) § 423 lg 1 p-le 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
Kohus, tutvunud hagi tagasivõtmise taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata seoses hageja poolt hagi tagasi võtmisega.
lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kuna hageja võtab hagi tagasi ja palub tühistada hagi tagamise abinõu, siis on hagi tagamise alus ära langenud ja hagi tagamise abinõu kuulub tühistamisele.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle ja lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Üldjuhul kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja. Käesoleval juhul jäetakse hagi läbi vaatamata seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist palunud täitemenetluse lõpetada nõude loovutamise tõttu, mistõttu menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Tulenevalt
lg-st 4 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.