mistõttu teab kindlalt ta väita, et see ei põlenud ja sellest ei saanud tulekahju tekkida. Kohtu hinnangul puuduvad igasugused mõistlikud ja objektiivsed põhjused, mis peaks üks või teine isik, antud juhul A. Golovanov, meeles pidama sedavõrd vähetähtsat asja nagu see on tuletikust süüdatud sigarett, tuletiku hilisem põlemine ja kustumine, mistõttu on tema hinnangul tõsikindlalt välistatud tema tuletikust tekkida võinud põleng. Teiseks on A. Golovanovi kirjeldatu ka vastuolus muude uuritud ja kohtu varasemalt käsitletud tõenditega. Kohus kordab - A. Golovanov andis ütlusi, et tema kirjeldatud suitsetamine ja tuletiku maha viskamine leidis aset vaid mõni hetk enne korterist lahkumist ning sel ajal polnud korterist lahtist tuld. Kohtu varasemalt käsitletud tõendid kinnitavad aga seda, et nende korterist lahkumise hetkeks pidi korteris olema lahtist tuld sedavõrd ulatuslikult, et tekitada musta suitsu ja tahma trepikotta, mille tõttu tehti naabrite poolt kõne põlengu kohta päästeteenistusele. St, et A. Golovanovi tavapäratult ja kohtule mõistmatult detailsed selgitused on vastuolus muude tõenditega. Kuna need ütlused on vastuolulised ja tuvastatuga haakumatud, siis loeb kohus selles osas A. Golovanovi ütlused ebausaldusväärseks ja jätab need tõendikogumist välja. Kohtu seisukoha õigsust kinnitavad ka tunnistajana menetlusse kaasatud XXX ütlused. Nimelt märkis A. Golovanov kohtuistungil, et pärast XXX korterist lahkumist läks ta XXX juurde, 26 1-18-4473 kelle korterisse oli eelnevalt oma asjad jätnud. Seda, et A. Golovanov XXX juurde läks, kinnitavad XXX kohtuistungil antud ütlused. Kuigi kohtu hinnangul on XXX ütlused vähemalt osaliselt kohtukõlbmatud nende ebausaldusväärsuse tõttu – ta on andud kohtueelsel menetlusel kohtuistungil avaldatust erineva sisuga ütlusi ega pole osanud mõistuspäraselt ja arusaadavalt põhjendata ütluste muutmist, mistõttu taolises õiguslikus olukorras pole isiku ütlused, s.o ei kohtumenetluses ega kohtueelses menetluses antud ütlused lubatavad tõendid, siis tuleb nentida, et osaliselt on XXX ütlused lubatavad – nendes puuduvad vastuolud ja tingivad menetlusõiguslikult ütluste osalise kohtukõlblikkuse. Nii märgibki kohus, et XXX kinnitas, et täpset kuupäeva mäletamata tuli A. Golovanov hilisemal ajal tema korterisse asjade järgi. A. Golovanovi riided olid mustad (sarnane pori-määrdumisele) ja ta puhastas kaltsudega A. Golovanovi jope seljaosa. Väljas oli tol ajal lumine ja porine ilm. Samuti avaldas ta, et tema mäletamist mööda puhastas A. Golovanov ka oma pükse ning jope ja pükste puhastamine toimus lappidega. Lisaks märkis tunnistaja, et tema elukohast XXX majani on ligikaudu 200300 meetrit. Analüüsides eelnevat järeldab kohus, et A. Golovanovi riided olid XXX juurde jõudes ulatuslikult ja nähtavalt määrdunud. A. Golovanov ei avaldanud kohtuistungil, et XXX korterist lahkumise järgselt oleks toimunud mingeid sündmusi, mille käigus tema riideid mustusega (pori-laadne) said määrduda. Kuna aga XXX majanaabrite ütluste kohaselt (vt XXX ütlused) oli koridor täitunud musta suitsu ja tahmaga, siis kinnitab ka A. Golovanovi riiete pori-laadne must määrdumine, et A. Golovanov oli otseses puutumused tulega kaasneva tolmu ja tahmaga. 47. Öeldule vaatamata pole võimalik eirata aga asjaolu, et korteris viibis sel ajal ka V. Ivanov. V. Ivanovi võimaliku puutumuse hindamisel osutab kohus A. Golovanovi kohtumenetluses korduvalt avaldatule, et V. Ivanovi võttis osa kõigest korterist toimunust, v.a XXX löömine. V. Ivanovi kaitsja küsimusele, mis korteris toimus, vastas A. Golovanov, et seda tuleb kaitsjal küsida oma kaitsealuse käest; kui tema kaitsealune oleks rääkinud selle kohta, mis korteris toimus; tema ehk A. Golovanovi kaudu kaitsja V. Ivanovini ei pääse. Analoogset seisukohta kordas A. Golovanov ka prokuröri küsimustele vastates. Nimelt palus prokurör A. Golovanovil täpsustada, mida viimane mõtles V. Ivanovi kaitsja küsimustele vastates, et V. Ivanov võttis vahetult osa kõigest. Vastuseks märkis A. Golovanov, et ta pidas selle all silmas kõike seda, mis korteris toimus. Analüüsides A. Golovanovi antud vastuste sisu, iseäranis seda, milles A. Golovanov vastas V. Ivanovi kaitsjale, et viimane ise küsiks oma kaitsealuse käest korteris juhtunu kohta ning ühtlasi on sellest välja loetav, et V. Ivanov pole oma kaitsjale kõiki detaile avaldanud, siis leiab kohus, et need tõendavad kaudselt, et just süütamisega seonduvad asjaolud on need, millede käsitlemist kohtuistungil välditi ning mille osas A. Golovanov märgib, et V. Ivanov kõigest osa võttis. Nimelt tunnistas A. Golovanov kohtuistungil XXX löömist, mööndes, et tema tehtud löögid võivad olla kausaalseoses XXX surmaga. A. Golovanov kinnitas ka, et ei näinud, et V. Ivanov oleks XXX löönud. Seega pole vähemalt objektiivselt võetuna süüdistatavatel midagi enamat varjata. Ehk teisisõnu - kui midagi enamat korteris toimunud poleks, puuduks A. Golovanovil objektiivne alus selliste vastuste andmiseks, nagu ta andis – ehk viidata sellele, et V. Ivanov võttis korteris osa kõigest ning kõike täpsemalt küsigu V. Ivanovi kaitsja oma kaitsealuse käest. Ometi väljendas A. Golovanov oma taolist seisukohta korduvalt ja tema väljendusviis osutab üheselt mingile V. Ivanovi osavõtuteole – tuvastatu kohaselt on välistatud, et selleks teoks on või võiks olla XXX löömine. V. Ivanovi käitumisaktid on arusaamatud ka järgneva valguses. Nimelt tuleneb mh tunnistajate XXX ja XXX ütlustest, et järgmise päeva ehk 27.11.2017 varahommikul sõideti ühiselt – st A. Golovanovi ja V. Ivanoviga tööle XXX. XXX selgitas aga kohtuistungil, et eelneval õhtul V. Ivanoviga tal ühendust võtta ei õnnestunud, ent järgmisel päeval V. Ivanoviga kohtudes, oli tema seisund tavapärane. Samas nähtub, et kui XXX teavitas V. Ivanovi XXX surmast, siis 27 1-18-4473 V. Ivanov vastas talle, et isegi ei mäleta mingit XXX. Seejärel selgitas ta V. Ivanovile, millisest XXX on jutt, ent V. Ivanov sellele mingit reaktsiooni ei ilmutanud. Samas mõne aja pärast sai V. Ivanov aru, millisest XXX jutt oli. Täiendavalt selgitas V. Ivanov talle esmaspäeval, et oli eelmisel päeval olnud ühiselamus joomas. Märgitust järeldub, et V. Ivanov on koheselt asunud end distantseerima XXX ja XXX korteris toimunud sündmustest. Seejuures on ta kolmandatele isikutele andnud mõista, et ei teagi millisest XXX on jutt, rääkimata sellest, et ta oleks avaldanud oma viibimisest eelneval õhtul XXX korteris – vastupidi, ta on asunud otsesõnu väitma, et viibis eelmisel õhtul mujal – XXX ühiselamus. Kohtule jääb taoline käitumisviis mõistmatuks. Kui V. Ivanov andis kohtuistungil tõeseid ütlusi – et XXX oli nende korterist lahkumise järgselt elus ning korterist midagi ei juhtunud, siis puudus V. Ivanovil vajadus anda tegelikkusele mittevastavaid vastuseid oma eelmise õhtu tegevuste ja viibimiskoha kohta aga ka selle kohta, et XXX isikut ta justkui esialgu ei mäletagi. Taoline vastuoluline käitumine kinnitab veelgi, et XXX korteris juhtus midagi oluliselt enamat, sh midagi sellist, mida oli vaja varjata. Kuna V. Ivanovil puudus põhjust varjata A. Golovanovi tegu ehk XXX löömist, siis saab selle varjamise põhjusena vaadata süütamisega seotud asjaolusid. Kuna A. Golovanov märkis istungil korduvalt, et V. Ivanov võttis osa kõigest korterist toimunust ja vaieldamatult on see objektiivselt vaadatuna tegu, mida inimene võiks soovida varjata, end sellest distantseerida, siis leiab kohus tuginedes A. Golovanovi ja XXX ütlustele ning V. Ivanovi enda avaldatule tuginedes, et tõendamist on leidnud, et V. Ivanov ja A. Golovanov kallasid ühiselt XXX üle süüteainet sisaldava vedelikuga ja süütasid XXX. 48. Süüdistuse kohaselt tekkis korteripõleng XXX süütamise tagajärjena. Kohtu hinnangul ei kinnita uuritud tõendid, et korteripõleng on põhjuslikus seoses XXX põlema panemise/põlenguga ehk et korteripõleng sai alguse XXX põlema panemisest. 49. Nimelt selgitas korteris XXX päästetöid teostanud XXX, et korterisse sisenedes oli korter täis suitsu ja seal oli tulekahju. Tulekolded olid elutoas lähima ja kaugema seina ääres diivani otstes. Sealsamas diivani ees põrandal oli ka inimene. Täiendavalt selgitas tunnistaja, et elutoas oli kaks tulekollet, ent leitud inimene ise tulekoldes polnud nagu ta polnud ka diivanil, mis põlenud oli. Samuti tekib tavaliselt tulekahju ühest koldest, kust see areneb edasi ühes suunas - areneb välja ühest kohast teise kohta ulatudes, liikudes edasi ehk „süües“ ära tema teel olevad esemed. Samuti märkis tunnistaja, et hukkunu polnud diivanil ja põrand tema all polnud põlenud. Analüüsides tunnistaja ütlusi, on kohus seisukohal, et tunnistaja ütlused ei kinnita, et korteripõleng sai alguse just XXX süütamisest/tema põlema panemisest. Tunnistaja kirjeldab, et tule levik kandub ühest kohast teise viisil, millega see hävitab kõik teel olevad esemed. Kohtu poolt juba varasemalt käsitletud sündmuskoha vaatlusprotokollid ühes fotodega ei võimalda teha järeldust, et XXX alguse saanud põleng oleks hävitanud selle laienemisel enda teele jäänud esemed. Fotodelt nähtub vastupidine – XXX ümber on küllaldaselt kergesti süttivaid või sulavaid esemeid, mis on suuremate kahjustusteta. Võttes aluseks ka XXX märgitu selle kohta, et päästjate korterisse sisenedes leiti korterist kaks teineteisest sõltumatut tulekollet, leiab kohus, et kõrvuti XXX süütamisega süütasid V. Ivanov ja A. Golovanov täiendavalt ka korteri, misjärel lahkusid korterist kiirustades. 50. Nagu nähtub, asub kohus korteri tulekahjuga seoses süüdistuses toodust mõnevõrra erinevale seisukohale. KrMS § 268 lg 5 esimene lause sätestab, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Kohtu hinnangul jääb kohus süüdistusest mõnevõrra erinevale seisukohale asumine KrMS § 268 lg 5 esimese lause piiridesse. 28 1-18-4473 Süüdistuses on süüdistatavatele ette heidetavaks mh tulekahju tekitamine korteris aadressil XXX. Asjaolu, et kohus ei näe põhjuslikkust XXX süütamise ja sellest tekitatava tulekahju vahel korteris, pole vaadeldav süüdistuses käsitlemata faktilistele asjaoludele tuginemisena – nii süüdistuses toodu kui kohtu tuvastatu kajastavad mõlemad V. Ivanovi ja A. Golovanovi pool tulekahju tekitamist korteris aadressil XXX. 51. V. Ivanovile ja A. Golovanovile KarS § 404 lg 1 järgi esitatud süüdistuse objektiivne koosseis eeldab kõrvuti süütamise tuvastamisega ka süütamisega kaasneva ohu põhjustamist inimese elule või tervisele. Vaadeldaval juhul on inimeste elule ja tervisele süütamisega kaasnenud ohu tekkimist alust jaatada enam kui küllaldaselt. Varasemalt käsitletud asjaoludest nähtub, et kogu sündmuste ahel XXX korteris toimus 26.11.2017 õhtusel ajal, sh toimus tulekahju kella 22 paiku. Juba varasemalt viitas kohus isikuliste tõendiallikate ütlustele tuginevalt, et tegemist on pühapäevase päevaga. Samuti asus süüdatud korter XXX korruselise korterimaja XXX korrusel. XXX korteriga samas trepikojas XXX korrusel (XXX) elanud kannatanu XXX avaldas kohtuistungil, et umbes kella 21.48 paiku tuli tema tüdruksõber korteris tema juurde ja teavitas, et korteris on tunda suitsu lõhna. Mõni hetk hiljem tundis ta ka ise, et tegemist on vinguga – tunda oli mahapõlenud juhtmete lõhna. Vaatamata sellele, et ta oli pistikutest eemaldanud kõik elektriseadmed, olid vingu ikka tunda. Seejärel läks ta esikusse, kus nägi ukse vahelt musta paksu suitsu korterisse tulemas. Mõtlemata avas ta ukse, kust tuli talle koheselt must suits näkku. Selleks ajaks oli laps (4 aastane) juba voodis. Neil oli kaks varianti – kas jääda korterisse päästjaid ootama või üritada välja tänavale joosta. Tema otsustas teise variandi kasuks, sest elamus on gaasiseade, mis võis õhku lennata. XXX korruselt alla joostes hingas ta koridoris olnud suitsu sisse, milles hakkas halb. Samuti hakkas halb ka lapsel. Nad jõudsid lapsega XXX korrusele, kui ta avastas, et tema tüdruksõber polnud talle järgi tulnud. Kuuldes, et tüdruksõber ikkagi tuleb, jooksid nad välja, pani lapse autosse istuma ja ta helistas päästeametisse. Kuna lapsel oli halb, kutsusid nad kohale kiirabi ja laps toimetati haiglasse. Lapse, s.o XXX aastal sündinud XXX patsiendikaardi (tõend 2) kohaselt toimetati ta vingugaasi mürgituse kahtlusega 26.11.2016 kiirabiga SAsse Ida-Viru Keskhaigla. Samuti avaldas XXX, et peale nende oli kortermajas veel teisigi perekondi, sh nende naabrid kahe või kolme tütrega. XXX sarnaseid ütlusi andis ka XXX, kes kinnitas, et nende trepikojas elab vähemalt 40 inimest või rohkemgi, sh nii lapsi kui vanemaid inimesi ning maja on gaasivarustatusega. XXX (XXX korruse naaber) avaldas, et 26.11.2017 käisid nad perega Narvas ning õhtul umbes kella 21 paiku olid lapsed valmis magama minema. Mingi hetk kuulis ta seina ääres pauku ja ta avas köögist akna. Seda tehes oli näha musta suitsu. Ta palus mehel välja minna, kuid seal enam midagi näha polnud. Nende lapsed olid tol hetkel 8, 12 ja 14 aastased. Samuti kinnitas XXX, et nende trepikojas elab kindlasti 30 inimesi, sh lastega peresid ning vanemaealisi (pensionäre). Eelneva pinnalt loeb kohus tõendatuks, et korteri põlema panemisega levis naaberkorteritesse ja trepikotta must suits ning ving, mis põhjustas tervisehäireid korteris viibinud inimestele. Kõrvuti sellega kaasnes suitsukahjutustega ka vara rikkumine/hävimine/korteris olnud esemete kasutuskõlbmatuks muutumine (vt XXX ütlused, millest ta märgib, et esemed on pärast tulekahju kasutamiskõlbmatud, kuna need on kaetud ainega, mis puhastades maha ei tule). Lisaks toimetati lapseealine XXX vingugaasi mürgituse kahtlusega haiglasse tervisekontrolli. Kohus loeb üldtuntuks, et lõhnatu ja värvitu vingugaas on (üli)mürgine, olles sagedasti just tulekahjuohvrite esmaseks surma põhjustaks. Selle levimine korterimajas pühapäevaõhtusel ajal, mil inimesed on üldjuhul kodus, valmistumaks järgnevaks töö- ja koolinädalaks ning vastu uneaega, on kahtlusteta hinnatav ohu põhjustamisena inimeste elule ja tervisele. Kohtu hinnangul on tekkis oht sellegagi, et XXX maja oli varustatud gaasitorustikuga. Seega tekkis korteri süütamisega ka vähemalt abstraktne oht gaasiplahvatuse tekkimiseks. Arusaadavalt 29 1-18-4473 võinuks gaasiplahvatus kaasa tuua mistahes tagajärgi – sh kõige raskemaid ehk inimese/inimeste surma. 52. Hinnates süütamisega seoses subjektiivse koosseisu tunnuseid, on kohus seisukohal, et süütamise kui KarS § 404 spetsiifilise teokirjelduse osas tegutsesid V. Ivanov ja A. Golovanov tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Kohus osutas juba varasemalt, et V. Ivanovi ja A. Golovanovi eesmärgiks oli luua XXX korteris olukord, mis võimaldaks XXX surma põhjuseks pidada hooletut suitsetamist. Seega oligi nende eesmärgiks esmalt XXX süütamine (eelkõige näo ja piirkonna süütamine), mis viitaks justkui sellele, et tulekahju sai alguse suitsetamisest. XXX süütamisele järgnenud korteri põlema panemine pidi nende kujutluse kohaselt tagama n-ö täiendavate jälgede kaotamise, mis võiks neid endid XXX surma põhjustega siduda. KarS §-s 404 nimetatud ohu põhjustamise osas tegutsesid V. Ivanov ja A. Golovanov kaudse tahtlusega. Nad pidid aru saama ja möönsid, et ulatuslik tulekahju, mis nende korterist lahkumise hetkeks oli tekkinud, võib põhjustada ohu teiste inimete inimeste elule ja tervisele. 53. Kokkuvõtvalt leiab kohus tuvastatu taustal, et V. Ivanov ja A. Golovanov panid toime KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei sedasta. A. Golovanovi suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria, -psühholoogia kompleksekspertiisiakti kohaselt ei tuvastatud A. Golovanovil psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatud määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“; „ajutine raske psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. Neid häireid ei esinenud A. Golovanovil ka mh 26.11.2017, mis oleks takistanud või piiranud tal ümbrusest või oma tegude iseloomust arusaamist ning sihipärast arutlemist või käitumist. Ka ei esinenud tal 26.11.2017 sellist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbritsevast, oma käitumisest või selle võimalikest tagajärgedest arusaamist. V. Ivanovi suhtes viidud kohtupsühhiaatria, -psühholoogia kompleksekspertiisiakti kohaselt ei tuvastatud V. Ivanovil psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatud määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“; „ajutine raske psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. Neid häireid ei esinenud V. Ivanovil ka 26.11.2017, mis oleks takistanud või piiranud tal ümbrusest või oma tegude iseloomust arusaamist ning sihipärast arutlemist või käitumist. Ka ei esinenud tal 26.11.2017 sellist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbritsevast, oma käitumisest või selle võimalikest tagajärgedest arusaamist. 54. Kohtu poolt on tõendina käsitamata A. Golovanovi suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll 30. novembri 2017 kuupäevast (tõend 18). Kohus võttis kõnealuse tõendi vastu ning kohus möönab, et kõnealune tõend tõendab, et A. Golovanovi suhtes kasutati 30.11.2017 kell 9.28 indikaatorvahendit, mis andis positiivse tulemi alkoholi tarvitamisele. Kõrvutades vaadeldavat tõendit menetluse esemeks olevate süüteokoosseisudega, leiab kohus, et indikaatorvahendi kasutamise protokoll tuleb tõendina tõendikogumist välja jätta. Seda põhjusel, et see ei seostu ega ole puutumuses vähimalgi määral vaatluse all olevate kuritegude toimepanemisega. Samuti jätab kohus käsitlemata sihtasutuse Ahtme Haigla tõendi nr 128, milles on kajastatud V. Ivanovi pöördumisi meditsiiniasutusse. Kohus ei käsitle kõnealust tõendit põhjusel, et toodud tõendis kajastatud asjaolusid on käsitletud juba tema suhtes koostatud kompleksekspertiisi aktis ehk tegemist on sisuliselt korduvtõendiga. Samuti jätab kohus tõenditena käsitlemata V. Ivanovi kinnituse selle kohta, et ta on nõus läbima alkoholivastase ravi. Kohus möönab, et see küll viitab isiku valmisolekule tegeleda oma alkoholiprobleemiga, ent tema kinnitus ei saa kaasa aidata ega aita kaasa sündmustiku tuvastamisele. 30 1-18-4473 55. Ka ei pea kohus võimalikuks tugineda sündmustiku tuvastamisel XXX ütlustele. Kohus võttis kohtuistungil vastu XXX tervislikust seisundit tulenevalt tema kohtueelse menetluse ütlused. Tutvudes kohtuotsuse tegemise faasis täiendavalt tema kohtumenetluses antud ütlustega, leiab kohus, et tema kohtueelse menetluse vastuvõtmiseks alused puudusid. Ütluste vastuvõtmisel tugines kohtus asjaolule, et XXX ütlused kohtuistungil olid adekvaatsed, ent ta osutas, et ta ei mäleta vähimatki, et oleks kohtueelsel menetlusel mingeidki ütlusi andnud. Seejuures märkis ta, et on viimase aasta jooksul läbi teinud mitu operatsiooni, esitades kohtule ka vastava dokumentatsiooni. Analüüsides aga tema kohtumenetluses antud ütlusi, nähtub, et ta andis ütlusi 26.11.2017 õhtul toimunud asjaolude kohta valikuliselt. St, et ta on osaliselt sündmusi mäletanud ja mittemäletamine seondub asjaoludega, mida ka tema elukaaslane XXX justkui ei mäletanud. Kohtu veendumusel puudub siinkohal alus rääkida juhuslikkusest. Kohtu hinnangul osutab see asjaolule, et tunnistaja polnud mitte oma tervislikust seisundist võimetu ütlusi andma, vaid viitab selgelt, et tunnistaja ei soovinud ütlusi anda. Kuna XXX kohtueelse menetluse ütluste vastuvõtmiseks menetlusõiguslikud alused puudusid ja ei esine KrMS § 288 lg 10 teise lause kohast alust tema kohtumenetluses antud ütluste arvestamiseks, siis jätab kohus XXX ütlused tõendikogumist täielikult välja. III 56. A. Golovanovi süüdistatakse ka KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis väljendub XXX kella XXX paiku XXX, XXX XXX rusikaga näkku löömises. Selle löögi tagajärjel kannatanu kukkus, kaotas teadvuse ning lisaks põhjustas A. Golovanov kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Tervisekahjustus seisnes pindmises peavigastuses, pealaenaha pindmises vigastuses, huule ja suuõõne vigastuses ning kolme esihamba väljakukkumises. 57. Vaatlusaluse episoodiga seonduvat tõendikogumit hinnates leiab kohus, et tõendikogum kinnitab A. Golovanovi poolt talle KarS § 121 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemist osaliselt. 58. Prokuratuuri taotlusel võttis kohus vastu KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel kannatanu XXX kohtueelse menetluse ütlused ühes ütluste lisaks oleva patsiendikaardiga. Vastuvõetud tõendite kohaselt on XXX kohtueelsel menetlusel kannatanuna küsitletud kahel korral – 24.05.2016 ja 12.05.2017. Analüüsides tema antud ütlustes kajastuvat sisulist teavet, leiab kohus, et XXX ütlused võrdlusena kahe ülekuulamise, patsiendikaardilt nähtuva ning A. Golovanovi poolt kohtuistungil väljendatuga on kattuvad vaid osaliselt. 59. 24.05.2016 ülekuulamisel avaldas XXX, et tarvitas 21.05.2016 oma tuttava, s.o XXX alkoholi. Umbes kella 16 paiku tulid XXX asuva kaupluse poolt kolm inimest. Tema neist kedagi ei t