) § 4 lg 1 kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine ja muu ehitustegevusega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Sama seaduse § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. § 2 kohaselt on ehitis hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Seega Haagi, Platsi ja Erea kinnistutel olev elektritootmisrajatis (päikeseelektrijaam) on ehitis
lg 2 mõttes ja päikesepaneelide paigaldamise puhul on tegemist ehitamisega
Olgu siinkohal rõhutatud, et paneelide elektrivõrku ühendamata jätmine ei tähenda, et ehitustegevusega poleks alustatud. Päikesepaneelide omavahel ühendamine on fikseeritud LääneSaare vallavalitsuse ehitusnõuniku A. Abna poolt 15.09.2017 paikvaatlusel tehtud fotode ning 03.10.2017 toimunud sündmuskoha vaatluse protokolliga. 28.08.2017 ehitusloa taotluse nr 1711271/21607 kohaselt on tegemist kuni 100 kW elektritootmisrajatise paigaldamisega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt on tegemist ca 119kW võimsusega rajatisega.
lõike 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Sama § lg 2 kohaselt on ehitusluba nõutav nii kuni 100kW kui ka üle 100kW elektritootmisrajatise paigaldamisel. Haagi, Platsi ja Erea kinnistutele elektritootmisrajatise paigaldamiseks väljastati ehitusluba (nr 1712271/36095) 24.10.2017 ja seega oli Haagi, Platsi ja Erea kinnistutel toimunud ehitustegevus
lg 1 ja 2 kohaselt ebaseaduslik, kuna isikul puudus ajavahemikul 01.09.2017 - 23.10.2017 seaduslik alus ehitustegevuse alustamiseks. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilist isikut esindab ainuisikuliselt Sikassaare Vanametall OÜ juhatuse liige Herki Sai (id: 38405040029) ja ehitustöödega alustati Herki Sai tellimusel. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile alustati ehitustöödega (paneelide paigaldamisega) põhjusel, et kuna ehitusloamenetlus on võtnud oodatust kauem aega ja tellimus (paneelid koos raamistikuga) jõudis varem kohale, tuli paneelid paigaldada koos vaiadega maa külge, et need tuulega pikali ei kukuks. Seega saab järeldada, et ehitustegevus toimus juriidilise isiku huvides: paneelid on kallid ja nende tuulega ümber minek tekitaks juriidilisele isikule varalise kahju. Menetlusaluse isiku esindaja leiab, et ta on käitunud seadusekuulekalt, kuna tema hinnangul on tegemist ettevalmistavate töödega ja need ei kvalifitseeru ehitustegevuseks ehitusloa mõttes. Tegutsedes valdkonnas, mille kohta kehtib eriregulatsioon (ehitusseadustik), oli menetlusalusel isikul kohustus tunda olemasolevat regulatsiooni ja see eksimus oli asjakohaste normide selgekstegemisega tema jaoks välditav. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Juriidilise isiku seaduslikul esindajal oli võimalus
lg 1 ja 2 kohane rikkumine ära hoida sellega, kui ta oleks andnud korralduse alustada ehitustegevusega, so päikesepaneelide ja kaablite paigaldamisega, omavahel ühendamisega jms pärast ehitusloa väljastamist. Seaduse mittetundmine ei vabasta isikut selle täitmisest. Kohtuväline menetleja leiab, et ehitamise alustamine ca 01.09.2017 toimus seega ettevaatamatusest, mis oleks siiski olnud hoolsa käitumise korral välditav. Käesolevaga on tuvastatud, et Sikassaare Vanametall OÜ on juhatuse liikme Herki Sai kaudu Erea (katastritunnus 27003:001:0895), Platsi (katastritunnus 27003:001:0896) ja Haagi (katastritunnus 43301:001:0316) kinnistutel, ajavahemikus ca 01.09.2017-23.10.2017, alustatud päikesepaneelide ja 3 4-17-6596 kaablite paigaldamisega rikkunud
lg 1 ja 2 ning pannud sellega toime
Sikassaare Vanametall OÜ on süüdi, kuna ta on süüteovõimeline tema juhatuse liikme Herki Sai'a kaudu ja asjas puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Väärteoprotokoll on koostatud 09.11.2017 Lääne-Saare Vallavalitsuse järelevalvespetsialisti Katrin Hämelainen'i poolt. Isik on väärteoprotokolli koopia kättesaamist oma allkirjaga 21.11.2017 kinnitanud. Vastulauset ei esitatud. Isik soovis otsuse edastamist e-posti aadressile herki.sai@gmail.com Väärteo kvalifikatsioon: Ehitusseadustik § 138 lg 2. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: Kergendavateks asjaoludeks on loetud, et asjaolud: iIsikut ei ole varem
Raskendavaid asjaolusid ei esine. Rahatrahvi määramise aluseks on 5000 eurot (maksimaalne 32 000 eurot), mille puhul arvestatakse eelpool nimetatud karistust kergendavate asjaoludega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § § 56 lg 1 ning VTMS § 73 lg 1 p-st 1 Lääne-Saare Vallavalitsuse järelevalvespetsialist Katrin Hämelainen otsustas: karistada Ehitusseadustiku § 138 lg 2 järgi OÜ-d Sikassaare Vanametall rahatrahviga 4200 (nelja tuhande kahesaja) euroga. Väärteootsuse aluseks olevas 09.11.2017.a. koostatud väärteoprotokollis (tl.16-17) on märgitud juriidilisest isikust menetlusaluseks isikuks OÜ Sikassaare Vanametall, menetlusaluse juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks Herki Sai. Väärteo toimepanemise ajaks on märgitud ajavahemik 01.09.2017.a.-23.10.2017.a., koht Saaremaa vald Sikassaare küla, Erea, Platsi ja Haagi kinnistud. Protokollis on väärteo lühikirjelduses märgitud, et menetlusalusele isikule, so. OÜ Sikassaare Vanametall kuuluvatel kinnistutel Sikassaare külas alustati ca 01.09.2017.a. ehitusloata ehitustegevust, so. päikeseelektrijaama ehitamist. Oma sellise tegevusega rikkus OÜ Sikassaare Vanametall Ehitusseadustiku (
) § 38 lg1 ja 2, millega pandi toime ES § 138 lg2 kohane tegu.
lg2 kohane väärtegu pandi toime juriidilise isiku huvides OÜ Sikassaare Vanametall seadusliku esindaja , so. juhatuse liikme Herki Sai kaudu. Juriidilise isiku esindajal oli võimalus
lg1 ja 2 kohane rikkumine ära hoida sellega, kui ta oleks alustanud ehitustegevusega , so. päikesepaneelide ja kaablite paigaldamisega, omavahel ühendamise jms pärast seda, kui 28.08.2017.a. esitatud ehitusloa taotlus 17112717/21607 oleks rahuldatud ja ehitusluba väljastatud. Juriidilise isiku seaduslik esindaja Herki Sai pani
lg2 kohase väärteo toime vähemalt ettevaatamatusest ning nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest. Vastavalt on väärteoprotokollis tõendite loetelus, millised on vajalikud väärteoasja lahendamiseks märgitud ja väärteomaterjalidele lisatud ehitusloa taotlus 1711271/21607, sh. ehitusprojekt, tootjapoolne paigaldamise juhend; äriregistri väljavõtted OÜ Sikassaare Vanametall kohta , seisuga 07.09.2017 ja 09.11.2017.a.; OÜ Sikassaare Vanametall põhikirja koopia, kinnistusraamatu väljavõtted Erea, Platsi ja Haagi kinnistute kohta; menetlusaluse isiku Herki Sai ülekuulamise protokoll 13.09.2017.a.; ehitusnõunik A.Abna poolt tehtud fotod seisuga 15.09.2017.a.; sündmuskoha vaatluse protokoll 03.10.2017.a.; ehitusloa nr 1712271/36095 (24.10.2017.a.) koopia (vt. väärteoasja toimik). Kaebuse esitaja kaitsjate taotluse alusel on täiendavate tõenditena kohtuistungil ärakuulatud tunnistajana OÜ Sikassaare Vanametall töötaja Aivar Saagpakk ning dokumentaalse tõendina OÜ Smartecon poolt väljastatud e-kiri selle kohta, et päikesepargi ehituse projekti raames suhtles OÜ Sikassaare Vanametall esindajana nendega Aivar Saagpakk (kohtu toimik lk116). II VÄÄRTEOOTSUSELE ESITATUD KAEBUS ja KAEBUSE PÕHJENDUSED: Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokoll ei vasta VTMS § 69 nõuetele. 4 4-17-6596 Kaitsja märgib esmalt, et väärteoprotokollis esitatud teokirjeldus on niivõrd ebamäärane ning see ei kajasta selliseid faktilisi asjaolusid, mille pinnalt on võimalik hinnata, et väärteokoosseis on täidetud. Faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav siis, kui täiendavaid asjaolusid juurde mõtlemata saab järeldada, et isiku käitumises on täidetud väärteokoosseisu tunnused. Selles osas ei ole väärteoprotokollis välja toodud mistahes faktilisi asjaolusid, millest oleks tuletatav
lg 1 ja lg 2 ning § 138 objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Eelnevaga on rikutud VTMS § 19 lg 1 punkti 1, mis on iseseisvalt väärteootsuse tühistamise aluseks. Väärteoprotokollis on viide, et menetlusalusele isikule on selgitatud VTS §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi. Väärteoprotokollis menetlusaluse isiku allkiri õiguse ja kohustuste selgitamise kohta puudub. Väärteoprotokollis toodud süüdistusversioon on arusaamatu, paljasõnaline ja tõendamata. Väärteomenetluses on tõendamiskoormus ennekõike menetlejal. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-2-08 märkinud, et väärteomenetluses tuleb juhinduda eelkõige uurimispõhimõttest, mitte võistlevuspõhimõttest. Väärteomenetlus sarnaselt kriminaalmenetlusega on suunatud objektiivse tõe väljaselgitamisele. See põhimõte on tuletatav KrMS § 211 lg 2 sätestab, et kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. See kohtueelse menetluse eesmärk kehtib ka väärteomenetluses. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalmenetluse analoogia põhjal kehtib see põhimõte ka väärteomenetluses. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul ei esine ka sisulisi argumente, mille pinnalt saaks asuda väitma, et menetlusalune isik on toime pannud väärteoprotokollis märgitud väärteo. Tõendamata on väärteoprotokollis märgitu, et 01.09.2017-23.10.2017 toimus ehitusloata päikeseelektrijaama ehitamine.
lg 2 kohaselt karistatakse ehitusloata ehitamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
lg 1 kohaselt ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.
lg 1 kohaselt ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.
lg 1 kohaselt ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Väärteoprotokollis ega selle lisaks olevates tõendites ning ka väärteootsuses puuduvad viited tõenditele, millega oleks tuvastatud alates 01.09.2017 selline tegevus, mis vastab
Samuti ei selgu väärteoprotokollist, kes ja milliste tingimuste juures tegi kindlaks ehitamise alustamise alates 01.09.2017. Kaitsja hinnangul ei ole igasugune toote või materjali asetamine või paigutamine maapinnale veel ehitamine. Ehitise mõiste uues, 01.07.2017 jõustunud ehitusseadustikus võrreldes varasemaga ei muutunud.
lg 1 mõistes ehitis on endiselt aluspinnasega kohakindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-44-06 selgitanud, et sõnaühend "kohtkindel" koosneb kahest sõnast, millest esimene tähistab paika, aset, platsi, teine aga iseloomustab selle koha stabiilsust, konstantsust, muutumatust. Ehitisena tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades. Maapeale asetatud päikesepaneel võib teatud tingimustel olla hõlpsasti teistaldatav omaniku jõul või isegi loodusjõudude (tormi) jõul. Väärteoprotokolli teokirjelduses puuduvad faktilised andmed, mis võimaldaksid hinnata, mil viisil päikesepaneelid paiknesid maapinnal, millest väärteomenetleja järeldas ehitamist. Kaebuse esitaja leiab, et päikesepaneelide kinnistutele paigaldamise näol enne ehitusloa väljastamist oli tegemist ehituseks ettevalmistavate tegevustega, mitte ehitamisega
tähenduses. Päikesepaneelide paigaldamise, sh. 5 4-17-6596 ehitusloa taotlemisega tegeles vastavalt OÜ Sikassaare Vanametall ja OÜ Smartecon vahel sõlmitud lepingule OÜ Smartecon. Väärteoprotokolli lisas ja üldmenetluse otsuses on ehitustegevuse fikseerimisel viidatud ehitusnõuniku A. Abna poolt tehtud fotodele seisuga 15.09.
lg 2 kohane väärtegu pandi toime juriidilise isiku huvides OÜ Sikassaare Vanametall seadusliku esindaja, s.o. juhatuse liikme Herki Sai kaudu. Juriidilise isiku väärteoasja puhul peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 ja lg 2 tõlgendamisel ja rakendamisel.
lg 1 sätestab ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet käesolevas paragrahvis nimetatud asutused. Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani mistahes tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine (KorS § 2 lg 4). Riikliku järelevalve termin ei tähenda, et tegu oleks oma 6 4-17-6596 olemuselt riigi või riigi poolt delegeeritud ülesandega. Riiklik järelevalve tähendab üldterminit igasugusele korrakaitseorgani järelkontrollile. Kuna kohalikud omavalitused on samuti korrakaitseorganid, siis kehtivad ka nende suhtes riiklikku järelevalvet puudutavad sätted. Kaitsja leiab, et kui väidetavalt 01.09.2017 või 15.09.2017 tuvastati kohaliku omavalitsuse korrakaitseorgani poolt tegevus, mis võis viidata
lg 1 või lg 2 tunnustele, siis oli võimalus rikkumise kõrvaldamiseks anda ettekirjutus, mis on järelevalvetegevuses primaarne. Seda ei ole käesoleval juhul tehtud. Trahvi määramine peab olema sekundaarne, kui muud leebemad meetmed ei vii tulemusele. Määratud karistus ei ole põhjendatud. Kaitsja leiab alternatiivselt, juhul kui kohus ei peaks nõustuma kaebuse eeltoodud põhjendustega, et ka määratud karistuse suurus ei ole põhjendatud. Üldmenetluse otsuses ei ole karistuse suurust põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-52-13 kohaselt karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kaitsja leiab, et arvesse tuleb võtta, et tegu või sündmused, mida on kirjeldatud väärteoprotokollis on toimunud pärast ehitusloa taotluse esitamist ja selle menetlemise ajal. Ehitusloa taotlus kohaliku omavalitsuse üksusele esitati 28.08.2017, peale seda kui eelnevalt oli koostöös vallaametnikega lahendatud ehitusloa väljastamist takistav probleem (nn. geodeetilise märgi probleem). Menetlusaluse isiku esindaja sai valla ehitusnõunikult suuliselt kinnituse, et ehitusloa andmisega probleeme ei ole, kui on Maa-ameti geodeesiaosakonnast saadud vastav luba, et geodeetilise märgi peale võib päikeseelektrijaama rajada. Selline kinnitus Maa-ametist ka saadi.
lg 5 sätestab, et pädev asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Eelnevast tulenevalt eeldas menetlusalune isik põhjendatult, et ehitusluba rajatise püstitamiseks väljastatakse ettenähtud ajal, kuna sisulised takistused puudusid. Tegelikkuse väljastati ehitusluba 24.10.2017, seaduses ettenähtud asjast hiljem, ilma menetlust pikendamata. Tegevusi ehitusloa taotluse esitamisest kuni taotluse väljastamiseni ei saa automaatselt pidada omavoliliseks ehitamiseks, olukorras, kus ehitusluba menetluse tulemusena taotlejale anti ja kõrvalekalded taotluses esitatust puudusid. Arvestades, et tegemist on varem karistamata isikuga, teo tehiolusid hinnates on tegemist ebamäärase, väga lühikest aega väldanud teoga ja seda ajal, kui ehitusluba oli menetluses ja mis ka tegelikkuses väljastati ehitajale oht oli abstraktne, siis saab asuda seisukohale, et nii rikkumine kui menetlusaluse isiku süü on oluliselt alla keskmise. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalusele isikule määratud trahv 4200 eurot ülemääraselt suur. Eeltoodu alusel taotleb kaebuse esitaja :
lg 1 ja 2 ja pannud sellega toime
lg 2 sätestatud väärteo.
lg 1 sätestab, et ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.
Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on ehitusluba nõutav nii kuni 100kW kui ka üle 100kW elektritootmisrajatise paigaldamisel.
lg 2 kohaselt karistatakse ehitusloata ehitamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Väärteoprotokollis on selgesõnaliselt välja toodud, et ajavahemikus 01.09.201723.10.2017 on kaebuse esitaja temale kuuluvatel kinnistutel (Erea, Platsi ja Haagi) alustanud ehitusloata ehitustegevust, s.o päikeseelektrijaama ehitamist, mis on ehitusseadustiku järgi karistatav tegu. Väärteoprotokoll sisaldab viiteid tõenditele, mille alusel on rikkumine tuvastatud. Kaebuse esitaja on eelnevalt esitanud (28.08.2017) ehitusloa taotluse, millest saab järeldada, et ta pidi olema teadlik, et ehitada saab üksnes ehitusloa alusel ja seega pidi ka teadma, et ehitusloata ehitustegevus on karistatav. Arvestades eeltoodut ja et kaebuse esitaja on alustanud ehitustegevusega enne ehitusloa väljastamist, jääb arusaamatuks, kuidas kaebuse esitaja ei saanud ega saa aru, mida talle ette heidetakse. Seega, kaebuse esitaja väide, et „väärteoprotokolli teokirjeldus on paljasõnaline ja ei sisalda faktilisi asjaolusid“, jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks. Riigikohus on välja toonud, et faktiliste asjaolude kirjeldamine tähendab toimunud sündmuse kirjeldamist, mitte väärteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.04.2013 otsus nr 3-1-1-32-13, punkt 7). Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoprotokoll sisaldab toimunud sündmuse kirjeldamist (faktilised asjaolud/ objektiivsed tunnused): ajavahemikus 01.09.2017-23.10.2017 toimus kaebuse esitajale kuuluvatel Erea, Platsi ja Haagi kinnistutel ehitusloata ehitustegevus, s.o päikeseelektrijaama ehitamine. Väärteoprotokollis nimetatud tõenditest nähtub, et ehitusluba päikeseelektrijaama ehitamiseks väljastati 24.10.2017. Väärteoprotokollis on viidatud tõenditele (väärteoprotokolli lk 2-3 punktides 1-11), mille alusel kohtuväline menetleja leiab ja on tuvastanud, kes ja kuidas on käesolevas asjas rikkumise, s.o ehitusloata ehitamise, toime pannud. Väärteoprotokollis tuleb viidata asjas kogutud teistele tõenditele, kuid nende sisu ei ole vaja eraldi välja tuua. Kaebuse esitaja väide, et väärteoprotokollist ei nähtu, et väärteokoosseis on täidetud, on 8 4-17-6596 kohtuvälise menetleja arvates väär. Väärteokoosseis koosneb teatavasti objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Objektiivsete tunnuste all peetakse silmas seaduses kirjeldatud tegevust või tegevusetust ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Väärteoprotokollis on selgesõnaliselt välja toodud, et „Juriidilise isiku seaduslikul esindajal oli võimalus ehitusseadustiku § 38 lg 1 ja 2 kohane rikkumine ära hoida sellega, kui ta oleks alustanud ehitustegevusega, so päikesepaneelide ja kaablite paigaldamisega, omavahel ühendamise jms pärast seda, kui 28.08.2017 esitatud ehitusloa taotlus nr 1711271/21607 (esialgne taotlus) oleks rahuldatud ja ehitusluba väljastatud“. Kohtuväline menetleja rõhutab veelkord, et
Kaebuse esitaja küll oli esitanud 28.08.2017 ehitusloa taotluse, kuid
Selgitame, et
lg 1 kohaselt antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Ehitusloa taotluse esitamine, ehitusloa menetlus ja selle väljastamine toimub
lg 1 ja § 42 lg 8 kohaselt elektrooniliselt ehitisregistris aadressil www.ehr.ee (edaspidi ka EHR). Nõuetele vastav ehitusloa taotlus esitati EHR-i 20.10.2017 ja ehitusluba väljastati 4 päeva hiljem. Rõhutame, et ehitusloa taotlus ei anna õigust ehitustegevuse alustamiseks, kuivõrd
lg 1 sätestab selgesõnaliselt, et ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Seega kaebuse esitaja väide, et tegevusi ehitusloa taotluse esitamisest kuni taotluse väljastamiseni ei saa automaatselt pidada omavoliliseks ehitamiseks olukorras, kus ehitusluba menetluse tulemusena isikule anti, ei ole kohtuvälise menetleja arvates õige. Ehitusseadustik sellist alust ette ei näe. Subjektiivse tunnuse all on oluline tuvastada isiku tahtlus või ettevaatamatus. Väärteoprotokollis on toodud välja, et „Juriidilise isiku seaduslik esindaja Herki Sai pani ehitusseadustiku § 138 lg 2 kohase väärteo toime vähemalt ettevaatamatusest ning see nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest.“ Riigikohtu hinnangul ei saa teokirjelduses viidata tõenditele, samuti ei ole asjakohane nende sisu refereerida või analüüsida – see on järgneva menetluse ülesanne. Faktilised asjaolud peavad olema kajastatud kohtuvälise menetleja väidetena, mitte tõendite refereeringuga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.04.2015.a otsus nr 3-1-1-20-15, punktid 38 ja 39; Riigikohtu 20.04.2015.a otsus nr 3-1-1-23-15, punkt 47). Õigusvastasuse ja süü küsimusi ei tule väärteoprotokollis kajastada põhjusel, et seda eeldatakse, muidu ei oleks protokolli tehtudki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.04.2008.a otsus nr 3-1-1-9-08, punkt 15). Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoprotokollis toodud väärteo lühikirjeldus on üheselt arusaadav, sisaldab kõiki faktilisi asjaolusid ja kõiki väärteootsuse koostamiseks kogutud tõendeid ning selles toodud andmete alusel on võimalik hinnata, et süüteokoosseis on täidetud. Protokollist on nähtuv, milles kaebuse esitajat süüdistatakse (päikeseelektrijaama ehitusloata ehitamine). Väärteoprotokollist selgub, kelle vastu süüdistus esitatakse ja milliseid konkreetseid väärteo faktilisi asjaolusid süüdistus hõlmab. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei selgu kaebusest, milliste konkreetsete faktiliste asjaolude kirjeldus ei ole kaebuse esitajale piisav ja arusaadav. Eeltoodut kokku võttes leiab kohtuväline menetleja, et väärteoprotokoll vastab VTMS §-s 69 sätestatud nõuetele. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et väärteoprotokolli koostamisega on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 nõudeid ja et väärteootsus tuleks seetõttu tühistada. VTMS § 19 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teatavasti esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt VTMS §-le 19 (VTMS § 58 lg 2). 07.09.2017 kaebuse esitajale edastatud kutsel (nr 7-6/17/9-1) on välja toodud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused ning väärteomenetluse alustamise teatel (e-kiri 07.09.2017, sisaldub toimikus jrk 7) on välja toodud, et Sikassaare Vanametall OÜ-le kuuluvatel Erea, Platsi ja Haagi kinnistutel on tuvastatud ehitusloata 9 4-17-6596 ehitustegevus – päikesepaneelide püstitamine ilma ehitusloata. Kohtuväline menetleja on 13.09.2017 toimunud menetlusaluse isiku ülekuulamisel talle VMTS §-s 19 toodud õigusi ja kohustusi selgitanud ja isik on seda oma allkirjaga kinnitanud (ülekuulamise protokolli lk 1). Seega kaebuse esitaja pidi teadlik olema, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Vastavalt VTMS § 69 lg 1 p 8 peab väärteoprotokoll sisaldama teavet selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Lisaks eeltoodule (s.o, VTMS §-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi on selgitatud ülekuulamisel ja kaebuse esitaja on seda oma allkirjaga kinnitanud), kajastab väärteoprotokoll teavet, et menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi (protokolli lk 1) ehk teisisõnu vastab väärteoprotokoll VTMS § 69 lg 1 p-le 8. Kohtuväline menetleja lisab, et väärteoprotokolli koostamisel on aluseks võetud justiitsministri 16.07.2008 määrus nr 38 „Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine“ kinnitatud väärteoprotokolli näidisvorm (määruse Lisa 7). Ka näidisvormil puudub info selle kohta, et väärteoprotokollis peaks menetlusalune isik eraldi uuesti oma allkirjaga kinnitama, et talle on VTMS §-s 19 toodud õigusi ja kohustusi selgitatud. Arvestades VTMS § 58 lg 2, on seaduseandja mõte olnud selles, et menetlusalust isikut teavitatakse tema õigustest ja kohustustest menetluse alguses (esimest menetlustoimingut tehes), mitte alles väärteoprotokolli koostamisel. Kohtuväline menetleja on menetlusalust isikut teavitanud ja selgitanud talle õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS §-le 19 menetluse alguses ning leiab, et alus väärteootsuse tühistamiseks puudub. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et puuduvad sisulised argumendid, mille pinnalt saab väita, et menetlusalune isik on toime pannud väärteoprotokollis märgitud väärteo. Väärteoprotokolli teokirjelduses ei saa viidata tõenditele, samuti ei ole asjakohane nende sisu refereerida või analüüsida - see on järgneva menetluse ülesanne. Faktilised asjaolud peavad olema kajastatud kohtuvälise menetleja väidetena, mitte tõendite refereeringuga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.04.2015.a otsus nr 3-1-1-20-15, punktid 38 ja 39; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.2015.a otsus nr 3-1-1-23-15, punkt 47). Väärteoprotokollis on kajastatud, et: • Menetlusalusele isikule kuuluvatel Sikassaare külas Erea, Platsi ja Haagi kinnistutel alustati ca 01.09.2017 ehitusloata ehitustegevust, so päikeseelektrijaama ehitamist; • ehitusseadustiku § 138 lg 2 kohane väärtegu pandi toime juriidilise isiku huvides OÜ Sikassaare Vanametall seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme Herki Sai kaudu; • juriidilise isiku seaduslik esindaja Herki Sai pani ehitusseadustiku § 138 lg 2 kohase väärteo toime vähemalt ettevaatamatusest ning see nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest. Kuigi tõendite sisu analüüsimine kuulub väärteootsuse „etappi“ ja seda ei pea väärteoprotokollis kajastama, selgitame siinkohal, et
lg 1 p 2 kohaselt peab omanik tagama ehitamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise. Väärteoprotokoll sisaldab viiteid tõenditele (kinnistusraamatu väljavõtted, toimikus jrk 4-6), et Sikassaare Vanametall OÜ on Erea, Platsi ja Haagi kinnistute omanik ehk teisisõnu, vastutab kaebuse esitaja, et temale kuuluvatel kinnistutel toimuvad ehitustööd teostatakse ehitusloa alusel. Isik on oma ütlustega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, 13.09.2017) tunnistanud, et ehitustegevus (protokollis ettevalmistav töö) on teostatud Herki Sai tellimusel firmalt Smartecon OÜ. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilist isikut esindab ainuisikuliselt Sikassaare Vanametall OÜ juhatuse liige Herki Sai ehk kaebuse esitaja (ik: 38405040029) ja ehitustöödega alustati Herki Sai tellimusel (vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis sisalduvatele ütlustele). Ka on Sikassaare Vanametall 10 4-17-6596 OÜ esindaja Herki Sai osalenud 03.10.2017 toimunud sündmuskoha vaatlusel (sündmuskoha vaatluse protokoll 03.10.2017), kus fikseeriti asjaolu, et päikeseelektrijaam on paigaldatud vastavalt tootja poolsele juhisele (toimiku jrk 10 - ehitusloa taotluse aluseks olev elektripaigaldise põhiprojekt (p 2.4.3. ja 3) ja tootjapoolne paigaldamise joonis/juhend). Arvestades muuhulgas ka
lg 6, mille kohaselt pädev asutus (s.o kohalik omavalitsus) kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik. Ehitusloa taotluse esitas Smartecon OÜ (registrikood 12382136) ja omanikuna on kaasatud OÜ Sikassaare Vanametall, kontaktisik Herki Sai, e-post: herki.sai@gmail.com, kontaktaadress Metalli, 93876, Sikassaare küla (ehitusloa taotlus kuupäevaga 20.10.2017). Seega oli kaebuse esitajal kohustus ja võimalus alati EHR-ist kontrollida, kas ehitusluba on väljastatud või mitte. Lisaks näeb
lg 1 ette kohustuse, mille kohaselt peab ehitusloa taotlenud isik esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. Seda ei ole kaebuse esitaja poolt tänaseni tehtud. Ehitusloa (24.10.2017) saamise järgselt esitati kasutusloa taotlus 27.11.
lg 1 kohaselt on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine ja muu ehitustegevusega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Sama seaduse § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Sama seaduse § 2 kohaselt on ehitis hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Vastavalt ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile – elektripaigaldiste põhiprojekt ja mis sisaldab muuhulgas ka tootja poolset paigaldamise juhendit – nähtub selle punktist 3, et päikesepaneelid paigaldatakse spetsiaalsete raamide külge. Raamid kinnituvad maasse nelja suunda süvistatud varraste abil. Paigaldusviisi on illustreeritud järgneval pildil. 03.10.2017 toimunud sündmuskoha vaatluse eesmärk oli tuvastada, kas raamid on paigaldatud vastavalt nimetatud juhendile, s.o, kas raamid kinnituvad maasse nelja suunda süvistatud varraste abil. Sündmuskoha vaatlusel osalenud kaebuse esitaja (Herki Sai isikus) seda ka oma allkirjaga kinnitas. Seega on tuvastatud, et tegemist on ehitamisega ehitusseadustiku tähenduses ja ehitatud on vastavalt tootja poolsele juhendile. Esitatud kaebuses tuuakse välja, et ehitise mõiste uues ehitusseadustikus võrreldes varasemaga ei muutunud ning et tegemist on üksnes maapeale asetatud päikesepaneeliga, mistõttu tegemist ei olegi ehitamisega. Kohtuväline menetleja selle väitega nõus ei ole. Enne ehitusseadustikku kehtinud ehitusseaduse (RT I, 29.06.2017, 13) § 2 lg 1 tähenduses oli ehitis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Täna kehtiva (sh käeoleva ehitustegevuse ajal kehtinud) ehitusseadustiku (RT I, 05.03.2015, 1) § 3 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnaga ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Uue ehitusseadustikuga on ehitise mõistet täiendatud. Käesoleval juhul kinnituvad raamid maasse nelja suunda süvistatud varraste abil ehk raamid on n.ö ankurdatud maasse, et need püsti püsiks ja et tuul pikali ei lükkaks. Teisisõnu on tegemist ehitisega, mis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnaga ühendatud asi. Isegi juhul kui tegemist ei oleks sellega, et raam kinnituks süvistatud varraste külge ehk raam üksnes toetuks aluspinnasele, oleks tegemist ehitamisega
Ehitusseadustikku täiendatigi muuhulgas terminiga „või maapinnale toetuv asi“. Kohtuvälise menetleja hinnangul püüab kaebuse esitaja esitatud kaebusega esitada eksitavat infot. Väidame veelkord, et väärteoprotokolli teokirjeldus ei pea sisaldama tõendite refereerimist ega analüüsimist. Asjaolu, et ehitustegevus on toimunud vastavalt tootja poolsele juhendile, on kajastatud väärteootsuses. Paraku asjaolu, et kaebuse esitaja jaoks ei ole igasugune toote või materjali asetamine või paigutamine maapinnale veel ehitamine, käesolevaga ei päde. Arvestades kasvõi seda, et elektrijaama/elektritootmisrajatise puhul ei ole tegemist pelgalt toote või materjaliga. Teisalt jääb arusaamatuks, miks ehitusluba üldse taotleti, kui kaebuse esitaja leiab, et tegemist ei ole ehitamisega ehitusseadustiku tähenduses. Olgu siinkohal rõhutatud, et seaduse mittetundmine ei vabasta isikut selle täitmisest. Asjakohane ei ole ka kaebuse esitaja väide, et maapeale asetatud päikesepaneel võib teatud tingimustel olla hõlpsasti teisaldatav omaniku jõul ja isegi loodusjõudude 12 4-17-6596 (tormi) jõul. Ehitiseks loetakse
lg 1 järgi ehitist, mis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnaga ühendatud või sellele toetuv asi ja see, kas inimene on suuteline seda omal jõul liigutama või mitte, ei puutu asjasse. Teiseks ei ole tegemist ühe päikesepaneeliga vaid päikeseelektrijaamaga, mis koosneb 432 päikesepaneelist ning mis on paigaldatud alusraamile. Isegi, kui asjakohane oleks tegur, et inimene peab olema suuteline seda omal jõul liigutada, ei ole reaalne alusraamil oleva 432 päikesepaneeli liigutamine ilma välist abi (kraana) kasutamata. Rõhutame, et ehitamiseks loetakse nii aluspinnaga ühendatud kui sellele toetavat asja ning inimese omal jõul teisaldamine ehitise terminit ei muuda. Kokkuvõttes on tuvastatud, et ehitustegevus on toimunud OÜ Sikassaare Vanametall tellimusel OÜ Smartecon kaudu, kuivõrd ka ehitusloa taotlus esitati OÜ Smartecon poolt. Kuivõrd ehitustegevus, so päikeseelektrijaama ehitamine Erea, Platsi ja Haagi kinnistutel on toimunud ehitusloata, on nimetatud kinnistute omanik Sikassaare Vanametall OÜ pannud toime
Seega ka kaebuse esitaja väide, et tõendamata on ehitustegevus ca 01.09.2017-23.10.2017, on väär. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et ehitusnõuniku Andres Abna poolt tehtud fotod ei kvalifitseeru tõendiks, kuna fotodelt ei nähtu VTMS § 31 lg 11 kohased andmed. Väide, et ehitusnõunik Andres Abna ei ole väärteomenetleja, vastab tõele. Riigikohus on oma otsustes jõudnud seisukohale, et mitte menetleja poolt haldusmenetluse käigus tehtud foto, dokumendi jms saab võtta tõendina üle väärteomenetlusse (Riigikohtu 17.02.2004 otsus nr 3-1-1-120-03 ja 27.02.2004 otsus nr 3-1-1-123-03). VTMS § 31 lg 11 kohaselt, kui väärteo toimepanemise aeg, koht, viis või muus väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto-või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestusest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Ehitusnõunik Andres Abnale on riikliku järelevalve tegemise õigus väljastatud Lääne-Saare Vallavalitsuse 26.07.2016 korralduse nr 319 alusel. Salvestistel, s.o fotodel, on kajastatud Erea, Platsi ja Haagi kinnistul olevat/paiknevat päikeselektrijaama ja seega on tegemist väärteoasja lahendamiseks olulise asjaoluga. Fotofailide metaandmetes on näha, et fotod on tehtud nutitelefoniga OnePlus3 15.09.2017 kell 15:52 – 15:53. Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et ehitusnõunik Andres Abna poolt haldusmenetluse raames tehtud fotod kvalifitseeruvad väärteomenetluses tõendiks. Kohtuvälise menetleja hinnagul tuleb kaebuse esitaja väide, et väärteoprotokollis puudub info selle kohta, kes milliste tingimuste juures ja mida tegi kindlaks 03.10.2017 toimunud sündmuskoha vaatluse protokolliga, jätta tähelepanuta. Väärteoprotokolli teokirjelduses ei saa viidata tõenditele, samuti ei ole asjakohane nende sisu refereerida või analüüsida – see on järgneva menetluse ülesanne. Faktilised asjaolud peavad olema kajastatud kohtuvälise menetleja väidetena, mitte tõendite refereeringuga (Riigikohtu 13.04.2015.a otsus nr 3-1-1-20-15, punktid 38 ja 39; Riigikohtu 20.04.2015.a otsus nr 3-1-1-23-15, punkt 47). Teisisõnu puudub vajadus ja kohustus väärteoprotokollis kajastada, mis infot tõendina kasutatav sündmuskoha vaatluse protokoll sisaldama peab. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb kaebuse esitaja väide, et väärteootsus tuleb tühistada põhjusel, et väärteoprotokollist ei nähtu, milles seisnes kaebuse esitaja väärtegu, jätta tähelepanuta, kuivõrd see on väär. Väärteoprotokollist nähtub juriidilise isiku (Sikassaare Vanametall OÜ) pädeva esindaja (Herki Sai) tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. 13 4-17-6596 Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et rikutud on ultima ratio põhimõtet. Kaebuse esitaja leiab, et kui kohaliku omavalitsuse poolt tuvastati tegevus, mis võis viidata
lg 1 või 2 tunnustele, siis oleks olnud võimalus rikkumise kõrvaldamiseks teha ettekirjutus. Info ehitustegevuse kohta laekus 07.09.2017 Lääne-Saare Vallavalitsusele läbi ajakirjaniku pöördumise (päring koos fotodega), milles toodi välja, et Sikassaares toimub päikeseelektrijaama ehitamine (e-kiri toimikus, jrk 1). E-kirjas sisalduvate fotodest on selgelt tuvastatav, et päikesepaneelid on paigaldatud. 08.09.2017 on Meie Maa avaldanud ka artikli „Vald alustas päikesepargi osas väärteomenetlust“, artiklis on avaldatud Meie Maa ajakirjaniku Valmar Voolaid’i poolt tehtud foto, mis kannab nime „Päikesepaneelid on Sikassaares juba paigaldatud“ (käesoleva seisukoha Lisa 1). Ka ehitusnõunik Andres Abna poolt tehtud fotodelt on tuvastatav, et päikeseelektrijaam on juba paigaldatud. Platsi, Erea ja Haagi kinnistutel olev päikeseelektrijaam ei erine ka 03.10.2017 teostatud sündmuskoha vaatlusel tehtud fotodel. Teisisõnu väidame, et ajal, mil Platsi, Erea ja Haagi kinnistutel ehitustegevus avastati, olid päikesepaneelid koos alusraamiga juba paigaldatud ja maakaablid veetud. Ettekirjutuse tegemine ei oleks midagi mõjutanud ega muutnud, kuivõrd ehitis oli juba paigaldatud. Ettekirjutusega ei oleks saanud panna omanikule kohustust ka taotleda ehitustegevuseks luba, kuivõrd ehitusloa taotlus oli esitatud 28.08.2017. Jääb arusaamatuks, mis ennetavaid meetmeid oleks kaebuse esitaja hinnangul ettekirjutuse tegemisega rikkumise kõrvaldamiseks saanud rakendada. Rikkumine oli juba sedavõrd suures osas toime pandud. Ehitustöö valmimisest oli puudu tõenäoliselt üksnes elektripaigaldise rajatise elektrivõrku ühendamine. Väidame seda tuginedes ehitusloa taotluse aluseks oleva elektripaigaldise põhiprojektile ja tootja poolsele juhendile, kus on välja toodud info päikesepaneelide paigaldamise kohta (elektripaigaldise põhiprojekti p 3 ja tootja poolne juhend jrk 10.2). S.o, päikesepaneelid olid paigaldatud raamide külge, raamid kinnitusid maapinnale kinnitus/ankurdusvaiadega ning maakaablid olid maasse paigaldatud. Ajal, mil ebaseaduslik ehitustegevus avastati, oleks saanud rikkumise kõrvaldamiseks ilmselt ettekirjutusega määrata ehitise lammutamise, kuid see ei oleks olnud vajalik ega põhjendatud. Vastupidiselt oleks see olnud omanikule liialt koormav. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rikutud ei ole ultima ratio põhimõtet, kuivõrd käesolevas olukorras puudus reaalne võimalus rikkumine kõrvaldada. Rõhutame, et ehitis oli juba paigaldatud ja ehitustegevus oli n.ö lõppfaasis. Kaebuse esitaja leiab, et määratud karistus ei ole põhjendatud ja soovib alternatiivina karistust vähendada.
lg 2 kohaselt karistatakse juriidilist isikut ehitusloata ehitustegevuse eest rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Väärteootsusega on juriidilisele isikule määratud 4200 eurot, mis moodustab maksimaalsest määrast 13%. Kaebuse esitaja toob ka ise välja, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Keskmine määr oleks antud juhul 16 000 eurot. Määratud rahatrahv kujunes pärast kergendavate asjaolude arvestamist. Kohtuvälise menetleja hinnangul on määratud karistus pigem madal, arvestades asjaolu, et: 1) kaebuse esitaja esitas ehitusloa taotluse, kuid ikkagi alustas enne ehitusloa väljastamist ehitustegevusega; 2) ehitis oli selle avastamise hetkel juba lõppfaasis. Kaebuse esitaja on oma ülekuulamisel väitnud, et paneelide raamistiku külge paigaldamise ja raamistiku maa peale asetamise puhul on tegemist ettevalmistavate töödega. Samas kaebuse esitaja väide, et raamistik oli ajutiselt vaiadega maa külge pandud, et need tuulega pikali ei kukuks, on vastuoluline, kuivõrd raamid tuligi vaiadega maa külge kinnitada (elektripaigaldise põhiprojekti p 3).
Kaebuse esitaja oleks saanud rikkumise ära hoida, kui ta oleks seadust lugenud või professionaalse juristi või vastava valdkonna ametniku poole pöördunud. Kaebuse esitaja väitis ülekuulamisel, et uurimaks, kas paigaldamine nõuab luba, helistas ta 1 (üks) kord valda, kuid juhtus olema reedene päev ja pärast tööpäeva. Seega ei olnud isik piisavalt hoolas ega kannatlik, et vältida seaduse rikkumist. Arusaamatuks jääb kaebuse esitaja väide, et määratud karistus 4200 euro ulatuses on, arvestades asjaolu, et rikkumine leidis aset väga lühikest aega, põhjendamatult ülemäärane. Antud 14 4-17-6596 juhul ei oma ehitustegevuse puhul tähtsust lühi- või pikaajalisus, vaid fakt, et ehitustegevus toimus ilma ehitusloata. Võttes aluseks ehitusloa aluseks olevat elektripaigaldise põhiprojekti, võib järeldada, et päikesepaneelide raamistiku külge paigaldamine ja selle vaiadega maasse kinnitamine ja maakaabli paigaldamine ei võtagi pikka aega. Määratud karistus ongi keskmisest karistusest oluliselt madalam. Väärteomenetluse mõte on karistada, kui kohtuväline menetleja või kohus leiab, et isik väärib karistamist. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuse esitaja väärib karistamist. Karistus peab olema mõõdukalt ebamugav, et see looks eelduse mõjutada isikut edaspidisest süüteo toimepanemisest hoiduma. Kaebuse esitaja väidab, et pädev asutus ei väljastanud ehitusluba 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kuigi kaebuse sisuks ei ole ehitusloa kui haldusakti väljastamise tähtaegsus, selgitame siiski lühidalt ehitusloa taotluse menetlust
Ehitusluba on haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses. Seega on ehitusloa menetluse puhul tegemist haldusmenetlusega haldusmenetluse tähenduses ning menetlusele kohaldatakse lisaks ehitusseadustikule ka haldusmenetluse sätteid.
lg 1 kohaselt antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Ehitusloa taotluse esitamine, ehitusloa menetlus ja selle väljastamine toimub
lg 1 ja § 42 lg 8 kohaselt elektrooniliselt ehitisregistris www.ehr.ee (edaspidi ka EHR). Kaebuse esitaja esitas ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga 28.08.
Kõike eelnevalt kogumis hinnates ning võttes aluseks VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja :
Herki Sai palus kaebuse rahuldada kaitsjate poolt esitatud põhjendustel, otsuse tühistada ja asjas menetluse lõpetada. Herki Sai ütluste põhjal kohtuistungil oli päikesepaneelide paigaldamine osaühingule kuuluvatele kinnistutele tulevikku suunatud visioon ja eesmärk toota ise endale vajalik energia. Selle eesmärgi täitmiseks sõlmis OÜ Sikassaare Vanametall päikesepaneelide paigaldamiseks nendele kuuluvatele kinnistutele lepingu OÜ-ga Smartecon, sõlmitud lepingu allkirjastas juhatuse liikmena tema. Lepingu kohaselt jäi kõik päikesepargi ehitusega seonduv lepingupartner OÜ Smartecon korraldada, sh. ehitusloa taotlusega seonduv. Lepingu täitmisega seotud vajalike tööde korraldamine ja organiseerimine ning suhtlemine lepingupartner OÜ-ga Smartecon sai OÜ Sikassaare Vanametall töötaja Aivar Saagpakku ülesandeks. Tema ülesanne oli ka suhtlemine OÜ -ga Smartecon, kes vastavalt sõlmitud lepingule pidi päikesepaneelid paigaldama ja kõik selleks vajalikud toimingud tegema. OÜ -ga Smartecon sõlmiti päikesepaneelide paigaldamise ja töökorda seadmise osas nn. „Võtmed kätte pakett“. Herki 15 4-17-6596 Sai ütluste kohaselt tema allkirjastas küll lepingu päikesepaneelide ehituseks (rajamiseks), kuid lepingu kohaselt kõik järgnev ehitusega seonduv jäi ehitaja korraldada. Vastavalt lepingule esitaski OÜ Smartecon Saaremaa Vallavalitsusele ehitusloa taotluse. Smartecon OÜ kontaktisikuteks päikesepaneelide paigaldamisel olid Margo Kure ja Hannes Aus, kelledega aga ta ise vahetult ei suhelnud. Päikesepaneelide toomine ja asetamine kinnistutele oli eeltöö, mille käigus pandi raamistik kokku. Käsu töömeestele paneelide kinnitamiseks maakülge andis Aivar Saagpakk, kelle selgituste kohaselt oli vaja paneelid kinnitada maa külge kindlamalt, et välistada nende purunemine põllul sellel ajal olnud tugevate tuulte tõttu. Tema kuulis juhtunust alles hiljem. Ta oli päikesepaneelide paigaldamise ajal palju Eestist ära ja kuna oli ehitajaga nn. „Võtmed kätte pakett, siis ta ei muretsenud nende asjade pärast. V KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus üldmenetluses väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus väärteoasjas otsuse tegemisel peab lahendama VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ja millele otsuse tegemisel tugineti (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-102-11, p 7). Kohtupraktikas on selgitatud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3). Vastavalt kaevatud väärteootsusele tunnistati OÜ Sikassaare Vanametall oma juhatuse ainuliikme Herki Sai kaudu süüdi kehtiva Ehitusseadustiku § 138 lg2 järgi. Rikutud õigusnorm, milline tõi kaasa süüdi tunnistamise
lg2 järgi on
Vastavalt otsuse koostamise aluseks olnud väärteoprotokollile ja otsusele endale seisnes juhatuse liikme (süüdlase seadusliku esindajana) Herki Sai süü selles, et temal juhatuse liikmena oli võimalus
lg1 ja 2 kohane rikkumine ära hoida sellega, kui ta oleks alustanud ehitustegevusega, so. päikesepaneelide ja kaablite paigaldamisega omavahel ühendamise jms pärast seda kui 28.08.2017.a. esitatud ehitusloa taotlus 1711271/21607 oleks rahuldatud ja ehitusluba väljastatud. Juriidilise isiku seaduslik esindaja Herki Sai pani
lg2 kohase väärteo toime vähemalt ettevaatamatusest.
lg2 alusel ehitusloata ehitamise eest, kui ehitusluba oli nõutav ja sellise tegevuse on toimepannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000,00 eurot.
lg1 ja 2 kohaselt ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.
lg2 kohaselt on ehitusluba nõutav
lisas nr 1 nimetatud juhul. Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on ehitusluba nõutav nii kuni 100kW kui ka üle 100kW elektritootmisrajatise paigaldamisel.
lg1 kohaselt ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.
lg 1 kohaselt ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Eeltoodud seaduse sätetele tuginedes nõustub kohus 16 4-17-6596 kohtuvälise menetleja seisukohaga, et päikeseelektrijaama ehitamiseks oli vajalik ehitusluba. Selles osas, et OÜ Sikassaare Vanametall kuuluvatele kinnistutele elektritootmisrajatise – päikesepaneelide paigaldamiseks oli vaja ehitusluba ei ole ka poolte vahel vaidlust. Poolte vahel on vaidlus selles, et kas väärteoprotokollis ja väärteootsuse märgitud ajavahemikul s.o. ca 01.09.2017.a.-23.10.2017.a. oli kinnistutele paigaldatud paneelide näol tegemist ehitusloata ehitamisega ja kas sellises tegevuses saab süüdistada OÜ-t Sikassaare Vanametall. Kaebuse esitaja leiab, et väärteoprotokollis ega selle lisaks olevates tõendites ning ka väärteootsuses puuduvad viited tõenditele, millega oleks tuvastatud alates 01.09.2017 selline tegevus OÜ Sikassaare Vanametall poolt, mis vastab
Samuti ei selgu väärteoprotokollist, kes ja milliste tingimuste juures tegi kindlaks ehitamise alustamise alates 01.09.2017. Kaitsja hinnangul ei ole igasugune toote või materjali asetamine või paigutamine maapinnale veel ehitamine. Ehitise mõiste uues, 01.07.2017 jõustunud ehitusseadustikus võrreldes varasemaga ei muutunud.
lg 1 mõistes ehitis on endiselt aluspinnasega kohakindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-144-06 selgitanud, et sõnaühend "kohtkindel" koosneb kahest sõnast, millest esimene tähistab paika, aset, platsi, teine aga iseloomustab selle koha stabiilsust, konstantsust, muutumatust. Ehitisena tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades. Maapeale asetatud päikesepaneel võib teatud tingimustel olla hõlpsasti teisaldatav omaniku jõul või isegi loodusjõudude (tormi) jõul. Väärteoprotokolli teokirjelduses puuduvad faktilised andmed, mis võimaldaksid hinnata, mil viisil päikesepaneelid paiknesid maapinnal, millest väärteomenetleja järeldas ehitamist. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja Herki Sai on ise kohtuistungil kinnitanud, et päikesepaneelid kinnitati maa külge enne ehitusloa väljastamist vältimaks paneelide purunemist enne ehitusloa väljastamise perioodi lõppu. Vaidlus on selle üle, kas paneelide kinnitamine maakülge oli väärteoprotokolli koostamise ajal ajutine või projekti kohane. Süüdlase kaitsjate hinnangul ei ole igasugune toote või materjali asetamine või paigutamine maapinnale veel ehitamine. Kohus peab kaitsja sellist seisukohta ekslikuks ja nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega, et
lg 1 ja 2 järgi on päikeseelektrijaama ehitamiseks nõutav ehitusluba ja päikesepaneelide paigaldamine, toestamine, kasvõi ajutine kinnitamine maapinna külge enne ehitusloa saamist on ehitusloata ehitamine
Sündmuskoha vaatlusprotokollist, mille on koostanud kohtuvälise menetleja esindaja valla järelevalvespetsialist K. Hämelainen 03.10.2017.a. Erea, Platsi ja Haagi kinnistutel nähtub, et vaatluse toimumise ajal olid päikesepaigaldised (paneelid) maasse kinnitatud vastavalt tootja juhendile ja ehitusprojektile, paigaldatud olid kaablid, lisatud on vaatluse juures viibinud Andres Abna poolt nutitelefoniga tehtud fotod, mis vaatlusprotokollis märgitut kinnitavad. Vaatluse juures on olnud OÜ Sikassaare Vanametall esindajana Herki Sai. Menetlustoimingu kohta ei ole toimingus osalejatel märkuseid olnud (vt. Väärteoasja toimik lk. 11). Väärteotoimikust nähtub, et esialgne ehitusloa taotlus nr. 1711271/21607 Sikassaare päikeseelektrijaama ehituseks esitati Smartecon OÜ (reg. kood 12382136), esindaja Magno Kure poolt 28.08.2017.a.. Ehitustegevuse liigiks on märgitud Rajatis, elektritootmisrajatis, kuni 100 kW, püstitamine, rajamine, paigaldamine. Ehitusloa taotluse materjalidest nähtub ka, et ehitise tellijaks Smatrtecon OÜ-lt on OÜ Sikassaare Vanametall (väärteo toimik tl.10-10.2). 20.10.2017.a. esitatud täiendatud ehitusloa taotluse ( nr 1711271/21607) on samuti vallale esitanud Smartecon OÜ, täiendatud ehitusloa taotlusele on märgitud omanikuna OÜ Sikassaare Vanametall (väärteo toimik tl.10.3). Ehitusluba väljastati Saaremaa Vallavalituse (loa väljastamise ajal Lääne-Saare Vallavalitsus) poolt 24.10.2017.a. Ehitusluba on väljastatud ehitusloa taotluse nr 1711271/21607 alusel OÜ –le Smartecon (väärteo toimik, lk12) , kellelt on osaühingute vahel sõlmitud lepingu alusel päikeseelektrijaama ehituseks töö tellinud OÜ Sikassaare Vanametall. OÜ Sikassaare Vanametall seaduslik esindaja H. Sai kinnitas kohtuistungil, et tema allkirjastas päikeseelektrijaama ehituse kohta lepingu OÜ-ga Smartecon, tegemist oli nn „Võtmed kätte“ paketiga ja tema rohkem ehitusega seotud küsimustega ei tegelenud. Ta oli ehituse perioodil suurema 17 4-17-6596 osas ajast Saaremaalt ka ära. Jooksvalt suhtles ehitajaga OÜ Sikassaare Vanametall esindajana Aivar Saagpakk, kes seda ka ise kohtuistungil kinnitas. Kohtul puudub alus kahelda nii Herki Sai kui tunnistaja Aivar Saagpakk ütlustes. Aivar Saagpakk on tunnistajana öelnud, et tema andis loa päikesepaneelide kinnitamiseks maaga enne ehitusloa väljastamist, kuid seda põhjusel, et peale paneelide toomist kinnistutele oli tugev tuul ja oli oht, et tugeva tuulega võivad päikesepaneelid saada kahjustatud. Kohus leiab ja nõustub siin kohtuvälise menetlejaga, et sellisel kujul ilma ehitusloa olemasoluta päikesepaneelide asetamine paigaldamiseks ettenähtud kohta ja kasvõi ajutine kinnitamine maakülge oli rajatise ehitamise alustamine ehitusloata. Kõnealuse rajatise osas oli vajalik ehitusluba.
lg 1 sätestab selgesõnaliselt, et ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Seega kaebuse esitaja väide, et tegevusi ehitusloa taotluse esitamisest kuni taotluse väljastamiseni ei saa automaatselt pidada omavoliliseks ehitamiseks olukorras, kus ehitusluba menetluse tulemusena isikule anti, ei ole seadusega kooskõlas olev. Küll aga on kohus seisukohal, et käesolevas väärteo asjas, ei saa ilma ehitusloata ehitamisega alustamist süüks arvata OÜ-le Sikassaare Vanametall ja seda ka mitte tema juhatuse liikme kaudu.
lg 1 kohaselt antakse ehitusluba loa taotlejale, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Ehitusloa taotluse esitamine, ehitusloa menetlus ja selle väljastamine toimub
lg 1 ja § 42 lg 8 kohaselt elektrooniliselt ehitisregistris aadressil www.ehr.ee (edaspidi ka EHR). Kohtule esitatud tõenditest (ehitusloa taotlus, väljastatud ehitusluba, jne ) nähtub, et ehitusluba väljastati ehitusloa taotlejale OÜ Smartecon, so. OÜ Sikassaare Vanametall lepingulisele partnerile-ehitajale 24.10.2017.a. Seega saaks
lg1 ja 2 kohaselt olla
OÜ Smartecon. Vajadusel kaastakse
lg5 p4 alusel ehitusega seostud tegevusse ka kinnisasja omanik, nii nagu on seda pidanud ehitusloa taotluse läbivaatamisel vajalikuks Saaremaa Vallavalitsus (
§-d 38-42). OÜle Smartecon OÜ väljastatud ehitusloast nähtub, et kinnisasja omanik on Sikassaare Vanametall OÜ, ei rohkemat. Kaebuse esitajale süüks arvatud väärteo toimepanemise ajal kehtiv Ehitusseadustik ei nõua, et ehitusloa taotlejaks peab olema kinnistute omanik (ES § 38). Omaniku kohustused ehitusalal tegutsemisel on loetletud
§-s 19,20. Nimetatud §-des loetletud tegevusi OÜ-le Sikassaare Vanametall, kui omanikule, väärteoprotokollis kirjeldatud tegevustes omistatud ei ole. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse juriidilisele isikule – Sikassaare Vanametall OÜ ette temale kuuluvatel kinnistutel Sikassaare Vanametall kuuluvatel kinnistutel Saaremaa vallas Sikassaare külas Erea, Platsi ja Haagi kinnistutel alustati ca 01.09.2017.a. ehitusloata ehitustegevust, so. päikeseelektrijaama ehitamist. Oma teoga rikkus OÜ Sikassaare Vanametall Ehitusseadustiku § 38 lg1 ja 2, millega pani toime ehitusseadustiku § 138 lg2 kohase väärteo.
lg2 kohane väärtegu pandi toime juriidilise isiku huvides OÜ Sikassaare Vanametall esindaja, so. juhatuse liikme Herki Sai kaudu, kellel oli võimalik
lg1 j2 kohane rikkumine ära hoida sellega, kui ta oleks ta oleks alustanud ehitustegevusega pärast ehitusloa saamist. Kohus on seisukohal, et OÜ Sikassaare Vanametall tegevuses puudub eeltoodud põhjendustel
lg2 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseis, ei ole täidetud väärteo objektiivse külje tunnused. Kohus leiab, et OÜ Sikassaare Vanametall ei saa olla kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo subjektiks, ehk teo toimepanijaks. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab vastavalt kohtu praktikale tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõte. Tegemist on omistamisnormiga, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi, 18 4-17-6596 selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. Viimane tähendab selle selgitamist, kas selle füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-131-04, p 8, 15. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-22-05, p 12 ja 12. mai 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-30-11, pd 15.1-15.2 ). Juriidilise isiku väärteoasja puhul peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-100-11, p 14). Juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga iseenesest ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-131-04, p 8). Väärteoprotokollis antud teokirjelduse kohaselt heidetakse Herki Saile ette
lg2 kohast väärtegu, milline on toime pandud juriidilise isiku huvides OÜ Sikassaare Vanametall esindajana, so. juhatuse liikmena, kellel oli võimalik
lg1 ja2 kohane rikkumine ära hoida sellega, kui ta oleks ta oleks alustanud ehitustegevusega pärast ehitusloa saamist. Nagu juba eelpool märgitud ja põhjendatud, ei olnud Herki Sai ega OÜ Sikassaare Vanametall ehitusloa taotlejad ega ehitusloa saajad, seega ei olnud ka nende pädevuses
Omaniku järelevalvega seonduvaid etteheiteid ei ole aga väärteoasja teokirjeldustes kaebuse esitajale etteheidetud. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS §-st 29 lg1 p1 kuulub arutusel olevas väärteoasjas menetlus lõpetamisele, kuna OÜ-le Sikassaare Vanametall süüks arvatud teos puuduvad väärteo tunnused. Menetluskulud Kaebaja on käibemaksekohuslane, mistõttu taotleb OÜ Sikassaare Vanametall menetluskulude kindlaks määramist ilma käibemaksuta. Ilma käibemaksuta moodustavad kaebaja menetluskulud kokku 2660,40 eurot (tl.123-124). Taotlusele on lisatud. Menetluskulude hulka ei ole arvestatud arvel kajastuv bürookulu. Taotlusele on lisatud kaebaja poolsete kulutuste tegemist tõendavad ettemaksuteatis nr 1224+arve 55+aruanne, arved nr 283; 483 ja 1026 ning arvete lisadena aruanded (tl. 125-136). VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna lõpetatud väärteoasja kohtuväliseks menetlejaks on Saaremaa Vallavalitsus, siis tuleb kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitised välja mõista Saaremaa valla eelarvest. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kohus arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. jaanuari 2010. a otsus väärteoasjas 3-1-1-104-09, p 15; 29. jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-82-09, p 22.1). Kohus leiab, et praeguses väärteoasjas arvestades eeltoodut on kohtumenetluses valitud kaitsjale makstud tasu mõistlik ja VTMS § 23 alusel tuleb Saaremaa vallalt OÜ Sikassaare Vanametall kasuks välja mõista 2660,40 (eurot) ilma käibemaksuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.