KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-779 Haldusasi E. K. kaebus Siseministeeriumi keelamiseks jätta

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD 1. E. K. (kaebaja) esitas 25.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi keelamiseks jätta Euroopa Parlamendi valimistel valijate nimekirja kandmata isikuid, kellel puudub rahvastikuregistri järgne elukoht. Kaebaja on hääleõiguslik kodanik, kellel puudub alates 02.01.2019 rahvastikuregistri järgne elukoht. Sel põhjusel puudus kaebajal võimalus Riigikogu valimistel osaleda. Mustamäe linnaosa keeldus kaebaja elukohta rahvastikuregistris linnaosa täpsusega registreerimast, sest tehniline lahendus ei võimaldanud seda. Riigikohus ei ole sellise lahendusskeemi tegelikku toimimist kontrollinud. Siseministeerium rikub kaebaja õigust valimistel osaleda ja jätab valijate nimekirja kandmata suure isikute grupi. Elukoha olemasolu nõue valimisõiguse realiseerimisel ei ole proportsionaalne. KOHTU PÕHJENDUSED 2.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 3.

§ 44

lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebuse nõudest nähtuvalt on kaebus esitatud mh teiste inimeste õiguste kaitseks. Sellise kaebuse esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus ja kaebus tuleb läbivaatamatult tagastada. Kohus saaks kaebuse läbi vaadata vaid kaebajat ennast puudutavalt. 3-19-779 4. Kaebaja on esitanud keelamiskaebuse.

§ 45

lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohtu hinnangul puudub kaebajal praegusel juhul kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks, sest kaebaja õigusi ei ole veel rikutud ja kaebajal on võimalik oma õigusi ka hiljem (pärast tema õiguste rikkumist) tõhusalt kaitsta.

1. Kaebusest järeldub, et kaebaja soovib osaleda Euroopa Parlamendi valimistel, kuid kuna tal puudub alates 02.01.2019 rahvastikuregistris registreeritud elukoht, siis teda valijate nimekirja ei kanta ja talle valimisõigust ei tagata.
2. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 83 lg 1 annab hääleõiguslikule isikule, kelle elukoha aadressi ei ole kantud rahvastikuregistrisse, õiguse esitada Euroopa Parlamendi valimise eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani elukohateate. Kohaliku omavalitsuse üksus peab sellisel juhul kandma tema elukoha aadressi viivitamata rahvastikuregistrisse. Sama paragrahvi lg 2 täpsustab, et kui elukohateate esitajal ei ole õigust nõuda konkreetse eluruumi kandmist tema elukohana rahvastikuregistrisse, kantakse elukoha aadress rahvastikuregistrisse vähemalt linna ja linnaosa või valla täpsusega. Viimasel juhul lõpeb elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris 30 päeva jooksul kande tegemisest (RRS § 83 lg 3).
3. Ebaõige on kaebaja väide, et Riigikohus pole kontrollinud RRS §-s 83 sätestatud võimaluse tegelikku rakendamist. Riigikohus on vastupidi oma 26.03.2019 otsuses asjas nr 5-19-14 (p-s 21) on välja toodud, et 21.02.2019–03.03.2019 kanti valijate nimekirjadesse 737 inimest, sh 322 inimese elukoha andmed kanti registrisse omavalitsuse täpsusega. Järelikult oli elukohaandmete kandmine rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsuse täpsusega tehniliselt võimalik ja seda ka tehti.
4. Seega võimaldab RRS § 83 kaebajal kasvõi ajutiselt oma elukoha andmeid rahvastikuregistris muuta. Selline elukohateatis koos avaldusega kanda kaebaja valijate nimekirja tuleb esitada valla- või linnasekretärile (Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 24 lg 1 p 1). Avaldus vaadatakse viivitamata läbi ja kaebajat teavitatakse otsusest (EPVS § 24 lg 2). Kui valla- või linnasekretär jätab kaebaja avalduse rahuldamata, saab kaebaja esitada tema otsuse peale halduskohtule kaebuse (EPVS § 24 lg 5). Kohus vaatab kaebuse läbi 3 tööpäeva jooksul kaebuse saamisest (EPVS § 24 lg 6). Järelikult on kaebajal RRS-i ja EPVS-i alusel võimalik valimisõiguse kasutamiseks kasvõi ajutiselt oma elukoha andmeid rahvastikuregistris muuta ja taotleda enda kandmist valijate nimekirja. Kuna praegusel juhul puudub teadmine, et kaebajat valijate nimekirja ei kanta ja seeläbi rikutakse tema valimisõigust, siis puudub kaebajal kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks ja see tuleb läbi vaatamatult tagastada. Kaebajal on võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta ka valla- või linnasekretäri keelduvat otsust vaidlustades.
5. Kaebaja saab esitada avalduse rahvastikuregistri andmete ja valijate nimekirja muutmiseks eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani. Eelhääletamine algab 16.05.2019 ja valimispäevaks on 26.05.
6. Kohus soovitab kaebajal esitada sellise avalduse võimalikult varakult, et tema avaldust ja võimalikku kaebust jõuaks enne valimiste lõppemist läbi vaadata.
7. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebaja keelamiskaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamatult.
8. Kaebajal puudub võimalus ka kaebuse nõude muutmise kaudu kaebuse menetlusse võtmist saavutada. Kohustamiskaebuse esitamiseks peaks kaebaja pöörduma eelnevalt taotlusega 1 Vt https://www.valimised.ee/et. 2

§ 46lg 2).

Teised

§ 37lg-s 2 sätestatud kaebuse nõuded ei ole praegusel juhul asjakohased.

12.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, siis jääb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3