) § 152 lg 1 p 4 alusel ja mõistis välja pool kogu menetluskuludest. KOHTU PÕHJENDUSED 7.
lg 1 kohaselt rahuldab kohus kaebuse, kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks. Kui vastustaja avaldab kaebuse õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (§ 159 lg 3 ls 2). Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega. Õigeksvõtmise järel ei hinda kohus poolte sisulisi väiteid, vaid rahuldab kaebuse. Kohus leiab, et õigeksvõtt tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud. Seega rahuldab kohus kaebuse keskkonnaministri kohustamiseks otsustama püsielupaiga kaitse alla võtmine või sellest keeldumine. 8. Poolte vaidlus puudutab kohtulahendi täitmist ehk seda, millal tuleb kohtuotsuse resolutsioonis sisalduv ettekirjutus ellu viia.
Kaebaja tõi 20.03.2019 menetlusdokumendis välja, et vastustaja pole vaidlusalust haldusmenetlust suutnud läbi viia mõistliku aja jooksul ega ole võtnud õppust asjast 3-15-2839, kus oli analoogne kohtuvaidlus. Kaebaja soovib esitada taotlused sihtkaitsevööndi piirangute hüvitamiseks, milline tähtaeg saabub 22.04.2019, ega soovi jääda ilma hüvitisest, mis oleks käsitletav kaebaja kahjuna. Samas ei soovi kaebaja kahjunõudega ka kohtusse pöörduda. Vastustajal on olnud piisavalt aega menetluse läbiviimiseks. Vastustaja jäi 27.03.2019 menetlusdokumendis seisukohale, et Põlendmaa must-toonekure püsielupaiga kaitse alla võtmist ei ole võimalik otsustada kaebuses taotletud tähtaja jooksul. Samas arvestades 15.03.2019 kohtumäärusega määratud kohtuotsuse teatavaks tegemise (16.04.2019) ning kohtuotsuse eeldatava jõustumise aega (16.05.2019), nõustus vastustaja kaebuse vastuses taotletud 9-kuulise tähtaja vähendamisega 6 kuuni. Vastustaja selgitas, viidates oma varasemale kaebuse vastusele, et vajab aega keskkonnaministri 03.07.2006 määruse nr 43 määruse „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” (edaspidi määrus nr 43) muutmise eelnõu ja seletuskirja koostamiseks, menetlusosaliste arvamuste ja vastuväidete täiendavaks ärakuulamiseks, samuti eelnõu materjalide kooskõlastamiseksteiste ministeeriumitega 2
Kohtuotsus on tehtud vastustaja kahjuks, kelle võimalikud menetluskulud jäävad viidatud sätte alusel tema enda kanda. Vastustajalt (keskkonnaminister) tuleb välja mõista kaebaja menetluskulud.
lg-s 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kohus mõistis nõudes I menetluse lõpetamisel vastustajalt kaebaja kasuks välja 755 eurot (käibemaksuta). Nõude II kohtuotsusega rahuldamisel ei arvesta kohus sellega seotud menetluskulude jagamisel kulude hulka 15.03.2019 ja 19.03.2019 õigusabikulusid (20.03.2019 arve, tl 42). Väljamõistetavate menetluskulude (½ riigilõivu; ½ arve nr 1775 alusel, tl 44) suurus on 462,50 eurot (käibemaksuta). /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.