← Eesti

3-18-1032/16

Obsah (4)§ 7§ 128§ 6§ 134

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2019, Tallinnas Haldusasja number 3-18-1032 Haldusasi Paluküla Klubi kaebus Ettevõ

) ühest sättest, selle teisi sätteid rakendamata. Viide

-ile on asjakohatu, kuna tegemist on metoodika ja määruse tõlgendamise küsimusega. 8.2 Vaideotsusega on kaebajat mh diskrimineeritud ja solvatud. Rahandusministeerium on rikkunud hea usu põhimõtet ning on kahjustanud oma tegevusega kaebajat (teotanud ebakohase väärtushinnanguga kaebaja au ning rikkunud sellega kaebaja inimväärikust). Kaebajale on sellega tekitatud hingelisi kannatusi. Kaebajale on sellest tekkinud mittevaraline kahju ning see on vaideotsuse tühistamise aluseks. Vastustaja Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukoht

  1. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) on seisukohal et taotluse hindamisel ei ole eksitud, hindamisel on järgitud hindamismetoodikat ning kõik kaalutlused on kontrollitavad. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 9.1 Hindamismetoodikast on võimalik üheselt tuvastada, et täiendav eelistuskriteerium kuulub kolmanda hindamiskriteeriumi (projekti jätkusuutlikkus) koosseisu. See on tuvastatav nii visuaalselt, kui ka loogiliselt - hindamiskriteeriumid on üksteisest eristatud värviliste kastidega ning täiendav eelistuskriteerium asub kolmanda hindamiskriteeriumi aspektide loetelu järel ja algab sõnadega: „juhul, kui arendatav objekt paikneb pärast
  2. aastat ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, lisatakse eeltoodud aspektide 3

(8)3-18-1032 hindamise tulemusel […]“. Hindamismetoodika on kõigile kättesaadav EAS veebilehel ning taotluse esitamisel on kaebaja andnud kinnituse, et on hindamismetoodikaga tutvunud. 9.2 Meetme määruse seletuskirja kohaselt on hindamiskriteeriumide sätestamisel lähtutud rakenduskava seirekomisjoni poolt heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 110 punkti 2 alapunktis a nimetatud tegevuste üldistest valikukriteeriumidest. Neid täpsustati vastavalt regionaalarengu meetmete rakendamise praktikale, lisades toetuse tegevuste spetsiifilised valikukriteeriumid. Esimeses hindamisplokis hinnatakse täiendavalt projekti põhjendatust maakonna arengukavas ning prioriteetsust tegevuskavas. Projekti jätkusuutlikkuse kriteeriumi raames on üheks hinnatavaks aspektiks kavandatava objekti paiknemine ühinenud või liitunud kohaliku omavalitsuse üksuses. Juhul, kui arendatav objekt paikneb pärast
  1. aastat ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, saab ta jätkusuutlikkuse kriteeriumi eest kõrgema hinde. 9.3 Viide mõne teise meetme hindamismetoodikale ei ole analoogia korras rakendatav. Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 7 lg 1 kohaselt kehtestatakse iga toetusmeetme jaoks meetme määrus, mis sätestab konkreetses meetmes kasutatavad valikukriteeriumid ja –metoodika (edaspidi taotluse menetlemise määrus). Seega kehtestatakse struktuurivahendite meetmete hindamismetoodikad vaid konkreetse meetme jaoks ning need metoodikad on väga erinevad. Võrdluseks toodud „Lipuväljakute väljaarendamise programm“ ei ole struktuurivahendite toetusmeede, mistõttu on analoogia kohaldamine välistatud.
  2. Kaebaja taotluse esimese hindamisploki koondhinne kujunes järgmiselt: esimene hindamiskriteerium (hinne 2,14), teine hindamiskriteerium (hinne 4), kolmas hindamiskriteerium (hinne 2,14). Kolmandale hindamiskriteeriumile lisati täiendavalt 0,3 hindepalli (kokku hinne 2,44). 10.1 Esimese hindamisploki koondhindest moodustab 50% esimese hindamiskriteeriumi hinne. Teise ja kolmanda hindamiskriteeriumi hinded moodustavad koondhindest kumbki 25%. Seega leiti esimese hindamisploki koondhinne järgmiselt: esimene hindamiskriteerium 1,07 (2,14/0,5); teine hindamiskriteerium 1 (4/0,25); kolmas hindamiskriteerium: 0,61 ((2,14+0,3)/0,25). Esimese hindamisploki koondhinne on seega 2,68 (1,07 + 1 + 0,61). Väär on kaebaja arvutuskäik, mille kohaselt oleks pidanud tema taotlus esimese hindamisploki koondhindeks saama 2,
  4. Hindamiskomisjon toimus 19.12.2017 - 20.12.2017, s.h on komisjoni protokolli väljavõttes detailsemalt näha, mis kuupäevadel ja kellaaegadel komisjon toimus. Protokoll registreeriti EAS dokumendihaldussüsteemis 20.12.2017 kuupäevaga, kuna ühele dokumendile saab dokumendihaldussüsteemis märkida korraga ühe kuupäeva. Selle registreeringu alusel lisatakse protokolli kuupäev ka otsustesse. Protokolli registreerimisnumber on 1.2-1/18/20 ning see registreeriti dokumendiregistris 26.01.
  5. Pärast registreerimist allkirjastas komisjoni esimees selle (29.01.2018) ning EAS juhatus tegi otsused pärast protokolli lõplikku kinnitamist. 11.1 Kaebajale 01.02.2018 edastatud otsuses nr 1.1-5.1/18/131 on viidatud hindamiskomisjoni 20.12.2016 protokollile nr 1.2-1/18/
  6. Tegemist on inimliku eksimusega kuupäeva osas. Hindamisprotokolli allkirjastamise aeg on tuvastatav protokolli digikonteinerist. 11.2 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Asjaolu, et vaidlustatud otsuses oli eksitud hindamiskomisjoni kuupäevaga, ei mõjutanud asja otsustamist ega otsuse sisu. Tegemist on ilmse ebatäpsusega haldusaktis, mis on HMS § 59 alusel kõrvaldatav. EAS on selle vea ka kõrvaldanud. 4
(8)3-18-1032 Vastustaja Rahandusministeeriumi seisukoht
  1. Rahandusministeerium leiab, et hindamiskomisjon on otsuse tegemisel arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid ning lähtunud meetme määrusest, hindamismetoodikast ja muust kehtivast valdkonna seadusandlusest. Komisjon on oma seisukohti veenvalt põhjendanud. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Taotluste menetlemine on rakendusüksuse ülesanne. Vastavalt meetme määruse § 15 lg-dele 2 ja 3 hindab nõuetele vastavaid taotluseid sõltumatutest ekspertidest moodustatud hindamiskomisjon, mis peab vastama perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 21 lg-s 4 sätestatud nõuetele. Toetusotsuste tegemisel tuleb rakendada kehtestatud hindamismetoodikat ning taotlejaid võrdselt kohelda. Taotluste hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus meetme määruse § 15 lg-des 5–7 sätestatud hindamiskriteeriumidest. Meetme määruse § 15 lg 9 kohaselt ei kuulu rahuldamisele taotlused, millele esimese hindamisploki hindamisel antud koondhinne on väiksem kui 2,75 või teise hindamisploki hindamisel antud koondhinne on väiksem kui 2,
  3. Kaebaja taotlus ei kuulunud rahuldamisele, sest on saanud hindamiskomisjoni ettepanekul esimese hindamisploki koondhindeks 2,
  4. 13.1 Hindamisotsuste puhul saab kohus kontrollida üksnes hindamise läbiviimist ja menetluslikku külge, mitte asuda ise tulemust sisuliselt hindama. Riigikohus on selgitanud, et halduskohus saab kontrollida vaid hindamismenetluse läbiviimise korrast kinnipidamist ja antud hinde sisulist ilmselget ebaõigsust (vt Riigikoht lahend asjas nr 3-3-1-68-12). Haldusasjas nr 3-3-1-93-06 asus Riigikohus seisukohale, et toetuse andmisest keeldumise käskkirjas tuleb märkida kaebajale hindamisel määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja see, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati (p 15). Haldusasjas nr 3-3-1-77-12 tehtud lahendis (p 18) täiendas kolleegium varasemat seisukohta, märkides, et komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. /--/ Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (p 12).
  5. Hindamiskomisjoni koosoleku protokollist nähtub, et hindamiskoosolekud, mille raames kaebaja taotlust hinnati, toimusid 19.12.2017–20.12.
  6. Kaebajale 01.02.2018 edastatud otsuses nr 1.1-5.1/18/131 on ekslikult viidatud hindamiskomisjoni 20.12.2016 protokollile nr 1.21/18/18, korrektne kuupäev on 20.12.2017 (hindamisprotokolli allkirjastamise aeg on tuvastatav protokolli digikonteinerist). EAS on 22.05.2018 otsusega vastavas osas paranduse teinud.
  7. Tavapärasel mõistlikul isikul on võimalik hindamismetoodikast üheselt tuvastada, et täiendav eelistuskriteerium kuulub kolmanda hindamiskriteeriumi koosseisu. Väljendis „tavapärane mõistlik isik“ ei ole midagi diskrimineerivat.

§ 7

lg 1 kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Rahandusministeerium on seda kaebajale 04.05.2018 kirjas selgitanud, samuti vabandanud vaideotsuse sõnastusest tekkinud arusaamatuse pärast. 15.1 Väljendit „mõistlik isik on kasutanud nii Riigikohus kui ka õiguskantsler, ja paljud teised, mitmetel erinevatel juhtudel. Näiteks on Riigikohus asjas nr 3-2-1-76-07 tehtud lahendis märkinud, et „[…] seega tuleb tüüptingimuse üllatuslikkust hinnates selgitada

§ 7abil välja 5

(8)3-18-1032 see, kas samas olukorras heas usus tegutseva mõistliku kindlustusvõtja jaoks oleks selline lepingutingimus ootuspärane […]“. Õiguskantsler on 16.03.2013 seisukohas märkinud, et „[…] õigustloov akt võib aga olla sätestatud kujul (kasutatud sõnade, konkreetsuse, tähtaegade vms näol), millest mõistlik isik saab järeldada, et normi looja on andnud tuginetava lubaduse […]“. Neid näiteid võiks tuua veelgi. 15.2 Mittevaraline kahju võib kaasneda inimõiguste rikkumisega, näiteks isiku väärikuse alandamisega, au ja hea nime teotamisega, kodu või eraelu puutumatusega. Eestis levinud käsitlus, et au ei ole omane juriidilisele isikule, saab alguse

§ 128

lg-st 5, mille kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal ning juriidilisele isikule ei saa tekitada füüsilist ja hingelist valu, muret ja kaotusvalu, siis ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja hinnanud esitatud tõendeid, leian, et kaebust tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.
  2. Vaidluse esemeks on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute hindamismetoodika, täpsemalt turismivaldkonna projektide hindamiskriteeriumite kohaldamise õigsus. Pooled on erineval seisukohal selles osas, millise valemi järgi tuleks arvestada täiendavat eelistuskriteeriumit. Kaebaja leiab, et EAS on kaebaja „Haldjamaa“ projektile antud hindepunktid esimeses hindamisplokis valesti kokku arvutanud, s.o rakendanud valet arvutuskäiku. Vastustajad leiavad, et järgitud on kehtivaid hindamiskriteeriume, hindamismetoodikat on kohaldatud nõuetekohaselt.
  3. Meetme määruse kohaselt hinnatakse toetuse taotlusi hindamismetoodika alusel, mis on töötatud välja hindamiskriteeriumidest lähtudes (meetme määruse § 15 lg 1). Hindamiskriteeriumid on jagatud kahte hindamisplokki (meetme määruse § 15 lg 1). Käesolevas asjas on vaidluse esemeks esimese hindamisploki koondhinde arvutuskäik. 18.1 Esimese hindamisploki koondhindest 50% moodustab esimese hindamiskriteeriumi hinne. Teise ja kolmanda hindamiskriteeriumi hinded moodustavad koondhindest kumbki 25%. EAS arvestas esimese hindamisploki koondhinde järgmiselt: esimene hindamiskriteerium 2,14 ning koondhinne 1,07 (2,14/0,5); teine hindamiskriteerium hinne 4 ning koondhinne 1 (4/0,25); kolmas hindamiskriteerium hinne 2,14, millele lisati täiendavalt 0,3 eelistuskriteeriumi hindepalli ning leiti koondhinne 0,61 ((2,14+0,3)/0,25). Esimese hindamisploki koondhinne on seega 2,68 (1,07 + 1 + 0,61). Selleks, et taotlus saaks positiivse hinnangu, peab mõlema hindamisploki koondhinne olema vähemalt 2,75 (meetme määruse § 15 lg 9), seega jättis EAS kaebaja taotluse rahuldamata. 18.2 Kaebaja leiab, et EAS oleks pidanud esimese hindamisploki kolmanda hindamiskriteeriumi puhul enne arvutama välja hindamiskriteeriumi koondhinde ja alles seejärel lisama eelistuskriteeriumi hindepallid. Kolmanda hindamiskriteeriumi hinne kokku oleks siis 0,83 (koondhinne 0,53 (2,14/0,25)+ täiendav eelistuskriteerium 0,3). Kokku pidanuks esimese hindamisploki hindeks olema ümardatult 2,91 punkti (1,07+1+0,83), mitte 2,68 nagu leidis vastustaja.
  4. Meetme määrusest ei tulene, millist konkreetset arvutuskäiku hindamisploki koondhinde saamiseks sooritada tuleb. Määrusest selgub vaid, et hindamistulemused summeeritakse kahes hindamisplokis eraldi (meetme määruse § 15 lg 8), kusjuures taotlusi hinnatakse skaalal 0–4 ning maksimaalne koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Seda, kas täiendava eelistuskriteeriumi kohaldamisel hindepunktidele lisatavat 0,3 palli tuleb arvestada kaalutud keskmise välja arvutamisel või pärast hindepunktide kaalutud keskmise väljaarvutamist, meetme määrus ei konkretiseeri. 6

(8)3-18-1032 19.1 Arvutuskäiku ei konkretiseeri ka asjaomane hindamismetoodika, milles on vaid täpsustatud seda, et hindamiskriteeriumide hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse „täpsusega kaks
(2)kohta pärast koma“ (tl 4 p 3). Hindamismetoodika rakendamiseks on projekti valdkondade kaupa koostatud hindamiskriteeriumide kirjeldused. Turismi valdkonna projektide hindamiskriteeriumide (sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine ja sihtkoha kui võrgustiku arendamine) kirjelduse ülesehitus viitab võimalusele arvestada täiendavat eelistuskriteeriumit esimese hindamisploki kolmanda hindamiskriteeriumi osana (s.o kolmanda kriteeriumi eest saadud hindele lisatakse 0,3 palli). Siiski ei selgita ka see kirjeldus, millise arvutuskäigu läbi tuleb täiendavat eelistuskriteeriumit saadud kriteeriumihindele juurde arvestada. 19.2 Hindamise aluseks olevast regulatsioonist ei selgu niisiis selgelt see, millise valemi järgi tuleb saadud hindepunktidele arvestada juurde täiendava eelistuskriteeriumi kohaldamisel lisatavat 0,3 palli. Ehkki valemit ei anta otsesõnu ka taotluse menetlemise määruse ega meetme määruse seletuskirjades, märgitakse meetme määruse seletuskirjas, et „projekti jätkusuutlikkuse kriteeriumi raames ühe hinnatava aspektina on kavandatava objekti paiknemine ühinenud või liitunud kohaliku omavalitsuse üksuses. Juhul, kui arendatav objekt paikneb pärast
  1. aastat ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, saab ta jätkusuutlikkuse kriteeriumi eest kõrgema hinde“. Seega saab minu hinnangul meetme määruse seletuskirjast järeldada seadusandja tahet võimaldada läbi täiendava eelistuskriteeriumi kõrgemat hinnet saada just jätkusuutlikkuse kriteeriumi eest. 19.3 Arvestades, et käesoleval juhul tuleb esimese hindamisploki koondhinde leidmiseks leida hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmine ning et täiendava eelistuskriteeriumi kohaldamisel kolmanda hindamiskriteeriumile lisatav 0,3 palli kannab kolmanda hindamiskriteeriumi hindepunktide suurendamise eesmärki, ei saa pidada valeks vaidlustatud otsuses kohaldatud valemit, mille kohaselt on 0,3 palli lisatud saadud kolmanda kriteeriumi hindepunktidele ning alles seejärel on hindepunktidest võetud kaalutud keskmine.
  2. Olukorras, kus kehtiv regulatsioon on mitmeti sisustatav ega anna täpseid juhiseid, milliste tehete järjekorda rakendades täiendava eelistuskriteeriumi pallid saadud hindepunktidele lisada, ei saa valeks pidada ühtegi (sh kaebaja pakutud) kõigi taotlejate suhtes ühetaoliselt kohaldatud arvutuskäiku. Kehtiv regulatsioon ei välista EAS poolt kohaldatud tõlgendust hindamismetoodikast. Seega võib konkreetse arvutuskäigu kohaldamist pidada vastustaja kaalutluspädevuseks, millesse on kohtu sekkumise võimalused piiratud. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 2). Sellepärast ei too EAS poolt hindepunktide kaalutud keskmise leidmisel rakendatud valem kaasa vaidlustatud EAS otsuse õigusvastasust.
  3. Kaebaja viide teiste meetmete analoogiale on asjakohatu. Iga toetusmeetme jaoks kehtestatakse vastav meetme määrus, mille ülesandeks on sätestada konkreetses meetmes kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodika (taotluse menetlemise määruse § 7 lg 1). Praegusel juhul on asjakohaseks meetme määruseks siseministri 13.02.2015 määrus nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (meetme määrus). Konkreetse toetusmeetme kriteeriumeid ja metoodikat reguleeriva asjakohase normistiku olemasolul ei ole haldusorganil projekti hindamisel võimalik rakendada analoogia korras teiste meetmete hindamismetoodikaid.
  4. Lähtudes STS § 21 lg-st 5 ning taotluse menetlemise määruse § 8 lg 5 p-st 4 ei tulnud EAS-l vaidlustatud otsuse koondhinde arvutuskäiku otsuses eraldi põhjendada, sest taotluse rahuldamata jätmise otsus põhines koondhindel ning vastavad hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika on olnud kaebajale kättesaadavad ja avalikud. EAS kinnitusel on kaebaja taotluse esitamisel andnud kinnituse, et on hindamismetoodikaga tutvunud (tl 74). Ühegi õigusaktiga ei nõuta ka taotluse 7
(8)3-18-1032 rahuldamata jätmise otsuses koondhinde lahenduskäigu (sh arvutustehete järjekorra) väljatoomist. Ka kaebaja ei ole sellisele võimalikule regulatsioonile viidanud. Samuti ei saa lahenduskäigu kaalutluste puudumist heita ette ka vaideotsusele, sest vaideotsuses on rakendatud arvutuskäik kajastatud. Seega ei ole praegusel juhul kontrollitavad haldusaktid õigusvastased neis koondhinde lahenduskäigu kaalutluste puudumise põhjendusel. 23. Haldusorganil tuleb struktuuritoetuste jagamisel arvestada õiguse üldpõhimõtetega. Kaebuses viidatud hea usu põhimõte on rakendatav eeskätt eraõiguslikus suhtes (

§ 6). Struktuuritoetuse taotluse menetlus on avalik-õiguslik menetlus.

Avalik-õigusliku suhte puhul on asjakohane rääkida kaebaja õigusest heale haldusele. Leian, et haldusorgan ei ole rikkunud kaebaja õigust heale haldusele, kohaldades hindamismetoodika arvutuskäiku, mis andis kaebajale vähem punkte. Kaebaja ei ole väitnud, et tema projekti hindamisel oleks punktide andmisel kohaldatud teiste projektide hindamisest erinevat arvutuskäiku. Seega saan lähtuda eeldusest, et punktide andmine on toimunud ühetaoliselt kõigi hindamiskriteeriumide osas kõigi taotlejate suhtes. 24. Vaideotsuses kasutatud väljendiga „tavapärane mõistlik isik“ ei ole kaebajat solvatud. Tegemist on õigusalastes tekstides sagedasti kasutatava väljendiga, mis sisustab isikutevahelisele õigussuhtele antavad hinnangut, arvestades asjakohaseid sarnaseid kaalutlusi. 24.1 Lisaks, isegi kui võiks asuda seisukohale, et kaebajat on vaideotsuses toodud põhjendustega solvatud, ei saa see tuua kaasa vaidlustatud otsuste sisulist õigusvastasust. Haldusakti sisuline õiguspärasus ei saa olla sõltuvuses selles antavate hinnangutega menetlusosalise arusaamadele või seisukohtadele. 24.2 Õiguspärase haldustegevusega kahju tekitamisel saab kõne alla tulla vaid varalise kahju hüvitamine (vt riigivastutuse seadsuse (RVastS) § 16 lg 1). Lisaks on mittevaraline kahju omistatav üksnes füüsilistele isikutele (

§ 128

lg 5,

§ 134lg 2, RVast

S § 9).

  1. Määravat tähtsust ei oma kaebaja väited, mis puudutavad vaidlustatud otsuses kajastatud hindamisprotokolli kuupäeva. Vastustaja on otsuses hindamisprotokolli kuupäeva kajastamisel aastaarvu märkimisega eksinud (viidates 20.12.2017 protokolli asemel 20.12.2016 protokollile,), kuid on eksimuse hiljem parandanud (tl 60). Isegi kui selline eksimus otsuses jätkuvalt esineks, ei mõjutaks ebatäpsus ühelgi viisil vaidlustatud otsuse sisu.
  2. Kaebaja väited, seonduvalt tema vaidemenetluses ärakuulamise õiguse rikkumisega, on põhjendamatud. Ärakuulamise õiguse funktsiooniks on tagada, et puudutatud isikul oleks haldusakti andmise menetluse raames võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukohti menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Vaidemenetluses on vaie haldusakti kohta esitatud seisukoht, arvamus ja vastuväide. Haldusorganil ei ole võimalik kalduda vaides esitatust kõrvale. Muudelt isikutelt seisukohti ja arvamusi kohtule teadaolevalt vaidemenetluses ei kogutud. Seepärast ei riku vaidemenetluses raames vaide esitajale täiendavate selgituste esitamiseks eraldi võimaluse andmata jätmine vaide esitaja ärakuulamisõigust.
  3. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata. Kuna teen otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustajad ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.