Obsah (4)
§ 121§ 120§ 43§ 104MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlustoiming Tallinna Halduskohus Tiia Nurm 24. juuli 2018, Tallinn 3-18-1322 K. K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 06.
) § 120 lg 4 kohaselt Tallinna linnalt seisukohta kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks. 5. Tallinna linn vastas kohtumäärusele 18.07.2018 leides, et kaebus tuleb kaebajale läbivaatamatult tagastada nii
§ 121
lg 2 p 1 kui
§ 121lg 2 p 2 alusel.
Vaidlustatud korraldusega ei otsustatud maa riigi omandisse jätmist ning sellel puudub õiguslik mõju väljaspool maa riigi omandisse jätmise menetlust, seega ei saa see rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist ei ole haldusaktiga, mille tühistamist kaebaja saaks nõuda. Tegemist on üksnes haldusakti andmist ettevalmistava menetlustoiminguga, milles ei määratud kindlaks haldusakti sisu Vaidlustatud korraldus ei mõjuta maa riigi omandisse jätmise otsust ega ole maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks kohustuslik eeltingimus. Seega ei ole selle korralduse vaidlustamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on kaebaja soov see maa erastada, mistõttu tuleks kaebus tagastada ka
§ 121lg 2 p 2 alusel.
Mis puudutab korralduse punktis 3.4 toodud kinnitust, siis ei ole tegemist erastamise menetlust lõpetava otsusega, vaid pelgalt õigusregulatsioonile viitava informatsioonilise avaldusega. Tallinna linn ei ole veel kaebaja taotluse lahendamiseks vajalikke otsuseid teinud, samuti pole Tallinna linn teinud otsust erastamise eeltoimingute lõpetamiseks. Vastava otsuse tegemisel teeb Tallinna linn selle kaebajale teatavaks ning kaebajal on soovi korral võimalik see vaidlustada. Kuna korralduse p 3.4 ei sisalda erastamise eeltoimingute lõpetamise otsustust, ei riku see kaebaja õigusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6.
§ 120
lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
§ 121
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
- Kaebaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse 06.06.2018 korraldusega nr 841-k „Arvamuse andmine XXXXXX tn 6b ja XXXXXX tn 6c maade riigi omandisse jätmise kohta ning maaüksuste sihtotstarvete ja aadresside määramine“ (korraldus nr 841-k) tühistamiseks või alternatiivselt punktide 1,1.1.1, 1.1.2 ja 1.1.3, punktide 2 ja 2.1 ning punktide 3, 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5 ja 3.6 osas. Kaebaja leiab, et korraldus rikub tema subjektiivseid õigusi ja tal on kaebeõigus, kuivõrd korraldusega on võetud vastu otsustus lõpetada maa erastamise eeltoimingud ning korralduse vaidlustamata jätmisel võidakse kaebajale ette heita seda, et ta ei vaidlustanud õigeaegselt linna vastavasisulist otsust. Samuti rikub kaebaja õigusi linna nõustumine XXXXXX 6b maaüksuse riigi omandisse jätmisega.
- Kaebaja poolt vaidlustatud korraldusega nõustuti XXXXXX 6b ja XXXXXX 6c maa riigi omandisse jätmisega, määrati maaüksuse sihtotstarve, ligikaudne pindala. Korralduse puhul on osas, mis on sätestatud korralduse punktides 1 kuni 3.3 ja 3.5 kuni 5 tegemist üksnes haldusakti andmist (maa riigi omandisse jätmist) ettevalmistava menetlustoiminguga, milles ei määrata kindlaks haldusakti sisu, st see ei tähenda veel maa riigi omandisse jätmist. Seega ei saa ka sellised menetlustoimingud kahjustada kaebaja õigusi. Kaebajal on soovi korral võimalik vaidlustada lõplik haldusakt, milleks on maa riigi omandisse jätmise otsus. Maa riigi omandisse jätmise õiguspärasust ei saa kohus ennetavalt kontrollida. Nimetatud seisukohta toetavad Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2012 määruses haldusasjas nr 3-12-1909 toodud põhjendused. 2
(3)Seega ei ole viidatud dokumendi puhul eelpool kirjeldatud osas tegemist haldusaktiga, mille tühistamist saaks nõuda. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et ta on menetlusosaliseks Tallinna Linnavalitsuse arvamuse andmise menetluses XXXXXX tn 6b ja XXXXXX tn 6c maade riigi omandisse jätmise kohta. Viidatud korralduse punktid 1 kuni 3.3 ja 3.5 kuni 5 ei riku kaebaja õigusi. Kohtu vastava seisukoha õigsust on kinnitanud ka Tallinna linn selgitades, et Tallinna linn on korralduses teinud Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine“ punktis 9 nimetatud toimingud ning nendel toimingutel puudub õiguslik mõju väljaspool maa riigi omandisse jätmise menetlust. Korraldusega ei otsustata maa riigi omandisse jätmist ning vastavat menetlust ei ole lõpule viidud.
- Korralduse punktis 3.4 on märgitud, et: „maaüksusele ei ole esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotlust. Maaüksuse kohta on esitanud taotluse Suitsu 6a kinnistu omanik maareformi seaduse § 22 lg 22 alusel erastamiseks. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22.veebruari 2007 määruse nr 50 „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise kord“ § 3 lg-st 31 tuleb maaüksuse erastamistoimingud lõpetada“. Kaebaja poolt viidatud Korra § 3 lg 31 esimene lause sätestab, et kui riigivara valitseja on huvitatud maa riigi omandisse jätmisest või maa on otstarbekas liita piirneva munitsipaalomandis oleva kinnisasjaga, lõpetab linna- või vallavalitsus erastamise eeltoimingud otsusega. Kaebaja leiab, et korralduse nr 841-k punktis 3.4 sisaldub Korra § 3 lõikes 31 sätestatud erastamise eeltoiminguid lõpetav otsus. Kohus palus Tallinna linnal kohtule teatada, kas korralduse nr 841-k punktis 3.4 sisaldub Korra § 3 lõikes 31 sätestatud erastamise eeltoiminguid lõpetav otsus või on sättel mõni muu tähendus. Tallinna linn on kohtule kinnitanud, et korralduse punktis 3.4 toodud kinnituse puhul ei ole tegemist erastamise menetlust lõpetava otsusega, vaid pelgalt õigusregulatsioonile viitava informatsioonilise avaldusega. Tallinna linn ei ole veel kaebaja taotluse lahendamiseks vajalikke otsuseid teinud, samuti pole Tallinna linn teinud otsust erastamise eeltoimingute lõpetamiseks. Vastava otsuse tegemisel teeb Tallinna linn selle kaebajale teatavaks ning kaebajal on soovi korral võimalik see vaidlustada. Seega, kuivõrd korralduse p 3.4 ei sisalda erastamise eeltoimingute lõpetamise otsustust, vaid tegemist on õigusregulatsioonile viitava informatsioonilise avaldusega, siis ei riku korralduse punktis 3.4 toodu kaebaja õigusi.
- Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale
§ 121lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
11. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (
§ 43lg 2).
12. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse
§ 121
lõike 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv kaebajale
§ 104lõike 5 p 2 alusel tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 3
(3)