← Eesti

1-19-2979/7

Obsah (6)§ 209§ 201§ 4231§ 87§ 75§ 423

Kriminaalasi 1-19-2979 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2019.a. Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2979 Kohtukoosseis Kohtunik P

§ 209

lg 2 p 1, § 201 lg 2 p 1, § 4231 järgi Prokurör Andrus Ööbik Süüdistatav Timo Kork, isikukood: 39908010900, elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, ametlikult ei tööta, kehtivad karistused puuduvad Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Menetluse liik Kaitsja Kokkuleppemenetlus Kadi Siska RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Timo Kork

§ 209

lg 2 p 1,

§ 201

lg 2 p 1 ja

§ 4231

järgi ja vabastada ta karistusest kohaldades talle mõjutusvahendit

§ 87

lg 7 alusel.

§ 87

lg 1 p 6 alusel allutada Timo Kork 1 aastaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal on Timo Kork järgima

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87

lg 1 p 2 alusel kohustada Timo Korki käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 87

lg 1 p 6 alusel kohustada Timo Korki käitumiskontrolli ajal tegema 30 tundi ülkasulikku tööd. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 29.04.2019.a. Asitõendid:   CD plaat videosalvestusega aadressil Tallinn xxx xxx AS’i xxx kaupluse turvakaamerast ja ümbrik xxx, reg nr xxx vaatluse käigus kaasa võetud tšekidega (7 tk) – jätta kriminaalasja juurde; Mootorsõiduk xxx reg.nr xxx asub Rahumäe tee 6/1 parklas – kuulub tagastamisele Timo Korkile. Tsiviilhagi:   Kannatanule A Mule tekitati kuriteoga varalist kahju. Kannatanu esitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot, mis kuulub Timo Korki poolt hüvitamisele A M arvelduskontole nr XXX; Kannatanule xxx AS-le tekitati kuriteoga varalist kahju. Kannatanu esitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 498,01 eurot, mis kuulub Timo Korki poolt hüvitamisele xxx AS arvelduskontole nr XXX. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg 1 p 1, § 180 alusel välja mõista riigituludesse:   KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel mõista Timo Korkilt välja menetluskuluna sõiduki xxx registreeerimisnumbriga xxx teisaldamiskulud 34,8 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Timo Korkilt välja menetluskuluna kaitsjale määratud tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses kokku 270 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Timo Korkilt välja sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 400 eurot. Ülejäänud sundraha jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, seega kokku 704,8 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb süüdistaval menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. 2 Menetluskulusid on süüdistaval võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 58.73 kuus, alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Timo Korkile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Timo Korki süüdistatakse selles, et tema, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et tema, sõlmis müügilepingu A Mule kuuluva sõiduki xxx, registrinumbriga xxx, VIN koodiga xxx, maksumusega 500 eurot ostmiseks, ning saatis 15.03.2018 A Mule maksekorralduse ekraanitõmmise nagu ta oleks sooritanud sõiduki eest tasumise 500 eurot ülekandega A Mu ema M Mu arveldusarvele, misjärel anti sõiduk Timo Korkile üle 15.03.2018 Tallinnas xxx maja juures. Maksekorralduses olevat ülekannet ei tehtud ning 500 euro ülekanne sõiduki eest M Mu arvele ei olnud Timo Korkil kavatsust teha. Timo Kork olles pettuse teel saanud enda valdusesse sõiduauto xxx, registrinumbriga xxx, tekitades kannatanule A Mule varalist kahju 500 eurot, sõitis sellega ringi, kuni ta 22.03.2018.a politsei poolt nimetatud auto roolis kinni peeti xxx vallas xxx maantee xxx kilomeetril ja sõiduk toimetati parklasse. Samuti süüdistatakse Timo Korki selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et tema avaldas R Vele soovi osta R Vele kuuluvat sõiduautot xxx, registrinumbriga xxx, VIN koodiga xxx, maksumusega 500 eurot ning lubas tuua sularaha auto eest tasumiseks xxx. Selleks usaldas R Ve temale kuuluva sõiduauto xxx, registrinumbriga xxx, 04.08.2018.a Tallinnas, xxx aadressil, Timo Korki kasutusse 3 kokkuleppega, et Timo Kork toob raha sõiduki eest hiljemalt järgmisel so 05.08.2018.a hommikul. Timo Korkil ei olnud plaanis sõiduki eest 500 eurot tasuda ning pettuse teel sõiduki enda valdusesse saamisega tekitas ta kannatanule varalist kahju 500 eurot. Timo Kork peeti nimetatud sõiduauto roolis kinni 09.08.2018 kell 12:31 Tallinnas xxx tanklas. Seega Timo Kork pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna kes on varem toime pannud kelmuse s.o

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Timo Korki selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, töötades xxx AS-is xxx kaupluses (Tallinn, xxx) alates 01.10.2018 teenindajana ning olles oma ametijuhendist tulenevalt vastutav rahaliste vahenditega seonduvate protsesside korrektsuse eest, millega kaasnevalt oli temale usaldatud juurdepääs kassaprogrammile xxx ning ettevõtte kassarahadele, omastas 19.10.2018 ajavahemikul kell 15:40-17:35 xxx AS-le kuuluvat sularaha kogusummas 498,01 eurot, pöörates selle ebaseaduslikult enda kasuks. Seega Timo Kork pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, isikuna kes on varem toime pannud kelmuse s.o

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Timo Korki

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 22.03.2018 Lõuna prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 järgi (tegu on toime pandud 22.03.2018), juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt ja tahtlikult 04.08.2018 eeluurimisel täpselt tuvastamata kellaajal, kuid peale kella 15:30 Tallinnas xxx ümbruses ja 09.08.2018 kella 12:31 ajal Tallinnas xxx asuvas xxxtanklas mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx ja 02.11.2018 kella 13.03 ajal Harjumaal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega Timo Kork rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega Timo Kork pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanule A Mule tekitati kuriteoga varalist kahju. Kannatanu esitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot, mis kuulub Timo Korki poolt hüvitamisele A M arvelduskontole nr XXX (kd I tl 15). Kannatanu on nõus kokkuleppemenetlusega (kd I tl 16). Kannatanule xxx AS-le tekitati kuriteoga varalist kahju. Kannatanu esitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 498,01 eurot, mis kuulub Timo Korki poolt hüvitamisele xx AS arvelduskontole nr XXX (kd II tl 22). Kannatanu on nõus kokkuleppemenetlusega (kd II tl 16). Kannatanu R Ve tsiviilhagi ei esitanud. Kannatanu on nõus kokkuleppemenetlusega (kd I tl 60). 4 Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Timo kork, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Timo Korki süüditunnistamist

§ 209

lg 2 p 1,

§ 201

lg 2 p 1 ja

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning kohaldades

§ 87

lg 7 sätteid, vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.

§ 87

lg 1 p 6 alusel allutada Timo Kork 1 aastaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal on Timo Kork järgima

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87

lg 1 p 2 alusel kohustada Timo Korki käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 87

lg 1 p 6 alusel kohustada Timo Korki käitumiskontrolli ajal tegema 30 tundi ülkasulikku tööd. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Timo Korkilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: • KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel mõista Timo Korkilt välja menetluskuluna sõiduki xxx registreeerimisnumbriga xxx teisaldamiskulud 34,8 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Timo Korkilt välja menetluskuluna kaitsjale määratud tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses kokku 270 eurot. • KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Timo Korkilt välja sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 400 eurot. Ülejäänud sundraha jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda Seega kokku 704,8 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil jäi süüdistatav Timo Kork sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudis kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on neil kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, teisaldamiskulud, määratud kaitsja tasu. 5 Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Timo Kork tuleb süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1,

§ 201

lg 2 p 1 ja

§ 4231järgi ning talle tuleb kohaldada karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub Kr

MS § 180 lg 1,3; § 189 lg 3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.