Obsah (11)

§ 208§ 1§ 217§ 218§ 220§ 115§ 127§ 128§ 7§ 116§ 188

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-122703 Tsiviilasi O K h

§ 208lg 1).

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 19.01.

1. a müügilepingu (tl 33-34, PCSTO OÜ ettemaksu arve nr 017371 19.01.
2. a, maksekorralduse koopia ettemaksu arve nr 017371 tasumise kohta). Antud juhul on tegemist tarbijalemüügiga

§ 208

lg 4 tähenduses, sest PCSTO OÜ sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses (

§ 1lg 6) ja O.

K tarbijana (

§ 1lg 5).

11.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.

§ 217

lg 2 p 6 järgi ei vasta tarbijalemüügi puhul asi lepingutingimustele, kui asi ei ole seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Toiteplokki ostes sai hageja kui ostja lähtuda mõistlikult sellest, et toiteplokk on töökorras ning ei kahjusta selle arvutisse paigaldamisel teisi arvuti osi.

1. Kohus leiab, et T OÜ otsustega (asjatundja arvamustega) on tõendatud, et vaidlusalune toiteplokk (Silverstone ST60F-PB 600 W) on defektne (tl 83-85, 98-100). T OÜ kirjeldas, et viis kõvaketaste vea väljaselgitamiseks läbi testimisprotseduuri, milles ühendas uurimiseks toodud toiteploki oma kõvakettaga. T OÜ poolt tehtud katse näitas, et lühiajaline pinge 17V+ rikub kõvaketta (tl 99, T OÜ vastus). Eeltoodud tõendite alusel tuvastas kohus, et toiteplokk oli defektiga ja see tõi kaasa kõvaketaste rikkumise. Seega ei olnud ostetud asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga ning ei vastanud lepingutingimustele.
2. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (

§ 218

lg 2).

§ 220

lg-s 1 on sätestatud, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Antud juhul asja lepingutingimustele mittevastavus ilmnes hageja sõnul umbes kahe nädala möödumisel pärast toiteploki kättesaamist. Toimikust nähtuvalt ilmnes mittevastavus hiljemalt 03.03.2017. a (tl 68, hageja e-kiri kostjale). Kirjast nähtub ühtlasi, et kostja kui tarbija on teavitanud hagejat puudustest kahe kuu jooksul nagu

§ 220lg 1 sa ette näeb.

Kostja esitas kohtule hageja e-kirja, seega on kostja kirja kätte saanud ning kannab riski, kui ta klientide kirjad suunduvad valesse kausta 3 või ta neile tähelepanu ei pööra. Sellest tulenevalt ilmnes asja lepingutingimustele mittevastavus kahe kuu jooksul müügilepingu sõlmimisest, seega vastutab kostja toiteploki lepingutingimustele mittevastavuse eest. 14. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (

§ 115lg 1).

Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127

lg 1).

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, samuti tulevikus tekkivad kulud.

1. Hageja ühendas kostjalt ostetud toiteploki oma arvutiga. T OÜ otsustest nähtuvalt oli toiteplokk defektne ning rikkus hageja kolm kõvaketast (YHG58PEA, YHG3R6PA ja YHG257HA). Kõvaketaste peal olid andmed, mida hageja vajab oma tööks ning mis tuleb taastada. Probleemi väljaselgitamiseks tellis hageja T OÜ-lt teenust. Sellest tulenevalt tekkis hagejal otsene varaline kahju – defektse toiteploki asendamise kulud, kolme rikutud kõvaketta asendamise kulu, kõvaketastel olnud andmete taastamisega seotud kulud ja asjatundjalt teenuse tellimise kulud kahju tekkepõhjuse ning suuruse tuvastamiseks.
2. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3).

Majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik

§ 7mõttes (13.02.2014.

a Riigikohtu lahend 3-2-1-178-13). Lepingut rikkunud pool vastutab kahju ettenähtavuse korral kogu kahju eest, ehkki ta ei pidanud ette nägema, kui suur kahju võis tekkida (13.12.

1. a Riigikohtu lahend 3-2-1-124-11). Eelnevast tulenevalt võib järeldada, et kostja pidi lepingu sõlmimisel ette nägema, et toiteplokk võib olla defektne ning võib põhjustada suuremat kahju, kuivõrd ta sõlmis lepingu oma majandustegevuses.
2. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (

§ 127lg 4).

See tähendab, et lepingu rikkumine ning kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses. Käesoleval juhul, kui kostja poleks lepingut rikkunud ehk toiteplokk poleks olnud puudustega, poleks eelnevalt nimetatud kahju tekkinud. 18. Hageja sõnul on ta müügilepingust

§ 116

lg 1 alusel taganenud.

§ 188

lg 1 kohaselt peab lepingupool lepingust taganemisel tegema teisele lepingupoolele taganemisavalduse. Taganemisavalduse tegemist teisele poolele ei ole asjas tõendatud. Küll aga saab toiteploki eest tasutud 78,31 eurot nõuda kahju hüvitamisena, kuivõrd hagejale on tekkinud otsene varaline kahju. Sellest tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale 78,31 eurot.

1. Hageja on kõvaketaste katkimineku põhjuse väljaselgitamiseks tellinud T OÜ-lt teenust, mille eest on hageja maksnud 45 eurot. Kohtu hinnangul on sellega hagejale tekkinud otsene varaline kahju, mille hüvitamist saab kostjalt nõuda ja mille kohus kostjalt välja mõistab.
2. Hageja tõi hagiavalduses välja, et asjatundja arvamuste põhjal on ühe kõvaketta parandamise hind 250 eurot (tl 26-32). Hageja tugineb sellele, et tema kõvakettad (HDD, 3 TB) maksavad 4 250 eurot tükk (tl 82). Kostja esitas kohtule tõendid, mille kohaselt sarnased kõvakettad sama mahuga maksavad 80 eurot tükk (tl 90-92). Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on seega võimalik samaväärsed kõvakettad soetada väiksema tasu eest kui on hageja nõue. Sealjuures ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, miks peaks kohus tema kasuks välja mõistma suurema kahjuhüvitise kui kostja poolt välja toodud samaväärsete kõvaketaste maksumus. Kahju hüvitamise eesmärk on hagejale tagada võimalikult sarnane olukord sellega, milles ta oli enne toiteploki defekti tekkimist ja kõvaketaste rikkumist. Samuti tuleb silmas pidada, et kahjustatud isik ei tohi läbi kahju hüvitamise rikastuda. Eelnevast tulenevalt võtab kohus kõvaketaste väärtuse hüvitamisel aluseks kostja väljatoodud hinna. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kõvaketaste eest 240 eurot (3 x 80 eurot).
3. Hageja nõuab kostjalt 1500 eurot kõvaketastel olevate andmete taastamise kuluna. T OÜ otsustest nähtub, et ühel kõvakettal olevate andmete taastamiseks kulub vähemalt 500 eurot. T OÜ selgitas kohtule, et nimetatud orienteeruva hinna aluseks võeti analoogses asjas T OÜ koostööpartnerilt saadud pakkumine, kus ühel kõvakettal olevate andmete taastamine maksis 940 eurot ning teisel 720 eurot (tl 99). Kostja küsis IT-seadmete remonti teostavatest ettevõtetest andmete taastamise töö võimalikku maksumust ning saadud pakkumiste põhjal olid hinnad alates 20 eurot ühe ketta eest. Lisaks esitas kostja kahe ettevõtte kodulehel olevad üldised hinnapakkumised (alates 20 eurot/tund ja alates 130 eurot). T OÜ on kõvaketastega tutvunud ning teab nende täpseid andmeid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et T OÜ nimetatud hinnapakkumine on adekvaatsem ning täpsem. Kohus nõuab kõvaketastel oleva info taastamise hüvitisena kostjalt hageja kasuks välja kokku 1500 eurot (3 x 500 eurot).
4. Eeltoodu kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hagi tuleb osaliselt rahuldada ning nõuda kostjalt hageja kasuks välja 1 863,31 eurot. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
6. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 78,5% ulatuses kostja ja 21,5% ulatuses hageja kanda.
7. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 250 eurot.
8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 5
9. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega, vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 196,25 eurot (78,5% 250 eurost).
10. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
11. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 6