15.09.1975, isikukood 37509152220, kodakondsuseta, algharidus, emakeel vene keel, elukoht puudub, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud - Viru Maakohtu 16.02.2010 ja Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2010 otsustega KarS §200 lg.2 p.7, 8 järgi vangistusega 2 aastat 11 kuud 28 päeva. Viru Maakohtu 09.03.2012 määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi 10 kuud 23 päeva enne tähtaega 1 katseajaga 1 aasta. Viru Maakohtu 20.06.2012 määrusega pöörati kandmata karistus 10 kuud 23 päeva vangistust täitmisele - Kannatanu Viru Maakohtu 09.04.2015 ja Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2015 otsustega KarS §114 p.5 ja §200 lg.2 p.4, 5 järgi vangistusega 13 aastat karistuse algusega 14.10.2013 J. B. sünd. 22.06.1982, isikukood xxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa, töökoht AS xxxx, õmbleja Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Nikolai KALTŠUK
lg.2 p.1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 3 (kolm) aastat vangistust Viru Maakohtu 09.04.2015 ja Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2015 otsustega mõistetud karistus 13 (kolmteist) aastat vangistust ning liitkaristuseks mõista Nikolai KALTŠUKILE 16 (kuusteist) aastat vangistust. Arvata nimetatud karistusest 16 (kuusteist) aastat vangistust maha perioodil 14.10.2013 – 03.10.2018 kantud karistus 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Seisuga 04.10.2018 jääb Nikolai KALTŠUKIL kanda 11 (üksteist) aastat 10 (kümme) päeva vangistust. Võlaõigusseaduse §1043 alusel välja mõista Nikolai KALTŠUKILT J. B. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa, arvelduskonto nr.EE382200221011265626) kasuks tsiviilhagi katteks 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot. Rahuldada vandeadvokaadi abi Robert SPRENGKI taotlus, määrata tema poolt Nikolai KALTŠUKILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 462 (nelisada kuuskümmend kaks) eurot (s.h. 06.09.2018 kohtuistungil osalemine 125 €, 07.09.2018 kohtuistungil osalemine 175 €, 04.10.2018 kohtuotsuse kuulutamisel osalemine 25 €, käibemaks 65 €, 06.09.2018 sõidukulu 30 €, 07.09.2018 sõidukulu 30 €, käibemaks 12 €). Välja mõista Nikolai KALTŠUKILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel 2 kaitsjale (vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 42 (nelikümmend kaks) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK) kohtulikus menetluses osalemise eest 462 (nelisada kuuskümmend kaks) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Nikolai KALTŠUKIL tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE
lg.2 p.1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Nikolai Kaltšukile inkrimineeritud paragrahvis sätestatud süüteoga kaitstav õigushüve on vara ning selle paragrahvi koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena teeb kannatanu varakäsutuse ning saab varalist kahju. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel satub teine inimene eksimusse. Petmine on tegevus, mis tekitab teises isikus väärkujutluse. Kuidas konkreetselt petmine toimub, sõltub isikutevahelisest suhtest, kuid ei ole vajalik, et kannatanu oleks oma eksimuses kindel. Eksimus on olemas ka siis, kui kannatanu on kergeusklik või kahtleb süüdlase väidetes, kuid tegutseb siiski ja asub vara käsutama. Antud sätte kvalifikatsioon eeldab, et enne varakäsutuse tegemist on kannatanu viidud eksimusse ning kannatanu varakäsutus on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks on varalise kasu saamine. Varaline kahju peab kannatanul lähtuma samast varakäsutusest, mille tagajärjel kannatanu varaline seis halveneb. Kannatanu tekitab eksimuse kaudu endale varalist kahju. Petmine toob kannatanul kaasa tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, s.t. kannatanu viiakse eksimusse. Maakohus on seisukohal, et Nikolai Kaltšukile inkrimineeritud süütegu on kohtulikus menetluses leidnud tõendamist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu J. B. on süüdistatav Nikolai Kaltšuki kontole Viru Vanglas teinud kolm ülekannet – 22.06.2015 summas 25 €, 29.06.2015 summas 120 € ja 07.07.2015 summas 255 €, kokku seega 400 €. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et süüdistatav kasutas nimetatud rahasummasid enda äranägemisel, ostes selle eest toitu ja teleri. Vaidlus käesolevas kriminaalasjas on selle üle, mille jaoks ja millise eesmärgiga on nimetatud ülekanded tehtud. Kannatanu J. B. ütlusest maakohtu istungil nähtub üheselt, et tema kandis raha süüdistatava vanglakontole üle arusaamaga, et süüdistatav ostab selle raha eest pikalt säilivaid kaupu ja edastab need kannatanu abikaasale Nikolai B.ile, tegelikkuses süüdistatav seda ei teinud. Selline kannatanu arusaam tulenes otseselt süüdistatava väidetest. Seda kannatanu seisukohta toetavad tunnistaja Nikolai B.i ütlused, mille kohaselt ei ole ta süüdistatavalt saanud ühtegi viimase poolt vangla kauplusest ostetud kaupa ning sellisest süüdistatavapoolsest lubadusest kuulis ta alles oma kontaktisikult seoses kontodele tehtud järelevalvega. Samuti toetavad seda kannatanu seisukohta tunnistaja T. P.u ütlused, mille kohaselt tekitasid kannatanupoolsed suurte summade ülekanded süüdistatavale kahtlusi, kuna 6 mingeid seoseid nende vahel ei olnud tuvastatud. Tunnistaja kinnitas, et vestles sellel teemal Nikolai B.iga, kes seletas, et kasutas suhtlemispiirangu ajal süüdistatavat, et viimane edastaks sõnumeid. Maakohus on seisukohal, et süüdistatav on ilmselgelt kannatanut petnud, s.t. loonud tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Kannatanu on pettuse mõjul teinud kolm rahaülekannet, mille tagajärjel kannatanu varaline seis halvenes ja süüdistatava varaline seis paranes. Maakohtu istungil tõenditena esitatud kirjadest nähtub üheselt, et süüdistatav küsib kannatanult erinevaid rahasummasid, mille eest siis süüdistatav lubas osta neid kaupu, mida Nikolai B. talle ütleb ning hiljem annab need viimasele edasi. Maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokuröriga selles osas, et kirjade selline tõlgendus on arusaadav igale keskmisele inimesele. Süüdistatav ise on rahaülekannete saamist kannatanult põhjendanud erinevalt – kõigepealt on ta leidnud, et tegemist on tasuga kirjade ja telefonikõnede vahendamise eest Nikolai ja J. B. vahel, maakohtu istungil leidis süüdistatav, et tegemist on hoopis enne vangistust vabaduses Nikolai B.i poolt tekkinud võlaga süüdistatava ees. Maakohus ei pea selliseid süüdistatava seisukohti usutavateks. Kannatanu J. B. ja tunnistaja Nikolai B.i ütlustest nähtub, et süüdistatav edastas ühe tunnistaja kirja kannatanule ning helistas ühel korral tunnistaja palvel kannatanule. Maakohus ei pea mingil viisil mõeldavaks, põhjendatuks ja eluliselt usutavaks, et sellise kahel korral toimuva suhtluse vahendamise eest pidas süüdistatav vajalikuks/põhjendatuks saada kokku 400 €. Kuigi süüdistatav väitis maakohtu istungil, et tema poolt vahendatud kirju oli kümneid, puuduvad selle kohta tõendid. Kannatanu kinnitas, et sai otse süüdistatavalt kirju ja telefonikõnesid, kuid need ei olnud kirjad ja kõned mitte tema abikaasalt, vaid konkreetselt süüdistatavalt. Maakohtu istungil esitatud kirjadest nähtub, et need on kannatanule kirjutatud ja saadetud süüdistatava poolt ja ei ole saadetud vahendatuna kannatanu abikaasa poolt. Kannatanu kinnitas ka korduvaid telefonikõnesid süüdistatava poolt, kuid tunnistaja Nikolai B.i ütlustest maakohtu istungil nähtub üheselt mõistetavalt, et tema palus süüdistataval kannatanule helistada vaid ühel korral, seega olid ülejäänud telefonikõned tehtud taaskord süüdistatava enda initsiatiivil. Maakohus leiab, et kannatanu ja tema abikaasa ütlused selles osas on õiged ja usaldusväärsed ning kooskõlas asja teiste materjalidega. Samuti ei pea maakohus eluliselt usutavaks süüdistatava seisukohta selles osas, et 400 € näol oli tegemist Nikolai B.i poolt vabaduses tekkinud võlaga süüdistatava ees. Seda süüdistatava seisukohta ei toeta ükski kriminaalasjas kogutud tõend, samuti ei ole selliseid tõendeid esitanud ise süüdistatav. Asjaolu, et ka süüdistatav ise on tunnistanud kannatanult raha väljapetmist, nähtub süüdistatava poolt 02.12.2015 saadetud kirjast, milles süüdistatav kinnitas, et kuna ta peatselt vabaneb, kohustub ta tagastama saadud rahasummad kannatanule ise või palub seda teha Eestisse saabuval isal. Juhul, kui tegemist on tunnistaja Nikolai B.i poolse vabaduses tekkinud võlaga süüdistatava ees, jääb täiesti arusaamatuks asjaolu, miks kohustus süüdistatav seda võlga kannatanule tagastama. Seda asjaolu ei selgitanud maakohtu istungil ka ise süüdistatav. Kokkuvõtteks leiab maakohus, et süüdistatava erinevad versioonid rahasummade eesmärgi osas on paljasõnalised ning esitatud sooviga vabaneda vastutusest ja tsiviilhagi hüvitamisest. 7 Kaitsja on maakohtu istungil leidnud, et tunnistaja T. P. andis ütlusi, et sai vestlusest Nikolai B.iga teada mitme kirja edastamisest. Vastuseks kohtu selleteemalisele küsimusele maakohtu istungil vastas tunnistaja T. P. selgelt, et ei mäleta, kas Nikolai B. ütles kirjade arvu mitmuses. Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tunnistaja Nikolai B.i ütlused on vastuolus kannatanu ja tunnistaja T. P.u ütlustega. Kannatanu kinnitas, et sai süüdistatava vahendusel ühe kirja abikaasalt ning kui abikaasa palus teha telefonikõne, kuulis ta abikaasa häält ka hõikamas. Maakohus ei tuvastanud kohtuliku uurimise käigus kriminaalasja materjalides ühtegi tõendit, mis kinnitavad, et tegemist oli kannatanu tahtlusega kanda raha justnimelt süüdistatavale viimase isiklike vajaduste rahuldamiseks. Vastupidi, kriminaalasja kohtulikul arutamisel uuritud tõendid kinnitavad, et süüdistatav kasutas ära tunnistaja Nikolai B.ile kehtestatud suhtluspiiranguid ning kirjutas ja väitis telefonikõnedes kannatanule korduvalt, et kannatanu poolt raha ülekandmise korral süüdistatava, mitte abikaasa kontole ostab süüdistatav vangla kauplusest just neid kaupu, mida Nikolai B. soovib ja hiljem, kui nad paigutatakse ühte kambrisse, annab kõik ostetud kaubad edasi. Tunnistaja Nikolai B.i ütlustest nähtub, et mingit kokkulepet tal süüdistatavaga vahendamistasu osas ei olnud. Sama kinnitas ka kannatanu, kuid möönis, et ühe kirja ja ühe telefonikõne eest võis süüdistatav saada vahendustasuna 25 € tee ja sigarettide ostmiseks enda tarbeks. Maakohus leiab, et seega on käesolevas kriminaalasjas tuvastatud, et oma kirjade ja telefonikõnedega lõi süüdistatav kannatanule teadvalt vale ettekujutuse selle kohta, et viimase abikaasa, kellele olid kehtestatud suhtluspiirangud, ei saa mitte täies ulatuses, vaid samuti piirangutega, kasutada oma vanglakontot, mistõttu on Nikolai B. sõlminud kokkuleppe süüdistatavaga selles osas, et kannatanu kannab raha üle süüdistatava vanglakontole ning süüdistatav siis ostab Nikolai B.ile neid asju, mida ta soovib ja mis tal vaja on ning seejärel edastab need Nikolai B.ile. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist, et tegelikkuses sellist kokkulepet süüdistatava ja Nikolai B.i vahel ei olnud, Nikolai B. sai oma vanglakontot vaatamata suhtluspiirangule kasutada täies ulatuses ning mingeid kaupu ei ole Nikolai B. palunud süüdistataval osta ega ta ei ole neid ka kätte saanud. Seega on leidnud tõendamist, et tegelikkuses ei olnud süüdistataval mingit kavatsust osta Nikolai B.ile viimase abikaasa poolt süüdistatava vanglakontole ülekantud raha eest kaupu ja süüdistatav arvestas algusest peale sellega, et kulutab kogu saadava raha enda tarbeks. Riigikohus on oma 03.06.2011 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-41-11 leidnud, et kelmuse objektiivsed tunnused seisnevad pettuses, s.t. tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomises, mille tulemusena satub kannatanu eksimusse ja teeb varakäsutuse, süüdlane saab aga varalist kasu ning tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt kontrollitavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väär väide esitatakse. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava poolt kannatanule väidetud rahaülekannete eesmärgid objektiivselt kontrollitavad ning need on seotavad põhjuslike asjaoludega varakäsutuse tegemiseks ja varalise kasu saamiseks. Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kelmuse objektiivne koosseis ei ole täidetud. 8 Maakohus leiab, et antud süüdistatava puhul on tema poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatav Nikolai Kaltšuki käitumises esinevad käesolevas kohtuotsuses ülalpoolviidatud kohtulikus menetluses avaldatud tõenditele tuginedes talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Viru Maakohtu 16.02.2010 otsusega on Nikolai Kaltšuk varasemalt süüdi mõistetud
lg.2 p.7, 8 järgi.
lg.2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Subjektiivsest küljest on käesolev kuritegu antu süüdistatava puhul toime pandud kavatsetusega. Sellele, et Nikolai Kaltšuk pani kuriteo toime planeeritult ja kavatsetult, viitab asjaolu, et see olid toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul (22.06.2015 – 07.07.2015) ja sarnaselt – raha intensiivne küsimine kannatanult toimus nii kirja kui telefonikõnede teel ja ühesuguse põhjendusega – süüdistatava vanglakontole ülekantava raha eest ostab süüdistatav kaupu kannatanu abikaasale. Tegelikkuses oli süüdistatava eesmärk algusest peale kulutada saadavat raha enda isiklikuks tarbeks. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et süüdistatav on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo ning nende tema on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Süüdistatav ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. Vastavalt
lg.2 karistatakse teo eest, kui see süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. vastab Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on aga ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja seejärel süüdistatava isikut.
9 Seega näeb antud sätte sanktsioon ette vaid vangistuse. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Käesolevas kriminaalasjas raskendavaid asjaolusid. ei tuvastanud maakohus karistust kergendavaid ja Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et käesoleval juhul on põhjendatud mõista süüdistatavale karistuseks vangistus veidi üle keskmise sanktsiooni määra. Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur. Nikolai Kaltšuki puhul on tegemist isikuga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal kannab ta Viru Vanglas pikaajalist vangistust. Käesolev kuritegu on toime pandud ajal, mil süüdistatav kannab reaalset vangistust ning kavatsetult ja intensiivsel viisil. Seega ei ole süüdistatav teinud mingeid järeldusi oma varasematest kriminaalkorras karistustest ning vangistuste kandmisest ja jätkanud kuritegude toimepanemist ka vangistuse ajal. Eeltoodu alusel tuleb Nikolai Kaltšukile
Vastavalt
lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Eelnimetatud
lg.2 sätestab uue kuriteo eest mõistetud karistuse kohustusliku suurendamise eelmise kohtuotsusega ärakandmata osa võrra. Kohtul puudub siinkohal valikuvabadus, kuna uue kuriteo toimepanemine enne karistuse ärakandmist kinnitab, et eelnev karistus pole täitnud oma eesmärki. Karistuste osaline liitmine või kaetuks lugemine ei ole seaduse kohaselt võimalik.
lg.2 kohaldamisel pööratakse täitmisele ajaliselt viimane kohtuotsus, millega mõistetud karistust suurendatakse varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra. Eeltoodu alusel kuulub käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 3 aastat vangistust liitmisele Viru Maakohtu 09.04.2015 ja Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2015 otsusega mõistetud karistus 13 aastat vangistust. Liitkaristuseks tuleb Nikolai Kaltšukile mõista 16 aastat vangistust. Nimetatud karistusest 16 aastat vangistust kuulub mahaarvamisele perioodil 14.10.2013 – 03.10.2018 kantud karistus, s.o. 4 aastat 11 kuu 20 päeva vangistust ja seisuga 04.10.2018 jääb Nikolai Kaltšukil kanda 11 aastat 10 päeva vangistust. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu J. B. 18.04.2018 esitanud tsiviilhagi summas 400 €. Maakohtu istungil vähendas kannatanu seda tsiviilhagi summat ja palus süüdistatavalt välja mõista 375 €. Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama 10 paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodu alusel kuulub kannatanu J. B. tsiviilhagi rahuldamisele summas 375 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub 750 €. Nikolai Kaltšukilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesolevas kriminaalasjas oli süüdistatavale määratud kaitsjaks vandeadvokaadi abi Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kohtueelses menetluses 42 € ja kohtulikus menetluses 462 €. Maakohus peab kaitsja taotlusi põhjendatuks ja rahuldab need täielikult. Maakohtu istungil leidis kaitsja, et seoses süüdistatava poolt vangistuse kandmisega tuleb osa kriminaalmenetluse kulusid jätta riigi kanda. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et isiku puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja jätkab kuritegude toimepanemist ka vangistuses, ei ole mitte millegagi põhjendatud menetluskulude jätmine Eesti Vabariigi kanda. 11 Käesoleval juhul on süüdistatav ilmselgelt ise asetanud ennast olukorda, kus tal tuleb tasuda menetluskulud. Küll aga nõustub maakohus kaitsja taotlusega menetluskulude ajatamise osas ja määrab, et need tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.