Tsiviilasi nr: 2-17-18071 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2019, Tallinn Tsivii

§ 96

mõttes või sai allkirja võlakirjale pettusega

§ 94

mõttes, samuti ei ole tehingut tühistatud, siis leidis maakohus õigesti, et kostja väited võlatunnistuse võltsimise või pettusega saamise kohta ei ole põhjendatud.

1. Maakohus leidis põhjendatult ka seda, et hageja põhinõue 5 000 euro osas ei ole aegunud. Võlatunnistuse järgi kohustus kostja hagejale tasuma 5 000 eurot hiljemalt 01.01.
2. Seega muutus 5 000 euro suurune nõue sissenõutavaks 02.01.
3. Hagi esitati kohtusse 01.12.2017, seega ei ole

§ 147lg 1 järgi võlatunnistusest tulenev nõue aegunud.

1. Hagiavalduse kohaselt jäi kostja hagejale peale võlatunnistuse allkirjastamist võlgu veel 325 eurot ja 725 eurot, kuivõrd poolte koostöö jätkus. 25.05.2014 seisuga oli võlg lisaks võlatunnistuses fikseeritule veel 325 eurot ja ajavahemikul 25.0513.09.2014 tekkis täiendav võlgnevus 725 eurot. Hageja tõendas nimetatud muuhulgas oma arvepidamise väljavõttega (tlk 13) ja vande all antud seletustega. Hageja väidetest nähtuvalt lõppes poolte lepinguline suhe 06.10.2014, kui hageja võttis müügiks antud tooted kostja juurest müügilt summas 210 eurot. Hageja nõuab täiendavalt kostjalt 867 eurot, sh 325 eurot võlgnevust, mis oli tekkinud juba
2. maiks 2014 ja võlgnevust summas 542 eurot, mis oli tekkinud ajavahemikul 25.0506.10.2014.

§ 146

lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147lg 1 esimese lause järgi aegumistähtaeg algab nõude 4

§ 154

lg 1 järgi korduvate kohustuste, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et summa 867 eurot muutus sissenõutavaks 2014.a, seejuures ei ole nimetatud nõue seotud lepingu lõppemisega. Kuna 867 euro nõude aegumine algas 01.01.2015 ja hagi esitati 01.12.2017, ei ole ka nimetatud nõue aegunud.

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja leiab, et kostja apellatsioonkaebus ei vasta sisu ja vormi nõuetele. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu otsuse ning selles esitatud väidetest on aru saada, et kostja soovib enda kasuks tehtavat otsust, vaidlustades maakohtu poolt tuvastatu mh võlatunnistuse andmise asjaolude osas. Asjaolu, et kostja ei ole vormistanud ega põhjendanud apellatsioonkaebust selliselt nagu seda teeks õigusteadmistega isik, ei anna alust apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks. Menetluskulude jaotus
2. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta ringkonnakohtu menetluses kandnud menetluskulusid lepingulise esindaja poolt osutatud teenuste eest 112 eurot, ajakuluga 40 minutit tunnihinnaga 140 eurot. Ringkonnakohtu arvates on hageja lepingulise esindaja teenuse eest küsitav tunnihind ja osutatud teenuse ajakulu mõistliku suurusega ning seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 112 eurot. Hageja palus menetluskulude tasumisega viivitamisel välja mõista ka viivise ning see tuleb TsMS § 177 lg-st 4 juhindudes rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 5