Obsah (5)

§ 109§ 111§ 117§ 110§ 119

2-18-6821 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 109

lg 1 kohaselt tunnistab tagasivõitmisel kohus pankrotiseaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 111

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab 2 kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti enne § 111 lg 1 p-s 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Lähtudes

§ 109

lg-st 1 ja § 111 lg 1 p-st 2 peavad lepingu kehtetuks tunnistamiseks

§ 111

lg 1 p 2 alusel olema täidetud järgmised eeldused: (

1. a)lepinguga kahjustati võlausaldajate huve; (
2. b)lepingu näol on tegemist kinkelepinguga või poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on lepingul kasvõi osaliselt kinke iseloom; (
3. c)leping on sõlmitud enne

§ 111

lg 1 p-s 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist; (

1. d)kingisaaja oli võlgniku lähikondne; (
2. e)kingisaaja (kostja) või Võlgnik ei tõenda, et Võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Kuigi võlgnikul oli kinkelepingu sõlmimise ajal, mitmeid täitmata kohustusi andis ta enda lahusvara hulka kuulunud Kinnistu lähikondsele tasuta ära ning välistas sellega võlausaldajate nõuete rahuldamise. Kinnistu oli (ja oleks ka praegu) ainus vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vaatamata sellele kinkis Võlgnik Korteriomandi oma abikaasale ehk kostjale. Seega kahjustas Võlgnik võlausaldajate huve andes Korteriomandi, kui oma ainsa vara, tasuta üle kostjale ning muutes seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamise enda vara arvel võimatuks. 08.10.2014 sõlmitud Kinkelepingust nähtub, et kostja ei olnud kohustatud Võlgnikule Korteriomandi üleandmise eest vastusooritust tegema, vaid Korteriomand läks kostjale üle tasuta. Seega oli Korteriomandi võõrandamise puhul tegemist kinkelepinguga VÕS § 259 mõttes. Võlgnikule nimetati ajutine haldur 10.05.2017. Võlgnik ja kostja sõlmisid Korteriomandi kinkelepingu 08.10.2014. Seega on täidetud

§ 111

lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus – tehing tehti viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

§ 117lg 1 p 1 kohaselt on võlgniku abikaasa füüsilisest isikust võlgniku lähikondne.

Kingisaaja ehk kostja on kinkija ehk Võlgniku abikaasa. Seega on kingisaaja võlgniku lähikondne. Seega on täidetud kõik

§ 109

lg-s 1 ja § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused Kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kostja vastus

1. Kohtule 11.06.
2. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et 08.10.2014.a sõlmis R V (edaspidi ka võlgnik) korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu. Nimetatud kinkelepinguga R V kinkis A V korteriomandist (asukohaga xxx) ½ suurune mõtteline osa. Tehingu tegemise ajal, s.o
3. a kostja on võlgniku abikaasa. Poolte abielu on lõpetatud Harju Maakohtu 2017.a abielu lahutamise kohtuotsusega. Kostja rõhutab, et hageja ei ole kohtule tõendanud asjaolu, et kostja (võlgniku abikaasa) teadis, et kinkelepingu tegemisel võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve. Seega ei ole

§ 110lg 1 p 3 eeldused täidetud.

Poolte vahelisest kooselust on sündinud xxx laps S V. Seetõttu, et suurema osa abieluajast hageja viibib vanglas poolte vahelised suhted on muutunud pingeliseks ja lõppude lõppuks pöördumatult lagunenud. Vaatamata sellele, pooled elasid ühises korteris. Hageja ei osalenud lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Kuna hageja ei osalenud lapse kasvatamises ega ülalpidamises, siis ta otsustas, et hea tahtelt ja vabatahtlikult kingib kostjale ½ korteriomandist asukohaga xxx, n.ö lapse ülalpidamise katteks. Sealjuures kostja märgib, et alates poolte abielu sõlmimist kuni tänaseni kostja ainuisiklikult panustanud korterisse: tasub kommunaal- ja hoolduskulud, tegi remondi jne. Samuti kostja esitab kohtule väljavõte, milles on nähtuvalt, et seisuga 10.05.

1. a hagejal ei ole kehtivaid võlgnevust. Kohtu põhjendused 3
2. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 10.05.2017.a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5413 nimetati R V ajutine haldur ning 27.02.2018.a määrusega kuulutati välja R V pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Magnus Braun. 5.Hagiavalduse kohaselt kuulus R V lahusvara koosseisu kuni 03.11.
3. a kinnistu asukohaga xxx suurune mõtteline osa ning eluruumi nr xx reaalosast ½ suurune mõtteline osa. 08.10.
4. a sõlmis R V korteriomandi, asukohaga xxx kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega kinkis korteriomandi oma abikaasale A V . Hagiavalduse kohaselt kahjustati tehinguga R V võlausaldajate huve. Tehinguga kahjustati nende võlausaldajate huve, kelle nõuded on pankrotimenetluses tunnustatud ning kelle nõuete rahuldamine tehingutest tulenevalt võimatuks muudeti.
5. Kostja ei eita 8.10.
6. a tehingu tegemist, kuid kostja vastuväite kohaselt vaidlusaluse tehinguga ei ole võlausaldajate huve kahjustatud, kuna R V ei ole seisuga 10.05.
7. a kehtivaid võlgnevusi. R V kinkis korteri kostjale vabatahtlikult lapse ülalpidamiskulude katteks (tl 90-91).
8. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise hagi korral tuleb nõude aluste tuvastamisel lähtuda tehingu tegemise ajal kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist (vt ka Riigikohtu 3.11.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-90-08, p 10; 22.02.
9. otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11, p 38; 21.05.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-162-12, p 9). Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal kehtinud

§ 109

lõige 1 sätestas, et tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 111

lõige 1 punkt 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis tehti enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Harju Maakohtu 10.05.2017.a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5413 nimetati R V ajutine haldur, vaidlusalune tehing on tehtud 2014. a oktoobris, seega vähem kui viis aastat enne R V ajutise halduri nimetamist. Kohtu hinnangul

§ 111lg 1 p-st 2 tulenev ajaline eeldus tehingu kehtetuks tunnistamiseks täidetud.

8.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist. Kostja oli R V abikaasa kuni 2017. aastani. Seega on kostja

§ 117lg 1 p 1 kohaselt R V lähikondne.

9.

§ 110

lg 3 tulenevalt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja on teadlikult võlausaldajate huve kahjustanud.

1. Riigikohus on selgitanud, et kehtetuks tunnistatav tehing peab kahjustama võlausaldajate tegelikke varalisi huve, mida tehinguga rikuti. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb hagejal tõendada, et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses (Riigikohtu 03.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p 13). Kusjuures võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise (Riigikohtu 03.11.2008 otsus 4 tsiviilasjas nr 3-2-1-90-08, p 12). Kohtu hinnangul kahjustas 08.10.
2. a kinkeleping R V võlausaldajate huve, tehing halvendas võlgniku varalist olukorda. Kostja väiteid selle kohta, et R V kohustused puudusid, kohus veenvaks ei pea. Kohus on käesoleva menetluses tuvastanud, et R V suhtes oli S I PjaC AS alustanud täitemenetlust 16.09.
3. a ja R T K 20.11.
4. ja 04.02.
5. a. R V pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid summas 11 891,22 eurot. Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et võlgnikul kohustused puudusid. Kohus nõustub hagejaga selles, et kommunaalkulude tasumine ning soov asendada elatise maksmise kohustus korteriomandi kinkelepinguga, ei välista kinkelepingu tagasivõitmist pankrotimenetluse korral.
6. Võlgniku lähikondsena oli kostja kohtu hinnangul teadlik, et R V kahjustab teadlikult vaidlusaluse tehinguga võlausaldajate huve. Riigikohus on
7. mai
8. a lahendis 3-2-1-62-12 p 10 leidnud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ning olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlgniku võlausaldajate huvidele. Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi võlausaldajatele, ei ole määrav, et võlgnik just sellist konkreetset negatiivset tagajärge soovis, mis tehinguga saabus. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub kohtu hinnangul üheselt, et 8.10.
9. a tehing olid tehtud eesmärgiga vältida kohustuse täitmist võlausaldajate ees ning teha võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine võimatuks või vähemalt raskemaks, seega on võlausaldajate huve kahjustatud teadlikult. Kostja ise on oma vastuses kohtule kinnitanud, et R V igasugused rahalised vahendid puudusid ning kostja panustas ainuisikuliselt lapse kasvatamisse ja korterisse. Esitatud tõenditest võib kohtu hinnangul järeldada, et R V ja A V tegid vaidlusaluse tehingu abielu ajal teadlikult R V ülejäänud võlausaldajate huve kahjustades. 12.

§ 119

lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga pankrotivarasse Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tagastama R V pankrotivarasse omandiõiguse ½ mõttelisele osale registriossa nr xxx kantud korteriomandi xxx mõttelisest osast ja eluruumi nr xx reaalosast asukohaga xxx. Vastavalt TsÜS § 68 lg 5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Menetluskulud

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 640 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 920 eurot ja lepingulise esindaja kulu 720 eurot).
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hageja esindaja teenust kostja vastustega tutvumiseks ning seisukoha esitamiseks 4 tunni ulatuses (tl 116).
3. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Menetluskulude nimekiri on esitatud kohtu poolt määratud tähtajal. 5
4. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 150 eurot (lisandub käibemaks) tunnis ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
5. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 640 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 640 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Tulenevalt TsMS § 190 lg 3 ja§ 180 lg 4 jätab kohus riigilõivu 130 eurot täies ulatuses kostja kanda. Riigi kasuks riigiõigusabi kulude väljamõistmise lahendi täitmise kord määratakse kindlaks riigi õigusabi seaduse § 26 lg 2 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 6 võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva määruse saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik, st kostja ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6