Obsah (5)

§ 121§ 2§ 47§ 43§ 88

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-671 Määruse kuupäev 12. aprill 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Madis Naudi kaebus Tartu Vangla 1. aprilli 2019 käskkirja nr 1-1/

§ 121lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Madis Naudi (kaebaja) esitas
2. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
3. aprilli
4. a käskkirja nr 1-1/71 peale. Kaebaja hinnangul ei ole nimetatud käskkiri ning vanglale esitatud pöördumistele saadud vastused õiguspärased. Kaebaja arvates piiratakse nimetatud käskkirjaga õigusvastaselt tema õigust kasutada ja omada isiklikku raadiot kambris. Kambrisse sisse ehitatud raadio kvaliteet ei ole hea ning sellest võimaldatakse kuulata üksnes nelja raadiojaama, mis ei ole vangistusseaduse eesmärkidega kooskõlas. Samuti ei võimalda vangla kuulata raadiojaamu telerist.
5. Tartu Halduskohus tegi
6. aprillil 2019 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas kaebaja on kohtueelselt vaidlustanud käskkirja nr 1-1/71 või esitanud seoses raadio kasutamise mittevõimaldamisega vanglale mingeid muid pöördumisi.
7. Tartu Vangla esitas kohtule
8. aprillil 2019 vastuse, milles märgib, et kaebaja ei ole esitanud vaiet Tartu Vangla
9. aprilli
10. a käskkirja nr 1-1/71 tühistamiseks. Vangla menetluses on kaebaja taotlused raadiojaamade valiku suurendamiseks ning isikliku raadio väljastamiseks lähedasele, samuti on kaebaja vaidlustanud vangla vastuse, millega keelduti kaebajale võimaldamast kuulata raadiojaamu teleri vahendusel. 3-19-637 KOHTU SEISUKOHT
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 5.

§ 2

lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebuses esitatud väiteid arvestades soovib kaebaja esitada Tartu Vangla 1. aprilli 2019 käskkirja nr 1-1/71 tühistamise nõude ja palub kohustuda vanglat tegema vanglale esitatud taotluses märgitud toiminguid, sh võimaldada kuulata raadiojaamu teleri vahendusel. 6.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadusega mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse § 1¹ lg-d 5 ja 8 näevad ette, et kinnipeetav peab läbima enne kohtusse pöördumist kohustusliku kohtueelse menetluse. Üksnes tuvastamisnõude osas ei lasu kinnipeetaval kohtupraktika kohaselt kohtueelse menetluse läbimise kohustust.

1. Tartu Vangla vastuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale vaiet vaidlusaluse Tartu Vangla
2. aprilli 2019 käskkirja nr 1-1/71 peale. Kohtule esitatud materjalide hulgas on kaebaja vaidena pealkirjastatud pöördumine (11.04.2019 nr 6-24/2110-1), milles vaidlustatakse vangla varasemat vastust telerist raadiojaamade kuulamise kohta. Vaidena pealkirjastatud dokumendis väljendab kaebaja samuti seisukohta, et raadiojaamade arvu piiramine ning samuti käskkirja alusel isikliku teleri äravõtmine on õigusvastane. Samuti on kaebaja esitanud selles dokumendis mitmeid muid pöördumisi, mis seonduvad isikliku raadio ning kambrisse sisse ehitatud raadio kasutamisega. Kaebaja on esitanud vanglale ka
3. aprillil
4. a taotluse võimaldada tal isiklik raadio üle anda vabaduses viibivale isikule. Nimetatud taotlus on vangla menetluses. Seega ei ole kaebaja esitanud vanglale kaebuse esemeks oleva käskkirja nr 1-1/71 tühistamise nõuet ja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vaidena pealkirjastatud dokumendis kajastatut arvesse võttes võib isiklikku raadiot keelav käskkiri olla asjakohane ka vaidene pealkirjastatud dokumendis kajastatud toimingute tegemisel ning samuti võib haldusmenetluses esineda vajadus juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et efektiivsem vahend oma õiguste kaitsel on eelnimetatud käskkirja tühistamise nõude esitamine. Isegi kui möönda, et eelnimetatud vaidena pealkirjastatud dokumendis on kaebaja esitanud ka vangla käskkirja nr 1-1/71 tühistamise nõude, puudub kaebajal kohtusse pöördumise õigus, sest menetlus vanglas on pooleli ning kohtusse esitatud kaebus on ennatlik. Samal põhjusel ei ole ka kohustamisnõude esitamine kohtule lubatud, sest vangla ei ole kaebaja
5. ja
6. aprillil esitatud uusi taotlusi veel lahendanud. Menetluses olevate taotluste osas tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna käskkirja nr 1-1/71 tühistamis- ja kohustamisnõude osas ei ole kaebaja VangS § 11 lg-st 5 ja 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning vanglale esitatud uued taotlused on vanglas menetlemisel, siis tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

9. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 3-19-637

1. Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et kohtupraktikas on selgitatud, et VangS § 15 lg 2 p‑st 6 koostoimes § 31 lg‑ga 2 tuleneb, et elektriseadmed on keelatud esemeks senikaua, kuni vangla ei ole andnud VangS § 31 lg‑s 2 sätestatud luba (VangS § 15 lg 2 p 6), kusjuures põhjendatud juhul, nt elektriseadme olemusest tulenev oht vangla julgeolekule, võib vangla VangS § 15 lg 4 alusel lisada keelatud esemete nimistusse ka VangS § 31 lg‑s 2 sätestatud eseme. Isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaateid ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-15, p-d 30-33 ja Tartu Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-16-2697, p-d 10-14). Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.30 on põhimõtteliselt identne Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.30 sõnastusega, mille õiguspärasusele anti hinnang ka eelnimetatud kohtuasjades. Kaebajal on võimalik kuulata raadiojaamu kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu. Kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu on võimalik kuulata nelja raadiojaama, mis on informatsiooni saamiseks piisav. Kinnipeetaval puudub ka subjektiivne õigus konkreetse raadiokanali kuulamiseks. VangS § 31 lg 1 näeb ette üksnes vangla kohustuse võimaldada kinnipeetavatel jälgida raadio- ja televisioonisaateid.
6. Kaebaja esitas ka kaebusest koopia väljastamise taotluse. Kohus jätab selle nõude rahuldamata. 11.
7. Menetlusdokumentidest koopiate väljastamist reguleerivad halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-d 88 ja

1. Eriregulatsiooni olemasolu tõttu ei kohaldata haldusasja menetlusdokumendist ärakirja väljastamisele avaliku teabe seadust (vt AvTS § 2 lg 2 p 4). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-59-16 (p 13) ja
4. septembri
5. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15). 11.
6. Kaebaja soovib koopiat kaebusest, mille ta ise koostas ja mille sisu on talle teada ning millest tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha näiteks käsikirjaline ärakiri. Kohtule ei nähtu ka, kuidas võiks nõutud koopiate puudumine antud juhul kaebajat tema edasisel õiguste kaitsmisel takistada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt

§ 88lg-le 1 on menetlusosalisel ka õigus tutvuda toimikuga.

Sama sätte lg 6 kohaselt võib menetlusosalise huve arvestades kohus võimaldada toimikuga tutvuda ka mujal, kui kohtumajas. 11.3. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Madis Naudi taotluse koopiate saamiseks rahuldamata. Koopiate väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole määruskaebuse korras vaidlustav (vt

§ 88ja Riigikohtu halduskolleegiumi 8.

septembri 2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3