4-06-3361\3

Väärteoasi nr 4-06-3361 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-3361 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik AG (ik: xxx elukoht xxx Tallinnas) Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
3. AG süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 16 (kuusteist) päeva.
4. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata AGile määratud aresti kandmine ositi 4 päeva kaupa ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.05.
5. Määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning juhul, kui määratud arest ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ära kantud kohaldada AGi suhtes sundtoomist ja karistuse täies ulatuses ärakandmise algust arvestada AGi kinnipidamisest ja karistuse täitmisele toimetamisest.
6. AGilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena väärteoasja numbri. Menetluskulu tasumist tõendav maksekorraldus esitatakse otsuse teinud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.01.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 02.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 823089 selles, et 02.08.2006 kella 19.30 ajal peeti Tatari 64 maja ees kinni AG, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3240/22 nähtuvalt tuvastati 02.08.2006 kell 23.40 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 25.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 837612 selles, et 25.08.2006 kella 13.10 ajal peeti Tehnika ja Väike-Ameerika tänavate ristmikul kinni AG, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3488/270 nähtuvalt tuvastati 25.08.2006 kell 15.25 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 23.09.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 844389 selles, et samal päeval kella 20.05 ajal peeti xxx korteris Tallinnas kinni AG, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3820/300 nähtuvalt tuvastati 23.09.2006 kell 20.25 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 17.11.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 765263 selles, et 16.11.2006 kella 23.58 ajal peeti Tulika 37 hoovis Tallinnas kinni AG, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4588/209 nähtuvalt tuvastati 17.11.2006 kell 02.40 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 02.08.2006 koostatud väärteoprotokolli märkinud, et ei mäleta kas on midagi tarvitanud ning 25.08.2006 koostatud väärteoprotokolli on ta märkinud, et süstis valgetkanget pulbrit. 23.09.2006 koostatud väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas fentanüüli arsti loata. 17.11.2006 koostatud väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas valget hiinlast. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud. Menetlusalune isik teatas kohtule telefoni teel, et ta töötab Soomes ja ei saa kohtuistungile ilmuda ning kohus võiks võimalusel arutada asja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kuivõrd menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku juureolekuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, määratud on ka lühiajaline arest, kui ka see ei ole mõju avaldanud, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so pikemaajalist aresti 16 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku 18 980 krooni ulatuses, millistest on tasutud 300 krooni. Seega ei ole menetlusalune isik määratud rahatrahve tasunud ning karistus ei ole avaldanud oodatud mõju, kuivõrd menetlusalune isik on karistuse jätnud täitmata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvide tasumata jätmine näitab seda, et menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem lühiajalise arestiga karistatud ja ka see ei ole soovitud mõju avaldanud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti eelmisest pikemaajalisena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik