← Eesti

3-17-1496/121

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 09.04.2019, Tallinn Haldusasja number 3-17-1496 Haldusasi I. L. (L.) kaebu

) § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Vastustaja on kaebused õigeks võtnud

§ 159lg 1 alusel.

Seega kohus rahuldab I. L. kaebused ning tunnistab õigusvastaseks kaevatavad haldusaktid. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg 1 kohaselt õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kaebuste õigeksvõtust tulenevalt kohus tunnistab õigusvastaseks Tallinna vangla direktori 03.07.2017 käskkirja nr 3-2/17/459 osas, milles kaebaja teenistusest vabastati ning Tallinna vangla direktori 22.06.2017 käskkirjad nr 3-3/42 ja 3-3/43. I. L. taotleb teenistusest vabastamise aluse muutmist, lugedes teenistussuhte lõppenuks ATS § 87 lg 1 alusel. ATS § 87 sätestab teenistusest vabastamise ametniku soovil, mille lg 1 kohaselt ametnik vabastatakse teenistusest tema enda algatusel kirjaliku taotluse alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale isikule. Vastustaja on nõus teenistusest vabastamise aluse muutmisega, lugedes I. L. teenistussuhte lõppenuks tema enda soovil. Ühtlasi I. L. taotleb Tallinna vanglalt välja mõista hüvitise tema kolme kuu keskmise palga ulatuses, millega on nõustunud ka vastustaja. Kohtul väljamõistetava hüvitise suuruse osas vastuväiteid ei ole. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses. 2 Tallinna vangla raamatupidamisteenistusel tuleb see summa välja arvutada ning kanda kaebaja näidatud arvelduskontole.

§ 101

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (lg 2).

§ 108

lg 1 järgi menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kaebaja menetluskulud on tekkinud enne kaebuse õigeksvõttu. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1800 eurot, millega on nõustunud ka vastustaja ise. /digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.