KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-496 Ha

§ 155lg 5, § 278 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse Arendamise SA (EAS) viis 15.06.2017 hanketeate alusel läbi riigihanke „Reklaamteenus ja meediapindade vahendus“ (viitenumber 183447), mille tulemusena sõlmiti 3-19-496 19.03.2018 ja 20.03.2018 raamlepingud (2,5 aastaks) kolme pakkujaga, mh ühispakkujatega OÜ AGE REKLAAM, Division OÜ ja Inspired Universal McCann OÜ ning ühispakkujatega Zavod BBDO OÜ, Event Masters OÜ ja OMD Estonia OÜ. EAS alustas 31.12.2018 eeltoodud riigihanke ja raamlepinguga seotud minikonkurssi „TAKi reklaam ja meedia minikonkurss 2019“ (viitenumber 203602), milles esitasid tähtajaks pakkumused kõik raamlepingu partnerid. EAS tunnistas 30.01.2019 otsusega nr 1.1-5.2/19/104 kõik pakkumused vastavaks ning ühispakkujate Zavod BBDO OÜ, Event Masters OÜ ja OMD Estonia OÜ pakkumuse edukaks.
2. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) rahuldas 05.03.2019 otsusega nr 1519/203602 ühispakkujate OÜ AGE REKLAAM, Division OÜ ja Inspired Universal McCann OÜ 06.02.2019 vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks EAS-i 30.01.2019 otsuse nr 1.1-5.2/19/104 ühispakkujate Zavod BBDO OÜ, Event Masters OÜ ja OMD Estonia OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Hankija hinnapäringus on selgelt märgitud, et seansside maksumused peavad sisaldama kõiki eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja maksumusi (meediapind, agentuuri töötunnid, alltöövõtud, loovlahendused jne). Sellega on hankija üheselt sätestanud, et pakkuda ei või alla omahinna jäävaid seansside hindu. Kuna hankija on kohustatud täitma iseenda poolt minikonkursi dokumentides sätestatud tingimusi, peab ta kontrollima, kas pakkujad on neile seatud nõuded täitnud. Pakkumuse maksumuse põhjendatuks lugemiseks peab hankijal tekkima veendumus ja kindel arusaam, et pakutud hinnaga on hankelepingut võimalik nõuetekohaselt täita. Ei piisa üksnes sellest, et hankija ei suuda otseselt tõendada, et pakutud hind on liiga madal. Hankija on vaidlustusmenetluses möönnud, et talle ei ole tõesti teada, kuidas kolmandad isikud suudavad pakutud hindade juures lepingut nõuetekohaselt täita.
3. Zavod BBDO OÜ, Event Masters OÜ ja OMD Estonia OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule 15.03.2019 kaebuse VAKO 05.03.2019 otsuse nr 15-19/203602 tühistamiseks.
4. EAS tunnistas 22.03.2019 otsusega nr 1.1-5.1/19/289 oma 30.01.2019 otsuse nr 1.15.2/19/104 kehtetuks. EAS viitas, et vaidlustusmenetluse järgselt on hankijale teatavaks saanud uus info, mis viitab selgelt asjaolule, et ühispakkujad on seansi maksumuste kujundamisel arvestanud vaid Adform Programmatic’u kasutamise võimalusega, mitte kõigi kanalitega (sh Facebook, Google jt). EAS lükkas 22.03.2019 otsusega nr 1.1-5.2/19/293 Zavod BBDO OÜ, Event Masters OÜ ja OMD Estonia OÜ pakkumuse tagasi ning tunnistas edukaks OÜ AGE REKLAAM, Division OÜ ja Inspired Universal McCann OÜ pakkumuse.
5. EAS esitas 22.03.2019 taotluse (täiendatud 02.04.2019) haldusasja menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetamiseks, sest EAS-i 30.01.2019 otsus nr 1.1-5.2/19/104 on tunnistatud EAS-i 22.03.2019 otsusega nr 1.1-5.1/19/289 kehtetuks, kuna vaidlustusmenetluse järgselt Zavod BBDO OÜ-lt, Event Masters OÜ-lt ja OMD Estonia OÜ-lt saadud vastused võimaldasid järeldada, et ühispakkujad ei ole arvestanud kõigi minikonkursi hinnapäringu tingimustega. Hankija leidis, et kuna kaebus on esitatud VAKO 05.03.2019 otsuse, mitte vastustaja haldusakti tühistamiseks, siis ei ole menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks alust. Samuti tunnistati 30.01.2019 otsus kehtetuks pärast VAKO 05.03.2019 otsust saadud uue informatsiooni põhjal, mitte tulenevalt kaebuse esitamisest. Alternatiivselt tuleks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada, sest vastustaja tegi kõik endast oleneva, et pakkumused uue teabe valguses üle kontrollida ja teha vajalikud menetlustoimingud, et vältida täiendavaid menetluskulusid. 6. OÜ AGE REKLAAM, Division OÜ ja Inspired Universal McCann OÜ palusid 25.03.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata ning nõustusid 25.03.2019 avalduses menetluse lõpetamisega ja palusid mõista enda menetluskulude katteks välja 2189 eurot. 2

§ 155lg 3 tähenduses, mis tuleb menetluse lõpetamise korral tühistada.

Kaebajate menetluskulusid ei saa mõista välja kolmandatelt isikutelt, vaid vastustajalt. 8. Tallinna Halduskohus tühistas 03.04.2019 määrusega VAKO 05.03.2019 otsuse nr 1519/203602 osas, millega OÜ AGE REKLAAM, Division OÜ ja Inspired Universal McCann OÜ vaidlustus rahuldati (resolutsiooni p 3), lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 4), tagastas Zavod BBDO OÜ, Event Masters OÜ ja OMD Estonia OÜ kaebuselt tasutud riigilõivu 1280 eurot (resolutsiooni p 5) ning mõistis EAS-lt ühispakkujate OÜ AGE REKLAAM, Division OÜ ja Inspired Universal McCann OÜ kasuks välja menetluskulud 2189,20 eurot (resolutsiooni p 6). Muus osas jäid menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

§ 152

lg 1 p 4 kohaldamisel tuleb arvestada hankeasjade eripära, kus vaidlus ei alga reeglina halduskohtule kaebuse esitamisega, vaid VAKO-le vaidlustuse esitamisega. Seetõttu on kohtumenetlus vaidlustusmenetluse jätk ja halduskohus on sisuliselt apellatsioonikohtuga sarnases olukorras. Kaebajaks on endiselt vaidlustuse esitanud isik ja vastustajaks hankija. Ka vaidluse esemeks

§ 41

tähenduses on endiselt EAS-i 30.01.2019 otsus, mitte VAKO 05.03.2019 otsus, mistõttu ei saa

§ 152

lg 1 p 4 kohaldamisel lähtuda sellest, millist otsust vaidlustati halduskohtule esitatud kaebuses, vaid mis oli vaidlustusmenetluse esemeks. Praegusel juhul oli vaidluse all EAS-i 30.01.2019 otsus, mille vastustaja tunnistas 22.03.2019 otsusega nr 1.1-5.1/19/289 kehtetuks ja 22.03.2019 otsusega nr 1.1-5.2/19/293 tunnistati edukaks kaebajate pakkumus. Seega on kaebajad oma eesmärgi saavutanud ja menetlus tuleb

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Analoogselt

§ 155

lg-le 3 tuleb VAKO 05.03.2019 otsus tühistada osas, milles kaebajate vaidlustus rahuldati (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2015 otsus nr 3-15-1924, p 13). Menetluskulud tuleb jätta

§ 108lg 6 järgi vastustaja kanda.

Vastustajaga ei saa nõustuda, et vaidlustatud haldusakti ei tunnistatud kehtetuks kaebuse esitamise tõttu. Seda, et vastustaja ei ole piisavalt veendunud kolmandate isikute pakkumuses esitatud hindade tõsiseltvõetavuses, on heidetud ette juba VAKO 05.03.2019 otsuses, mille järel viiski EAS läbi põhjalikuma kontrolli, kuigi tal olnuks kohustus teha seda juba enne pakkumuse edukaks tunnistamist. Kui EAS oleks täitnud oma kohustusi õigeaegselt, poleks ta kolmandate isikute pakkumust edukaks tunnistanud ning praegust vaidlust ja sellega seotud menetluskulusid poleks tekkinud. Kaebajate menetluskulud (2189,20 eurot) on tervikuna põhjendatud, arvestades, et menetluse lõpetamise taotluse esitamise ajaks oli vastus kaebusele juba valminud ja õigusteenus osutatud. Kuna kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja poolel, siis jäävad nende menetluskulud

§ 108lg 8 alusel nende endi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. EAS palub 15.04.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 6 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vaidlust ei ole selles, et menetluse lõpetamiseks esines

§ 152lg 1 p-st 4 tulenev alus.

Samas jättis halduskohus menetluskulud

§ 108

lg 6 alusel ebaõigesti vastustaja kanda, sest vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid VAKO 05.03.2019 otsuse järgselt kolmandatelt isikutelt 14.03.2019 saadud täiendavatest selgitustest, millest vastustajale selgusid uued asjaolud, mis võimaldasid järeldada, et kolmandad isikud ei olnud arvestanud kõigi minikonkursi hinnapäringu tingimustega. Seega said vastustajale alles hiljem teatavaks asjaolud, mis viitasid pakkumuse mittevastavusele. Halduskohus on ebaõigesti järeldanud, et vastustaja asus kolmandate isikute pakutud hinda 3

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 155

lg 5), määruskaebus on tähtaegne (

§ 278

lg-d 1 ja 2) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta teistelt menetlusosalistelt täiendavaid seisukohti, vaid arvestab nende poolt varem avaldatuga. Kuna määruskaebusest nähtuvalt on see esitatud halduskohtu 03.04.2019 määruse resolutsiooni p 6 peale osas, milles vastustajalt mõisteti välja vaidlustajate menetluskulud, kontrollib ringkonnakohus halduskohtu määruse õiguspärasust üksnes nimetatud ulatuses. 11. Ringkonnakohus leiab, et EAS-i määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 03.04.2019 määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub OÜ AGE REKLAAM, Division OÜ ja Inspired Universal Mc

Cann OÜ menetluskulude EAS-lt väljamõistmise osas halduskohtu määruse põhjendustega ja järgib neid ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. 12. Halduskohus on õigesti rõhutanud, et riigihanke vaidlustes tuleb

§ 152

lg 1 p 4 kohaldamisel võtta arvesse vaidlustuskomisjonis toimunud menetlust ning kuigi halduskohtule esitatud kaebuses on palutud tühistada VAKO 05.03.2019 otsus, käivitus vaidlus tervikuna siiski EAS-i 30.01.2019 otsuse peale esitatud vaidlustusega. Seetõttu tuleb ka

§ 108

lg 6 kohaldamisel lähtuda sellest, kas menetluse lõpetamise aluseks on vaidlustusmenetluse esemeks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamine (kuni 31.12.2011 kehtinud samasisuliste

v.r § 24 lg 1 p 4 ja § 92 lg 5 kohaldamise kohta vt ka Riigikohtu 09.03.2011 otsus nr 3-3-1-91-10, p-d 21, 26). 13.

§ 108

lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Menetluskulude kandmisest vabanemiseks lasub vastustajal kohustus tõendada, et haldusakti kehtetuks tunnistamisel puudub seos esitatud kaebusega. Seose väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel on haldusakt kehtetuks tunnistatud. Vastustaja ei peaks kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (st tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2018 määrus nr 3-17-315, p 13; 23.08.2016 määrus nr 3-16-612, p 15). 4

§ 108

lg 6 alusel tema kanda jätmine ei olnud põhjendatud, sest EAS-i 22.03.2019 otsuste tegemise aluseks ei olnud mitte OÜ AGE REKLAAM, Division OÜ ja Inspired Universal McCann OÜ poolt vaidlustuse esitamine, vaid ühispakkujatelt Zavod BBDO OÜ, Event Masters OÜ ja OMD Estonia OÜ alles 14.03.2019 saadud täiendav teave ning selle põhjal läbi viidud pakkumuse täiendava kontrolli tulemused. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Praegusel juhul ei ole asjaolud vaidlustus- ega kohtumenetluse ajal muutunud, vaid vastustaja on pärast VAKO 05.03.2019 otsuse tegemist ja selles esitatud etteheiteid arvestades asjaolusid täiendavalt kontrollinud ning tuvastas saadud teabe põhjal, et kolmandate isikute esitatud pakkumus ei vastanud minikonkursi hinnapäringu tingimustele. Kõnealune mittevastavus esines juba pakkumuse esitamise ning selle EAS-i 30.01.2019 otsusega vastavaks ja edukaks tunnistamise ajal. Riigihangete seaduse (RHS) § 110 lg 2 kohaselt peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning RHS § 114 lg 2 näeb ette, et riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele mittevastava pakkumuse lükkab hankija tagasi. Seega oli hankijal kohustus enne 30.01.2019 otsuse tegemist kontrollida kolmandate isikute pakkumuse vastavust minikonkursi hinnapäringu tingimustele ja lükata neile mittevastav pakkumus tagasi. Asjaolu, et vastustajal ei pruukinud enne VAKO 05.03.2019 otsuse tegemist olla alust kahtlustada, et kolmandate isikute pakkumus ei vasta tingimustele, ei oma määravat tähtsust. Ka haldusorgani vabandatav mitteteadmine konkreetse sisuga haldusakti andmist välistavast asjaolust ei muuda keelunormivastaselt antud haldusakti materiaalses mõttes õiguspäraseks (vt Riigikohtu 15.03.2017 otsus nr 3-3-1-7-17, p 11). Vaidluse asjaolude põhjal on ilmne, et kui kaebajad ei oleks EAS-i 30.01.2019 otsuse peale vaidlustust esitanud, siis poleks kolmandate isikute pakkumuse mittevastavus vastustajale selgunudki (st hankijal ei oleks olnud põhjust pakutud hinda täiendavalt uurida) ja EAS-i 22.03.2019 otsuseid ei oleks üldse tehtud. Seetõttu esineb vaidlustuse esitamise ja vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise vahel põhjuslik seos ning kaebajate menetluskulude

§ 108lg 6 alusel vastustaja kanda jätmine oli põhjendatud.

15. Puudub alus ka halduskohtu poolt väljamõistetud menetluskulude vähendamiseks ning asjaoludest tulenevalt ei saa kaebajate menetluskulude vastustajalt väljamõistmist pidada ka tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks (

§ 108lg 11).

Halduskohtu 18.03.2019 määruse resolutsiooni p-st 5 tulenevalt oli kaebajatel kohustus vastata kolmandate isikute kaebusele hiljemalt 26.03.2019 (määrus toimetati kaebajate esindajale kätte 19.03.2019). EAS esitas avalduse menetluse lõpetamiseks 22.03.2019 (reede) ja halduskohus küsis selle kohta kaebajate seisukohta 22.03.2019 määrusega, mis toimetati nende esindajale kätte 22.03.2019 kell 16.

1. Kaebajad esitasid vastuse kaebusele ja seisukoha menetluse lõpetamise kohta 25.03.2019 (digitaalselt allkirjastatud vastavalt kell 18.16 ja 18.30). Kaebajad on menetluse lõpetamisega nõustudes märkinud, et kuna vastus kaebusele ja taotlus menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks oli 22.03.2019 pärastlõunaks juba ette valmistatud ning kliendile tutvumiseks saadetud, siis ei olnud vastuse koostamisega seotud menetluskulusid enam võimalik vältida. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et see selgitus on mh advokaadibüroo arve spetsifikatsiooni põhjal usutav ja tekkinud menetluskulude kaebajate kanda jätmiseks pole alust. Menetluskulud on asja iseloomu arvestades mõistliku suurusega (2189,20 eurot) ja nende tasumise kohustus nõuetekohaselt tõendatud.
2. Eelneva põhjal jääb EAS-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.04.2019 määruse resolutsiooni p 6 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5